← Eesti

2-04-1609/2

Obsah (7)§ 396§ 8§ 100§ 108§ 114§ 397§ 113

Tsiviilasi nr 2-04-1609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2006.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja

) sätestatud määradega. Kostja

  3. a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud, teatades
  6. a. kl 9:40 kohtule e-kirja teel, et on haigestunud ning palus istungi edasi lükata. Oma taotlust kostja ei põhistanud, mistõttu palus kohus esitatud taotlust põhistada. Istungi alguseks kostja poolt arstitõendit ei esitatud. Hageja palus asja sisuliselt lahendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

§ 396

lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Vastavalt

§ 8

lg-le 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 100

kohaselt on kohustuse rikkumiseks võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt hageja poolt tõendina esitatud

  3. a. koostatud notariaalselt tõestatud laenulepingule nr 12712 p-le 1.
  4. on hageja laenanud kostjale 500.000 krooni, laenusumma tagastamise tähtajaga
  7. a. Lepingu p 1.
  8. kohaselt on laenussumma kostja arveldusarvele üle kantud
  11. a. , mille saamist kinnitab kostja allkirjaga kõnealusel lepingul. Lepingu p 1.
  12. järgi kohustus kostja tasuma laenusummalt hagejale intressi 12% 3

(6)Tsiviilasi nr 2-04-1609 aastas alates laenu kättesaamise hetkest. Lepingu p 1.4 järgi kui kostja ei tasu laenusumma tagasimakset tähtaegselt kohustub ta tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.
  3. a. sõlmisid pooled veel teise notariaalselt tõestatud laenulepingu nr 12713, mille p 1.
  4. järgi on hageja laenanud kostjale 700.000 krooni, laenusumma tagastamise tähtajaga
  7. a. Lepingu p 1.
  8. kohaselt on laenussumma hageja poolt kantud kostja poolt saadud juhiste järgi Villem Lihakaup AS arveldusarvele
  11. a. - 100.000 krooni,
  14. a. - 200.000 krooni,
  17. a. – 200.000 krooni,
  20. a. – 200.000 krooni. Nimetatud rahasummade kättesaamist kinnitab kostja oma allkirjaga kõnealusel lepingul. Lepingu p 1.4 järgi kui kostja ei tasu laenusumma tagasimakset tähtaegselt kohustub ta tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. Eeltoodud hageja poolt esitatud tõenditega on tõendatud hageja ja kostja vahel võlasuhte olemasolu. Hageja poolt kostjale laenulepingutest toodud rahasummade üleandmist kostjale kinnitavad hageja poolt tõendina esitatud maksekorraldused (tl 63-65) ja kostja poolt laenulepingutele antud allkirjad, millega viimane on kinnitanud laenusummade kättesaamist. Poolte vahel on seega kehtiv võlasuhe, mis põhineb poolte vahel sõlmitud laenulepingutel. Kostja on rikkunud oma laenulepingust tulenevat kohustust laenusummad tähtaegselt hagejale tasuda. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1 kohaselt võib tehingu, mis on tehtud pettuse mõjul, seaduses sätestatud korras tühistada. TsÜS § 94 lg 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Sama paragrahvi
  21. lõike kohaselt võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. Kostja ei ole tõendanud lepingute sõlmimist pettuse mõjul. Poolte tahe laenulepingu sõlmimiseks on lepingus selgelt väljendatud ja esitatud tõenditest ei nähtu, et laenulepingute sõlmimine oleks sõltuvuses veel mingite kolmandate lepingute sõlmimisega hageja ja kostja vahel. Kostja väited, mille kohaselt oli laenulepingute sõlmimine seotud kostjaga juhatuse liikme või aktsionäride lepingu sõlmimisega, on paljasõnalised. Laenulepingud on kostja sõlminud enda nimel ja võtnud endale kohustuse laenusummad tagastada lepingus ettenähtud tähtajal, kinnitades võetud kohustusi oma allkirjaga laenulepingutel. Seetõttu on asjakohatu kostja väide, et hageja on sõlminud tehingu pettusega, kuna hakkas laenu vastavalt lepingule sisse nõudma. Laenulepingute tühistamise avalduse on kostja esitanud
  24. a., s.o enam kui aasta pärast lepingu sõlmimist. Tühistamise avalduse on kaasa toonud asjaolu, et hageja hakkas nõudma lepinguliste kohustuste täitmist. Poolte vahel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudmine kostjalt ei kujuta endast pettust vaid on hageja poolt õigustatult kasutatav õiguskaitsevahend, mille kasutamise on tinginud kostjapoolne kohustuse rikkumine. Kostja väidete kohaselt sõlmis ta laenulepingu üksnes selleks, et laenata raha edasi AS-ile Villem Lihakaup. AS Villem Lihakaup varad on hiljem aga omandanud hageja. Kostja antud väidet tõendanud ei ole. Hageja on maksnud AS-i Villem Lihakaup arvele küll Laenulepingust II tuleneva laenusumma, kuid seda vastavalt kostjalt saadud juhenditele. Käesoleva vaidluse seisukohalt ei oma tähtsust, millised õigussuhted võivad olla kostja ja AS Villem Lihakaup vahel ja samuti ei oma tähtsust kostja kui AS-i Villem Lihakaup aktsionäri või võlausaldaja võimalikud nõuded hageja kui AS Villem Lihakaup juhataja vastu. 4
(6)Tsiviilasi nr 2-04-1609 Kostja oli teadlik laenu tagasimakse tähtajast ja tal on olnud piisavalt aega oma lepingust tulenevaid kohustusi vabatahtlikult täita. Kostja on väitnud, et hageja ei ole andnud talle täiendavat tähtaega oma kohustuste täitmiseks, samas ei nähtu kostja poolt esitatud tõenditest, et ta oleks täiendavat tähtaega kohustuste täitmiseks taotlenud. Kohus leiab, et kostja väited lepingute vastuolu kohta heade kommetega on paljasõnalised ja tõendamata. Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  3. a. lahend nr 3-2-1-80-02, p 10). Kohus leiab, et antud juhul ei esine vaidlusaluste laenulepingute puhul ühtegi alust pidada neid heade kommetega vastuolus olevaks. Lepingute kindlaksmääratud intress ja viivis ei ole ebamõistlikult suured. Lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt on lepingupooled vabad lepingu tingimustes kokku leppima. Seadus laenulepingus kokkulepitava intressimäära osas kitsendusi ei tee ja selles lepivad pooled lepingu sõlmimisel ise kokku. Käesoleval juhul ei esine andmeid, et intressi ja viiviste kokkuleppe on kostja sõlminud sundolukorras või muudel tema tahet mõjutanud asjaolude sunnil, mis annaksid alust arvata, et ta on intressi ja viiviste kokkuleppe sõlminud raskete asjaolude kokkusattumise mõjul.

§ 114

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Seega ei ole võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine võlausaldajale seadusega pandud imperatiivne kohustus, vaid üksnes võimalus mida võlausaldaja oma äranägemisel võib rakendada. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 1.200.000 krooni ja samuti intressid, mille suurus on kokku lepitud Laenulepingu I, punktis 1.1.

§ 397

lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi ja muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud eeldataks, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul, ajas ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga

§-s 94 sätestatud määr. Laenulepingu I, punktis 1.1 on pooled intressimääraks kokku leppinud 12% tagastamisele kuuluvalt laenusummalt 500.000 krooni. Pooled on vaba tahte alusel nimetatud intressis kokku leppinud ja see ei ole vastuolus

regulatsiooniga, kuna

ei kehtesta intressi maksimaalsuurust. Kostjalt tuleb välja mõista intress perioodi

  3. a. kuni
  6. a. eest, s.o 178.209 krooni ja 60 senti.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt

-i §-le 94 võib intressi suurus olla kindlaks määratud lepingus või sätestatud seaduses. Viiviseintressi määraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäära enne iga aasta

  1. jaanuari ja
  2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Seega võivad lepingupooled kokku leppida ka teistsuguses intressimääras, kui on sätestatud

-is. Viivise suurust seadus ei piira, kuid

§ 113lg 8 annab õiguse nõuda selle vähendamist, kui see on ebamõistlikult suur. Kostja viiviste vähendamist taotlenud ei ole. 5

(6)Tsiviilasi nr 2-04-1609 Laenulepingu I ja Laenulepingu II punktis 1.4 toodu kohaselt kohustus kostja laenusumma mittetähtaegse tagasimakse korral tasuma viivist 0,15% tähtaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostjalt tuleb välja mõista viivised kokku mõlemalt laenusummalt 293.400 krooni (periood
  3. a. –
  6. a.). TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne
  9. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja on hagi esitamisel
  12. a. tasunud riigilõivu summas 67.000 krooni. Hageja taotleb kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 67.000 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hagi esitamisel tasutud riiilõiv summas 67.000 krooni. Hannes Olev kohtunik 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.