← Eesti

2-05-23787/3

2-05-23787 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Tallinn Tsiviilasja number 2-05-23787 Tsiviilasi Soojusenergia OÜ hagi I.R.i vastu õigusliku aluseta tehtud kulutuste hüvitamiseks Hageja Soojusenergia OÜ (registrikood xxxx, asukoht Sadama 28 Paldiski Harju maakond) esindaja Urmas Kärdi Kostja I.R. (isikukood xx, elukoht xxxxx
  3. mai
  4. a Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg RESOLUTSIOON
  5. Hagi rahuldada.
  6. Mõista I.R.ilt Soojusenergia OÜ kasuks välja 1869.50 kr (üks tuhat kaheksasada kuuskümmend üheksa krooni 50 senti). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud I.R.i kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Soojusenergia OÜ esitas I.R.i vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult säästetud 5998.60 krooni. Kohtuistungi hageja loobus hagist osaliselt ning palus kostjalt välja mõista soojusenergia eest alates
  7. a detsembrist kuni 2003.a veebruarini k. a 1869.50 kr. Hageja palus kostjalt välja mõista kohtukulud. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt müüb hageja Paldiski Linnavalitsuse 20.10.1998 korralduse nr 105 alusel Paldiski linnas soojusenergiat. Soojusenergia müügitariifi kehtestas 1 Paldiski Linnavalitsus kuni 01.10.
  8. Alates 01.10.2000 kuni 01.11.2001 kooskõlastab müügitariifi Energiaturu Inspektsioon ja alates 01.11.2001 OÜ Soojusenergia. Kuna enne korteriühistute moodustamist ei ole iga korteriomanikuga soojusenergia ostu-müügi lepingut sõlmitud, toimub soojusenergia tarnimine ilma lepingulise aluseta. Seda ka kostjale. Hageja tarnis kostjale 01.11.2001 kuni 20.03.2003 xxxx korteris soojusenergiat, mille eest kostjale väljastati arveid 6098.60 krooni ulatuses. Kostja on tasunud üksnes 100 krooni. Hageja leiab, et tegemist on kostja alusetu rikastumisega. Hageja esitas soojusenergia tarbimise arvestuse
  9. a novembrist
  10. a veebruarini. Arvestusest nähtub, kui palju maja igas kuus kütteks tarbis ning kuidas arvestati kostjale kütet (tl 23-25). Hageja seletas, et küte mõõdetakse maja peale ja jagatakse siis maja ruutmeetrite peale ära. Seega saadakse iga korteri küttekulu. Vee kohta seletas hageja, et majas on veemõõtja, mis on jagatud kogu maja peale ja sealt saadakse sooja vee kütmiseks kulutatud energia. Ei ole võimalik, et ühte korterit köeti ja teist mitte. Kuna kostja palus kohaldada hagi aegumist, loobus hageja kuni
  11. a detsembrini esitatud nõudest. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja I.R. vaidles hagile vastu. Kostja palus kohaldada TsÜS § 146 lg 1 alusel hagi aegumist
  12. a oktoobrist kuni 27.12.
  13. Kostja leidis, et hageja ei ole enda nimetatud summasid põhjendanud ega tõendanud, kui palju kostja soojusenergiat tarbis. Samuti ei ole kostja saanud hagejalt ühtegi makseteatist ning kostja ei tea, kes ja kui palju on kostjale väidetavaid teenuseid osutanud. Kostja vastuväidete kohaselt oli tal toas soojakraade 10-12, mitte
  14. Mõni korter võis olla külmem, mõni soojem. Soe vesi kostjal oli. 23.01.2002 toimus Paldiskis miiting protesti märgiks soojushindade korralageduse ja külmade korterite pärast. Kostja leidis kohtuistungil, et ta ei vaidlusta hageja esitatud tariife, kuid arvutusmetoodika on kostjale arusaamatu.
  15. a mais nõudis kostja soojusenergia lepingu sõlmimist. Kuna kostjal hagejaga leping puudub, kostja hagi ei tunnista. Hageja väide, et soojusenergiat arvestati ruutmeetrite järgi, ei vasta tõele. Tegelikult tehti arvestus MWh järgi. Energiaturu inspektsioon kinnitas hinnaks alates 01.10.2001 415 kr/MWH ning sellele lisandub käibemaks 0.05%, kokku 435.75 kr/MWh. Hageja ei ole esitanud dokumenti, millegagi kinnitati hinnaks 489.30 kr/MWh. Hageja muutis hinda ebaseaduslikult alates 01.11.2001, kuigi energiaseaduse järgi jõustub uus hind alles poole aasta möödumisel peale energiaturu kinnitust. Lisaks eelnevale leidis kostja, et aegumistähtaega tuleb arvestada alates 01.07.
  16. Hageja oleks pidanud hagiavalduse esitama enne 01.07.
  17. Esitades hagiavalduse hiljem, rikkus hageja seadust. Kostja leidis, et menetlus tuleb peatada ning tegelikult oleks hageja pidanud pärast hagist osaliselt loobumist esitama uue hagi alles jäänud nõude osas. KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED Hageja palub kostjalt alusetu rikastumise sätete alusel välja mõista tarbitud soojusenergia eest
  18. a detsembrist kuni 2003.a veebruarini võlgnevus 1869.50 krooni. VÕS § 1042 lg 1 kohaselt teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Seega on isikul, kes on teise isiku esemele kulutusi teinud, õigus nõuda nimetatud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 alusel. 2 Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et I.R.ile kuulus
  19. a detsembrist kuni 2003.a veebruarini korteriomand asukohaga xxxxx. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka kinnistusregistri väljavõttega (tl 5). Poolte vahel ei ole vaidlust ka selles, et hageja on kostjale kuulunud korterit sellel ajal kütnud. Kuna I.R. ja Soojusenergia OÜ vahel ei ole sõlmitud soojusenergia ostu-müügi lepingut, saab poolte vahel olla vaid lepinguväline suhe. Paldiski Linnavalitsuse 20.10.1998 korraldusest nähtub, et tarbijad on kohustatud tasuma makseid otse hagejale viimase poolt väljastatud teatiste alusel (tl 15). Kohus leiab, et selleset linnavalitsuse korralduset ei ole poolte vahel tekkinud lepingulist suhet. Hagejal on õigus nõuda tekkinud kulutuste hüvitamist VÕS § 1042 alusel. Seadusest tulenevalt võib nõuda kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud. Hageja on esitanud soojusenergia tarbimise arvestuse, mille kohaselt
  20. a detsembris tarbis maja kütteks 152,87 MWh,
  21. a jaanuaris 156 MWh ja
  22. a veebruaris 133.95 MWh (tl 23-25). Kostja ei ole neid summasid vaidlustanud. Hageja on nimetanud 1MWh hinnaks 489.30 krooni. Nimetatud soojuse hind kehtestati Soojusenergia OÜ 23.04.2001 käskkirja 43 kohaselt alates 01.11.2001 (tl 14). Käskkirja kohaselt on MWh hinnaks 466 kr ning sellele lisandub käibemaks 5% , kokku 489.30 krooni. Kostja on leidnud, et puudub dokument, millest nähtuks, et Energiaturu Inspektsioon on nimetatud hinna kinnitanud. 17.05.2001 jõustus vaidlusalusel ajal kehtinud energiaseaduse (EnS) § 1 lg 5, mille kohaselt energiaseadus ei reguleeri soojusenergia müüki koguses alla 50 000 MWh majandusaastas. Kui varasemalt kinnitas hinnad Energiaturu Inspektsioon, siis tulenevalt kehtinud EnS §-st 1 lg 5 ei pidanud hageja alates 17.05.2001 enam Energiaturu Inspektsiooni kooskõlastust taotlema. Hageja esitatud arvestustest nähtub, et elamule müüdud soojusenergia hulgad aastas jäid alla EnS § 1 lg 5 nimetatud piirmäära. Seega asub kohus seisukohale, et vaidlusalusel ajal
  23. a detsembrist kuni
  24. a märtsini on hageja poolt müüdava energia hinnaks 489.30 kr/ MWh. Hageja on esitanud arvestuse, mil moel kogu maja tarbitud kütte alusel arvestati ühe korteri kütte maksumus. Kohus leiab, et küttekulu arvestamine ruutmeetri alusel ei ole seadustega vastuolus. Hageja arvestust ei muuda ebaõigeks kostja väide, et arvetel näidati küttekulu MWh järgi. Tegemist on lepinguvälise kohustusega ning kuna hageja ei nõua kostjalt viiviste tasumist, ei oma varasemalt esitatud võimalikud arved tähtsust. Kostja ei tõendanud, et tema ei ole hageja näidatud ajal sooja tarbinud. Kostja ei ole näidanud, et tema radiaatorid olid täiesti külmad. Kostja võttis kohtuistungil omaks, et soe vesi on tal olnud. Kohus on ära kuulanud tunnistaja xxx, kes on xxx elanik. Tunnistaja ütlustega on tõendanud, et
  25. a lõpus ja
  26. a maja köeti. Probleem kütmisega oli
  27. a (tl 36). Kostja väited selle kohta, et tal oli toas sooja vaid 10-12 kraadi 17 asemel, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kostja ei vaidlustanud hageja näidatud tervele majale kulunud soojushulga arvestust, vaid oli selle arvestusega nõus. Kuna üksikutes korterites tarbitud sooja hulka ei ole mõõdetud, saab maja soojakulude jagamisel lähtuda ainult korterite pindalast. Hageja arvestuste kohaselt on kostja korter tarbinud
  28. a detsembris sooja 561.85 kr eest,
  29. a jaanuaris 573.35 kr ja
  30. a veebruaris 492.30 kr eest (tl 8-9). Sooja vee eest on kostja kohustatud tasuma vastavalt 83.40 kr, 83.40 kr ja 75.30 kr. kostja on nimetatud summad kohustatud hagejale VÕS § 1042 alusel tasuma. Kostja on taotlenud hagi aegumise kohaldamist kogu hageja nõude osas. Kohus peab kostja taotlust põhjendamatuks. Hageja on esitanud hagi 27.12.2005 ning taotleb soojusenergia hüvitise välja mõistmist alates
  31. a detsembrist. Kuna alusetu rikastumine toimus pärast 01.07.2002, kohalduvad pooltevahelisele õigussuhtele võlaõigusseadus ning tsiviilseadustiku üldosa seadus. TsÜS § 151 lg 1 kohaselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. 2002.a detsembri soojakulud arvestatakse kokku
  32. a jaanuaris. Seega oli hagejal hagi esitamise ajal õigus nõuda kostjalt tehtud kulutuste hüvitamist alates 01.12.
  33. Varasemad nõuded on aegunud ning hageja on nende osas ka hagist loobunud. Seadusest mittetulenev on kostja väide, et hagi aegumistähtaeg hakkas kulgema 01.07.2002 ning hagi oleks pidanud esitama enne 01.07.
  34. Nõue ei saa aeguma hakata enne selle tekkimist. 3 Seadusest mittetulenevad on kostja seisukohad, et kuna hagi on vähemalt osaliselt aegunud, tuleks jätta hagi tervikuna rahuldamata ning kuna hageja on hagist osaliselt loobunud, peaks hageja esitama uue hagi kostja vastu. Kohus selgitab kostjale, et TsMS § 376 lg 1 kohaselt on hagejal õigus kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet, esitades selle kohta avalduse. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda. Hagist võib loobuda ka osaliselt. Hagist osaliselt loobumisel ei pea esitama kohtusse uut hagi. Kohus võib nõuda hagiavalduse teksti tervikuna esitamist, kui hagi on selle korduva muutmise tõttu või muul põhjusel ebaülevaatlik. Antud juhul hagist osaline loobumine hagiavaldust ebaülevaatlikuks ei muutnud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt VÕS § 1042 alusel soojusenergia eest
  35. a detsembris 645.25 kr,
  36. a jaanuaris 656.75 kr ja
  37. a veebruaris 567.60 kr. Kohus ei analüüsi Soojusenergia OÜ teadet kostjale võlgnevuse kohta, kuna hageja ei ole esitanud viiviste nõuet (tl 7). Kohus ei analüüsi ka enne 01.12.2002 kehtinud soojuse hinna kohta esitatud tõendeid (tl 10-13), kuna hageja on selles osas hagist loobunud. Menetluskulud Tulenevalt TsMS §-st 162 jätab kohus kohtukulud ja kohtuvälised kulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest Gerty Pau Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.