Obsah (4)

§ 401§ 82§ 158§ 113

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-16089 (endine nr 2/19-23307/05) Otsuse kuupäev 14.juuni 2006 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi OÜ Virumaa In

§ 401

lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidiandja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Krediidilepingule kohaldatakse

§ 401

lg 3 kohaselt laenulepingu kohta sätestatut ulatuses, milles konkreetset võlasuhet reguleerivate normidega ei ole ette nähtud teisiti.

1. Järelmaksulimiidilepinguga anti kostjale võimalus kasutada oma kontol summat 10 000 krooni, milline kuulus tagastamisele täies ulatuses 07.11.
2. Igakuine tagasimakse summa oli 370 krooni ning intressimäär alates 01.01.2003 19 % aastas. 7.

§ 82

lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Sampo Pank ja P.Si vahel sõlmitud lepingu lahutamatuks lisaks on lepingu üldtingimused. Üldtingimuste punkt 2.1.1 kohaselt oli kostja kohustatud tagama, et pangakontol on võlgnevuse tasumise tähtpäeval vähemalt pangale lepingu alusel tasumisele kuuluv summa. Pangakonto väljavõttest nähtub, et P.Si pangakontol puudus lepingus ettenähtud kuumakse summa 370 krooni alates detsembrist 2003 (t.lk 19-22).

1. Üldtingimuste punkt 8.1.2 järgi, klient ei ole tasunud täielikult või osaliselt vähemalt kolme üksteisele järgnevat kuumakset on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda kliendilt 2 (kahe) nädala jooksul kogu võlgnevuse tasumist. 2 AS Sampo Pank teatas 09.06.2004 kostjale temaga lepingu ülesütlemisest ning palus tagastada põhivõlg summas 7 869,76 krooni. 23.septembril 2004 loovutas AS Sampo Pank nõude kostja vastu OÜ-le Virumaa Inkasso, mille kohta saadeti teade kostjale 04,10.2004 (t.lk 15). Teated saadeti lepingus näidatud kostja aadressil Villardi 32-1, Tallinn. Kuna kostja oli vahetanud elukohta, siis nimetatud teateid ta kätte ei saanud. Üldtingimuste punkt 2.1.2.a kohaselt oli kostja kohustus teatada kirjalikult pangale 7 päeva jooksul oma elukoha muutumisest. Kostja seda ei teinud. Kuna kostja jättis oma lepingujärgse kohustuse nõuetekohaselt täitmata, s.o oma elukoha muutumisest kirjalikult teatamata, siis ei saa lugeda asjaolu, et ta ei saanud kätte lepingu ülesütlemise ja nõude loovutamise teadet, võlakohustuse täitmist vabandatavaks asjaoluks.
2. AS Sampo Pank andmetel (t.lk. 13, 14, 43) on kostja põhivõlg 7 469,76 krooni. Isegi kui 07.novembril 2004 kostja kandis osa võlasummast oma pangakontole Sampo Pangas, ei olnud võimalik pangal võla katteks nimetatud summat maha võtta, sest nõue oli varasemalt loovutatud hagejale. Seega on hageja nõue põhivõla osas summas 7 469,76 põhjendatud. 10.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Üldtingimuste punkt 6.9 järgi on pangal õigus laenusaaja poolt üldtingimuste punktis 6.3 toodud kohustuste mittetäitmise korral, nõuda laenusaajalt igakordse rikkumise eest leppetrahvi 1 000 krooni. Järelmaksulimiidileping näeb ette tähtaegselt tasumata maksetelt viivise kehtivates õigusaktides tarbijakrediitidele sätestatud maksimaalmääras, milline oli kuni 01.05.2004 7 % ja alates 01.05.2004 9 %. Hageja on arvestanud viivist kuni 25.maini 2004 summas 1 283,25 krooni. Viivise arvestuse õigsusele kostja vastuväiteid ei ole esitanud. Hageja taotles kostjalt viivise väljamõistmist ka pärast 25.maid 2006 täielikult kuni põhinõude täitmiseni. 11. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine vastavalt

§ 113lg 1 kuni põhinõude täitmiseni 9 % aastas.

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv summas 700 krooni ja tasu õigusabi eest 481,90 krooni. Koidula Laurisaar kohtunik 3