) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Kooskõlas
lg 2 abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Vastavalt
lg 1 sõlmitakse abielu abiellujate ühisel soovil ning seega võib väita, et ka abielu jätkamiseks peab pooltel olema ühine soov kooseluks. Kohus leiab, et kuna mõlemad abikaasad on väljendanud tahet abielu lahutada, võib lugeda, et abielu jätkamine on võimatu ning poolte abielu tuleb lahutada. Laste elukoha kindlaksmääramine
§-i 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures laps elab. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus.
Tähtsamaks kriteeriumiks lapsesse puutuva vaidluse lahendamisel on lapse huvid (
58). Lapse õiguste konventsiooni art. 3 ja Lastekaitse seaduse (LaKS) § 3 lähtuvalt tuleb esikohale seada lapse huvid. LaKS § 1 lg 1 ja § 3 sätestab lapse õigused, vabadused ja kohustused ning nende kaitse ning põhimõtte, et alati ja igal pool tuleb esikohale seada lapse huvid. Sama seaduse § 28 kohaselt on lapsel, kes on lahutatud ühest või mõlemast vanemast, õigus säilitada isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga, välja arvatud juhul, kui see kahjustab last. LaKS § 8 kohaselt on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. Poolte vahel ei ole vaidlust sellest, et nende alaealine tütar K P jääb M P kasvatada. Poolte vahel on vaidlus selles, kumma vanema juurde jääb elama nende alaealine tütar S P, sündinud xxx. Sillamäe Linnavalitsuse 29.05.2006.a kirjaliku arvamuse (tl 41-42) kohaselt on J P tegelikuks elukohaks xxx. Rahvastikuregistri andmetel on sellesse korterisse registreeritud S J ja viimase lapsed A J ja I J. Nad elavad kõigi mugavustega kahetoalises korteris, J P laps käib isal külas, kuid seoses sellega, et J P töötab argipäevadel kella 8.00 kuni 17.00, viibib laps päeval vanaema (J P ema) juures. S J korteris magab laps diivanil elutoas. Peale S J poja A kodunt lahkumist teeb S J J P lapsele korda magamiskoha lastetoas. Vestlusest J P tegi eestkosteasutus selgeks, et suurema osa ajast hoolitseb S P eest M P, J P on suurema osa ajast lapsest eemal. Vanemad, kes elavad lastest eraldi, omavad õigust nendega suhelda ja osaleda nende kasvatamises. Eestkosteasutus leiab, et mõlemad vanemad on lapse jaoks väga tähtsad. S P-l on õde, suhted õega on väga tähtsad. S on tüdruk ja talle on vaja ema positiivset eeskuju, sellepärast suudab ema paremini kaitsta tütre huvisid ja õigusi. Eestkosteasutus, vaadanud läbi kõik asjaga seotud materjalid, kuulanud kõigi asjast huvitatud isikute arvamusi ja kaitstes alaealise lapse huvisid ja õiguseid, leiab, et alaealise S P elukohaks on otstarbekas määrata ema M P elukoht. 4 Kohtla-Järve Sotsiaalhoolekandekeskuse 31.05.2006.a kirjaliku arvamuse (tl 45) kohaselt oli lastekaitseinspektorite poolt kontrollitud aadressil xxx elavate alaealiste K P ja S P elamistingimusi. Alates 2005.a juulikuust laste vanemad koos ei ela. Lapsed elavad koos ema M P aadressil xxx. Korter on kahetoaline, on tehtud remont, kõigi mugavustega, väga puhas. Laste ema M P töötab AS Eesti Post kirjakandjana, omab pidevat sissetulekut. Naabrite, töökaaslaste ja lasteaia Pääsuke töötajate sõnul on M P väga hea, hoolitsev, armastav ja tähelepanelik ema. Vestlusest laste emaga selgus, et laste isa toetab oma lapsi materiaalselt (1200 krooni kahe lapse peale, panga ülekandega), kuid laste kasvatamises osaleb passiivselt ning külastab oma lapsi harva. Lastekaitseinspektorite arvamus lapse isa nõude, et väiksem tütar S P määrata isa J P alalisele elukohale, osas on, et see on alusetu ning laste eraldamine ei ole laste huvides. Laste vanemate abielu lahutamisel jätta alaealised S ja K P ema M P kasvatada ning määrata alaealiste elukohaks nende ema alaline elukoht. Lasteaed Pääsuke vastuse (tl 46) kohaselt tuleb M P hästi toime laste kasvatamisega. Tüdrukud on alati hooldatud ja puhtad. Ema võtab aktiivselt osa lasteaia elust. Tüdrukud on väga sõbralikud ja hoolitsevad teineteise eest. Nende areng vastab vanusele. J P´ile töökohast antud iseloomustuses (tl 62) on teda iseloomustatud positiivselt. Perekonnaseaduse (
) § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (
). Seega peaksid alaealist S P´t kasvatamata ja tema eest hoolisema eelkõige tema vanemad ning teistel isikutel (võõrasvanemad, vanavanemad) on lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel, teisejärguline osa. Kohus, hinnatud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kummalgi vanemal ei ole teisega võrreldes olulisi eeliseid ning mõlemad vanemad on suutelised last kasvatama. Kohus, arvesse võttes, et poolte alaealine tütar S elab koos õega alaliselt ema juures, leiab, et lapse isa kasvatada andes võivad poolte vahelisi suhteid arvestades kahjustada saada lapse kiindumussuhted, harjumused ning üldine turvatunne ning nõustub eestkosteasutuste arvamuste (tl 41-42, 45) ning leiab, et lapse huvides on jätta ta ema kasvatada. Kuna kohus määrab poolte alaealiste laste elukohaks nende ema elukoha, kuulub M P nõue laste tema kasvatada jätmiseks rahuldamisele, J P´i vastuhagi lapse elukoha kindlaksmääramiseks kuulub aga rahuldamata jätmisele. Lapse õiguste konventsiooni art. 9.3 alusel on lahutatud vanema lapsel on õigus säilitada regulaarsed isiklikud suhted ja otsene kontakt mõlema vanemaga.
kohaselt vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast.
§-i 52 lg.1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast; lg.2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus. Kohus peab vajalikuks selgitada pooltele, et lastest lahus elaval vanemal (antud juhul isal) on õigus vabalt igal ajal lastega suhelda ja teisel vanemal (antud juhul emal) ei ole õigust takistada last viimastest lahus elava vanemaga suhtlemast. Samas ei või kumbki vanem teostada oma vanema õigusi vastuolus lapse huvidega. (
5 Elatise nõue Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (
lg 1).
lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
61 lg 2 kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Lähtuvalt käesoleval aastal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (3 000 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 500 krooni. AS Eesti Post palgatõendi (tl 48) kohaselt on M P keskmine töötasu ajavahemikus november 2005.a kuni aprill 2006.a olnud 3046,50 krooni. Narva karjääri 21.11.2005.a tõendi (tl 17,24) kohaselt on J P keskmine töötasu ajavahemikus mai 2005.a kuni oktoober 2005.a olnud 4 909,80 krooni. Riigikohus on oma 09.03.2005.a lahendis 3-2-1-7-05 leidnud, et
lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Sotsiaalministeeriumi uuringust “Lapse ülapidamiskulude arvutamise metoodika“, selgub, et kuni 6 aastasele lapsele kulub 1875 krooni kuus. (vaata: http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf). Kostja on hagi õigeks võtnud osaliselt ja nõustunud maksma elatist ühele lapsele kuus 600 krooni, kuna tal on veel xxx sündinud tütar K, kellele ta maksab elatist (tl 15, 16,63-64). Hageja poolt nõutavas suuruses elatise väljamõistmisel kannataksid kolmanda lapse huvid.
lg 5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla
lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suurus saadakse järgmise arvutusega: isiku sissetulek / (isik + tema ülalpeetavate arv) = ülalpidamisvõime. Lapsevanem peab ülalpidamiskohustust täitma proportsionaalselt tema ülalpidamisvõimele vastavas osas, kuid mitte rohkem, kui ülalpidamisvõime suurus. Kostja ülalpidamisvõime on: 4 909,80 /4 (kostja ja tema ülalpeetavad)= 1227,45 krooni. Hageja ülapidamisvõime on 3046,50 / 3 (hageja ja tema ülapeetavad) = 1015,50 krooni. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samas tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel
järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Asjaolu, et kostja maksab oma kolmanda lapse ülalpidamiseks ½ suuruses Varariigi Valitsuse poolte kehtestatud kuupalga alamäärast, sh 2006.a 1500 krooni (tl 63-64), ei anna iseenesest alust elatise väljamõistmiseks kostja poolt soovitud suuruses. 6 Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.aprillil 2004.a tsiviilasjas nr 3-2-51-04 tehtud otsuses väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise väljamõistmist lapsele. Hageja on soovinud elatise väljamõistmist alates kohtuistungi toimumise päevast (tl 65). Eeltoodust lähtudes leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise igakuise elatusrahana 1200 krooni alates 07.06.2006.a kuni tütre K täisealisuseni s.o. xxx. ning igakuise elatusrahana 1200 krooni kuni tütre S täisealisuseni, s.o. xxx. Kohus möönab, et kostja praeguse sissetuleku juures jääks kostjale pärast ülalpidamiskohustuse täitmist äraelamiseks ebapiisav summa kuus, kuid seda ei saa lugeda erandlikuks asjaoluks
lg 6 tähenduses, sest kostja äraelamiseks vajalikud vahendid on tagatud täitemenetluse seadustiku §-ga 132, mille kohaselt võlgniku sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alamäära suurust. Ühisvara jagamise nõue
Vastavalt
lg 1 abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda ning sama paragrahvi 2. lõike kohaselt kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Vastavalt
lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et nende abielulised suhted lõppesid 2005.a juulis. Asjas leidis tõendamist, et poolte ühisvaraks oli korter (vallasvara) asukohaga xxx (tl 25-29). Viru Maakohtu kinnistusosakonna väljatükist (tl 56) nähtub, et M P on kantud kinnisturaamatu registriossa nr xxx elamumaa xxx 437/36160 mõttelise osa kinnistust ja reaalosana eluruumi nr xxx omanikuna 27.04.2006.a. Kuigi nimetatud korteriomand on soetatud abielu ajal vallasasjana 2003 aastal ja kinnistatud 2006 aastal pärast abieluliste suhete lõppemist, võib tuginedes Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-16-05 (p 19) öelda, et esmakinnistamisega ei muutu korteriomand ühisvarast esmakinnistaja lahusvaraks (vastupidiselt vallasasjast hoonetele, mille kohta vt tsiviilasi nr 3-21-47-05). TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Ühisomanduses oleva vara jagamisel määratakse jagatava vara maksumus kindlaks lähtudes otsuse tegemise ajal kehtinud hindadest. Kirjalikud tõendid korteriomandi väärtuse kindlaksmääramiseks puuduvad. Kuna poolte vahel on vaidlus ühisvara väärtuse osas, lähtub kohus poolte poolt vara maksumusena pakutud keskmisest väärtusest järgmiselt: 100 000 + 90 000 = 190 000 /2 = 95 000 krooni. 7 Poolte vahel on vaidlus selles, kummale neist ühisvara jääb. Riigikohus on oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-61-05 (RT III 2005, 23, 241) leidnud, et ühisvara jagades tuleb korteri jätmisel ühele või teisele poolele arvestada ka seda, kelle elukohaks vaidlusalune korter on. Viidatud tsiviilasjas oli ühisvarana jagatav korter ka abikaasade ühiste laste elukoht. Kohus arvestades, et vaidlusaluses korteris elab M P, samuti on jagatav korteriomand poolte ühiste laste elukoht, leiab põhjendatud olevat jätta korteriomand M P´le.
lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvarast, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Seega peab hageja hüvitama kostjale pool (1/2) korteri väärtusest e. 47 500 krooni. Eeltoodust lähtudes, leiab kohus, et J P vastuhagi ühisvara jagamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt. MENETLUSKULUD Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne nimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Tsiviilasja menetlus on alustatud 2005 aastal ning seega kuulub kohtukulude jaotamise osas kohaldamisele enne 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS). Vastavalt enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Kooskõlas TsMS §-iga 60 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat J P´ilt M P kasuks menetluskulude katteks 300 krooni väljamõistmise. Kuna ühisvara jagamise nõue rahuldati oaliselt kuulub M Plt J P kasuks menetluskulude katteks väljamõistmisele 1300 krooni. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud elatise nõude esitamisel riigilõivu tasumisest. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 3 määratakse hagihind elatise hagis aasta elatusrahaga, mis käesoleva hagi puhul moodustab 28 800 krooni. Enne 01. jaanuari 2006 kehtinud RLS § 39 lg 1 ja RLS lisa 2 alusel tuli hagilt hinnaga kuni 30 000 krooni tasuda riigilõiv 2100 krooni. Seega kuulub kostjalt kooskõlas TsMS §-iga 64 lg. 1 väljamõistmisele riigituludesse riigilõiv 2100 krooni. Helgi Vinni Kohtunik: /allkiri/ ÄRAKIRI ÕIGE 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.