2-05-21533/2

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-21533 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juunil 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi K K’i hagi A K`i vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. juuni 2006 Menetlusosalised Hageja: K K (IK xxx, elukoht: xxx) Hageja esindaja: K K (IK xxx) Kostja: A K (IK xxx, elukoht: xxx) Resolutsioon K K ’i hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A K`ilt elatis K K`i (arveldusarve nr xxx Hansapangas) kasuks tema ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1500 (üks tuhat viissada) krooni alates 05.12.2005.a kuni viimase õpingute lõpetamiseni Jõhvi Gümnaasiumis või kuni vanema või täisealise lapse varalise seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Otsus elatise viivitamatult. väljamõistmise osas kuulub täitmisele Välja mõista A K’ilt riigilõiv 1400 (üks tuhat nelisada) krooni riigituludesse. (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 10220034796011, SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2900072136). Kohtuotsuse täitmisel arvestada A K´i poolt Kaisa K´ile elatisena makstud summat 4500 (neli tuhat viissada) krooni. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu
3. juunil
4. a kell 16.
5. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. ASJAOLUD A K on xxx sündinud K K’i isa. HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED K K esitas 05.12.2005 kohtusse hagi kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sai hageja xxx täisealiseks, kuid jätkab õpinguid Jõhvi Gümnaasiumi 11.klassis. Kostja teda peale täisealiseks saamist materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise igakuise elatusrahana 2000 krooni. KOSTJA VASTUS Kostja oma 06.01.2006 kirjalikus vastustes tunnistab hagi osaliselt. Vastuse on kostja nõus elatise väljamõistmisega, kuid pole nõus hageja poolt nõutava elatise summaga. Kostja keskmine töötasu on 6228,25 krooni. Kostja elab ja töötab Tallinnas ning üürib korterit aadressil Lasteaia 9-10, Tallinn, mille üüritasu moodustab 2800 krooni + tasu kommunaalteenuste eest üle 1000 krooni kuus. Kostja on nõus maksma hagejale elatist 1500 krooni kuus. KOHTUISTUNG Kohtuistungil palus hageja esindaja hagi rahuldada ning välja mõista elatise summas 2000 krooni. Peale hagi esitamist on kostja 3-l korral maksnud elatist summas 1500 krooni. Hageja kostja poolt pakutud 1500 krooniga ei nõustu, kuna kulutused on tunduvalt suuremad. Kostja seletuste kohaselt ei ole ta võimeline 2000 krooni tasuma, kuna alates 17.03.2006 ei tööta enam ja elab Jõhvis. Korterit kostjal pole, auto on liisinguga ostetud. Kostja on alates hagi esitamisest tasunud lapsele 4500 krooni. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ja kostja seletused ja tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt PKS § 60 lg 2 kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. PKS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool moodustab 1 500 krooni. Elatise miinimumsumma tähendusest tuleneb, et see peaks katma lapse hädapärasemad kulutused ning sellest summast väiksema summa maksmine on õigustatud vaid seaduses sätestatud juhtudel. 2 Hageja esitatud tõendi kohaselt (tl. 5) õpib ta Jõhvi Gümnaasiumis. Hageja ei ole dokumentaalseid tõendeid endale tehtavate kulutuste ja vajaduste osas esitanud. Kostja selgituste kohaselt ta ei tööta alates 17.03.
6. Peale hageja kostjal alaealisi ülalpeetavaid pole. Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist 1500 krooni kuus, kuna selline on PkS § 61 lg 4 kohaselt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast (tl 9). Kohtule tõendeid, millest nähtub, et kostja oleks oma varalisest seisundist lähtuvalt võimeline maksma elatist igakuise elatusrahana 2000 krooni, esitatud ei ole. Vastavalt PkS § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PkS § 60 lg 1 alusel võib öelda, et sissetulekute puudumine või vähesus ei vabasta lapsevanemat kohustusest oma last ülal pidada. See seisukoht kehtib võrdselt nii last kasvatava, kui ka lapsest eraldi elava lapsevanema suhtes. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida töö ja teenida sissetulekut nii endale, kui lapsele. Tulenevalt üldisest tõendamiskoormuse reeglist, mis on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 230 lg 1, peab elatiseasjas kostja, kel puudub stabiilne sissetulek, tõendama, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teinud kõik endast oleneva, et leida tööd täisajaga töökohal, mistõttu tuleb eeldada, et kostja sissetulek on vähemalt alampalk 2006.aastal 3 000 krooni. Menetlusosaliste seletuste kohaselt on kostja peale hagi esitamist hagejale tasunud kokku 4500 krooni. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt elatise väljamõistmist. Kostja poolt elatisena makstud 4500 krooni kuulub arvesse võtmisele kohtuotsuse täitmisel. Elatis kuulub väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest , s.o. 05.12.
7. a (PkS § 70). Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 436; § 442; § 445 lg 1; § 452 lg 1; § 467 lg 1; § 632 lg 1; § 633 lg 1, rahuldab kohus hagi osaliselt ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis viimase ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1 500 krooni alates 05.12.2005 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Jõhvi Gümnaasiumis, kusjuures igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alamäärast. MENETLUSKULUD TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hagi on esitatud 05.12.2005.a. Vastavalt hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 47 lg 1 p 1 ja lg 2 hagilt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes hagihinnast; tulenevalt TsMS § 48 lg 1 p 3 elatise hagis määratakse hagihind aasta elatusrahaga. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 18 000 krooni (1500 x 12). Riigilõivu (RLS) § 16 lg 1 p 1 kohaselt on hageja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise nõudmise hagis. Seega vastavalt TsMS § 162 lg 1 kuulub riigilõiv 1400 krooni väljamõistmisele kostjalt. 3 Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige 4