2-05-2203/3

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-2203 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2005.a Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Kohtla Elamu hagi G G vastu 3578,98 nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2006.a Menetlusosalised Resolutsioon Hageja: OÜ Kohtla Elamu (RK xxx, asukoht: xxx) Hageja esindaja: Kostja: N I (IK xxx) G G (IK xxx, elukoht: xxx) krooni OÜ Kohtla Elamu hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista G G’lt OÜ Kohtla Elamu kasuks võlgnevuse katteks 2929 (kaks tuhat üheksasada kakskümmend üheksa) krooni 46 senti. Ülejäänud osas, s.o. 649, 52 krooni nõudes, jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 20.juunil
3. a kell 16.
4. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. 1 HAGIAVALDUS JA SELLE PÕHJENDUSED Hageja esitas 30.05.2005.a kohtusse hagi kostja vastu 3006 krooni 43 sendi sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja 18.07.1996.a sõlmitud ostu-müügi lepingu alusel korteri asukohaga xxx. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 16.06.1994.a ja 28.11.1995.a määrustega oli AS Elamu määratud eluruumide erastamise kohustatud subjektiks. AS Kohtla Elamu on AS Elamu õigusjärglane ja OÜ Kohtla Elamu on AS-i Kohtla Elamu õigusjärglane. Vastavalt AS-i Kohtla Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a sõlmitud hoolduslepingule nr 26 on Kohtla-Järve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud AS Kohtla Elamu kohustuseks, kes omakorda omab õiguse saada tasu osutatud ja ostetud teenuste eest eluruumide omanikelt. Kuna elumaja Ringi 11 Kohtla-Järve korteriomanikud ei moodustanud korteriühistut ega valinud elamu majandamiseks muud vormi, siis kuni 01.09.2001.a teostas elamu haldamist hageja kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt. Kostja eluruumi teenindamiseks on 27.07.1996.a sõlmitud eluruumi teenindamise leping, mille punktide 2 ja 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu 15 kuupäevaks elumaja ehituskonstruktsioonide ja elamuosade teenindamise ja remondi eest vastavalt hageja poolt kinnitatud tariifidele. Tariifide muutmiseks ei olnud vaja saada eluruumi omanike nõusolekut. Vastavalt lepingu punktile 3 oli piisav korteri omanikele teatamine, kusjuures teatamine võis olla suuline. Kostja ei ole hageja poolt osutatud ja ostetud teenuste eest õigeaegselt tasunud. Alates 18.07.1996.a kuni maja hooldamise üleandmiseni eluruumide omanikele 01.09.2001.a on kostjale arvestatud hooldus ja remondikulud põhisummas 8308,43 krooni, millest kostja on tasunud 5302 krooni. Seega moodustab kostja võlgnevus 01.09.2001.a seisuga hageja poolt osutatud teenuste eest 3006,43 krooni. Kostja koguvõlgnevuseks on 3006, 43 krooni. Hageja on kostjale teinud meeldetuletuse võlgnevuse kohta kohtusse pöördumise hoiatusega. Meeldetuletus on kostjale kätte antud, kuid kostja on jätnud selle tähelepanuta. Hageja palub kostjalt välja mõista hooldus- ja halduskulud summas 3006,43 krooni, riigilõivu summas 280 krooni. Hagi aluseks on TsK §-id 163, 173 lg 1 ja 174; EES §-id 15 lg 1, 151 lg 1, 2, 3, AÕS § 26 lg
5. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma 27.06.2005.a kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on kostja mitmel korral pöördunud OÜ Kohtla Elamu poole palvega täpsustada teenuste liigid, mille eest temalt tasu nõutakse, kuid vastust pole saanud. Kostja leiab, et hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Kostja on nõus tegema hagejaga tasaarvelduse remondifondi raha 615 krooni osas. EELISTUNG Eelistungil 10.04.2006.a hageja esindaja esitas taotluse hagihinna suurendamiseks. Hageja nõudeks on hooldus-ja halduskulude võlgnevus summas 3578,98 krooni ning kohtukulud summas 280 krooni. Kostja võttis hagi õigeks osaliselt, seletades, et on nõus maksma prügiveo, korstnate puhatuse, küttesüsteemi kütteperioodiks ettevalmistamise, kuni 2000.a. kojamehe teenuse eest ja maamaksu, kui tehakse ümberarvestus. Kostja on nõus maksmata jäänud kuude eest maksma tariifi 1,93 krooni alusel. 2 KOHTUISTUNG Hageja esindaja jäi hagiavalduse juurde ning palus kostjalt välja mõista hooldus-ja halduskulude võlgnevuse summas 3578,98 krooni ning kohtukulud summas 280 krooni. Hageja esindaja selgitas, et 4-inimesele tagastati kasutama summad remondifondist, kuid kostjale ei tagastatud seoses võlgnevusega. Hageja esindaja selgitas, et kui kostja tasub võlgnevuse, tagastatakse talle tema osa remondifondist. Kostja tunnistas hagi osaliselt ja selgitas, et lepingute sõlmimine firmadega ei tõenda teenuse osutamist. Maja üleandmise aktis on tema allkiri selle kohta, et ta ei tunnista võlgnevust. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Korteri ostu-müügilepingust /tl.16/ ja kinnistusraamatu väljavõttest /tl. 18/ nähtub, et korter asukohaga xxx on erastatud ja kuulub G G. Kohtla-Järve Linnavalitsus nimetas 1995.a. novembris selle korterelamu osas erastamise kohustatud subjektiks hageja õiguseellase AS Elamu /tl. 15/. Vastavalt AS-i Elamu ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse vahel 01.02.1996.a. sõlmitud hoolduslepingule nr 26 /tl. 9-10/ oli Kohtla-Järve linnaosas asuvate elamute haldamine ja hooldamine tehtud hageja kohustuseks. Hageja haldas elumaja xxx kuni 01.09.2001.a, mil elamu haldamine anti üle eluruumide omanikele ja elanikele /tl. 20/. Kohtule esitatud eluruumi teenindamise lepingu /tl. 19/ punkti 2 kohaselt kohustub korteriomanik tasuma teenuste eest igakuiselt tariifi järgi. Lepingu punkti 3 kohaselt on elamu haldajal õigus tariife muuta teatades sellest korteriomanikule. Seega on korteriomanik kohustatud maja haldajale tasuma vastavalt kinnitatud tariifidele. Kohtule esitatud hooldustasuteatistest /t.lk.49-50, 69- 71 pöördel/ ning Kohtla Elamu nõukogu istungi protokollidest /tl 51- 57/ nähtub, et kostjal tuli tasuda hooldustasu 1996.a 1,93 krooni/m2 , 1997.a 2,27 krooni/m2 , 1998.a 2,39 krooni/m2 , 1999.a 2,74 krooni m2 , 2000.a 3,09 krooni/m2 ning 2001.a 3,05 krooni/m
6. Kostja kohtule tõendeid selles, et ta hooldustasuteatisi saanud, esitanud ei ole. Lepingu punkti 4 alusel kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt jooksva kuu
7. kuupäevaks. Tõenditest hooldustasu võlgnevuse kohta /tl 21, 47-48/ nähtub, et kostjale on arvestatud teenustasu ajavahemikul 18.07.1996-01.09.2001 summas 8308,43 krooni, millest kostja on tasunud 5302 krooni. Kostja võlgnevus hageja arvestuse kohaselt on 3006,43 krooni. Kuni 01.juulini 2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1 sätestab, et kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 lg 1 sätestab, et ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud. AÕS §-i 26 lg. 1 (kehtis kuni 01.07.2002.a) kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused. Alates 27.03.
8. a kuni 01.07.2001.a kehtinud EES § 15` lg 2 järgi halduskulud käesoleva seaduse tähenduses on elamu haldaja vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu haldaja poolt elamu haldamiseks osutatud ja ostetud teenus te eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui pooltevahelises kirjalikus kokkuleppes ei sätestata teisiti. Lisaks halduskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Kostja ei ole hooldustasu maksmata jätmist eitanud, kuid on põhjendanud seda asjaoluga, et hageja ei ole oma lepingujärgseid kohustusi täitnud. Kohus märgib, et vastavalt 3 tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab kostja tõendama, milliseid teenuseid, millal ja millises ulatuses jättis hageja osutamata. Kostja ei ole tõendanud ka hooldustööde tegemist, sh. maja territooriumi puhastamist, oma vahenditest. Kohus märgib vastuseks kostjale, et kuni 01.07.2002.a kehtinud tsiviilkoodeks (TsK) ei näinud õiguskaitsevahendina ette võimalust, et kui üks lepingu pool ei täida oma kohustusi, siis on lepingu teisel poolel õigus viivitada oma kohustuse täitmisega või jätta kohustus üldse täitmata (teisel poolel on TsK järgi täitmisnõude ja kahju hüvitamise nõude esitamise õigus). Kuigi poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei täitnud pooltevahelise lepingu /tl 19/ p 1.7 sätestatud elumaja kindlustamise kohustust, ei oma nimetatud asjaolu antud vaidluse lahendamisel tähtsust, kuna hageja poolt esitatud võlgnevuse nõue ei sisalda tasu elumaja kindlustamise eest. Kohtule esitatud elamu haldamise ja majandamise üleandmise–vastuvõtmise akti 03.01.2002.a /tl.20/ punktist 4 ilmneb, et alates 01.07.1994.a kuni nimetatud akti vormistamiseni on korteriüüri koosseisus laekunud elamu remondiks 2554,55 krooni, kuid remondiks on tegelikult kulutatud 257,80 krooni. Seega on hageja tegelikkuses kulutanud elamu remontimiseks rahalisi vahendeid 257,80 krooni. Tõendist võlgnevuse arvestuse kohta /tl 87/ nähtub, et elamu remondi võlgnevusena on arvestatud 545,60 krooni. Kohus leiab, et hagejal puudub alus nõuda kostjalt täiendavalt tasu elamu remondi eest, mida ei ole teostatud. Samuti on hageja esindaja kohtuistungil asjaolu, et nimetatud summa peaksid nad kostjale tagastama, omaksvõtnud. Seega kuulub hageja nõue võlgnevuse 545,60 krooni osas rahuldamata jätmisele. Hagi osaline rahuldamine on põhjendatud ka toimiku kirjalike tõenditega /tl 72 -82/. Kuni 01.juulini 2002.a kehtinud TsK § 192 kohaselt kokkuleppe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Poolte vahel sõlmitud hoolduslepingus /tl 19/ olid pooled kokku leppinud viivises 0,2% maksusummast iga viivitatud päeva eest. Viivise nõue on samuti põhjendatud toimiku kirjalike tõenditega /tl.48, / ning põhjendatud TsK §-iga
9. Kuna hagi kuulub rahuldamata jätmisele põhivõla osas 545,60 krooni ulatuses (18,15% võlasummast) ning kohtule viivise arvestusi, millest nähtuks konkreetselt, millist päevade arvu on viivise arvestamisel aluseks võetud, rahuldab kohus viiviste nõude summas 468,63 krooni ( 81,85 % 572,55 kroonist). Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 436, § 442, § 456, § 632 lg 1 rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja hooldus- ja halduskulude võlgnevuse 2460,83 krooni ning viivise 468,63 krooni, kokku 2929,46 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 649,52 krooni nõudes kuulub hagi rahuldamata jätmisele. VII Menetluskulude jaotus Hageja on tasunud hagiavalduse esitamise eest riigilõivu 280 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne
10. jaanuari
11. a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. 4 Kuni 31.12.
12. a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega. Lähtuvalt rahuldatud nõude suurusest kuulub kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 280 krooni. Kostja taotlust menetluskulude hüvitamiseks ei esitanud. Helgi Vinni Kohtunik /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 5