3-06-823/4

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Ivo Pilving Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-823 Haldusasi * AS-i kaebus Maksu- ja Tolliameti 30.03.2006 käskkirja nr 176-p tühistamiseks ja Maksu- ja Tolliameti toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrus haldusasjas nr 3-06-823 Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus * AS määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta * AS-i määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määruse punkt 4 muutmata. Kohtumäärus ei ole edasikaevatav. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Maksu- ja Tolliamet kuulutas välja avatud pakkumismenetlusega riigihanke „Alkoholi maksumärkide trükkimine" (viitenumber 023606). Hankes esitasid pakkumised äriühingud A O T PLC, De L R I L ning ühispakkumise äriühingud AS *ja H C R GmbH. Maksu-ja Tolliameti 08.02.2006 käskkirjaga nr 76-p tunnistati kõik pakkumised vastavateks ning 08.02.2006 käskkirjaga nr 77-p tunnistati edukaks A O T PLC pakkumine. 3-06-823 18.02.2006 esitasid AS * ja H C R GmbH Riigihangete Ametile vaidlustuse pakkujate kvalifitseerimise, pakkumiste vastavaks tunnistamise ja eduka pakkumise teinud pakkuja valimise otsuste peale. Riigihangete Ameti 09.03.2006 otsusega 36-06/023606 rahuldati vaidlustus ning tühistati Maksuja Tolliameti 08.02.2006 käskkiri nr 75-p A O T PLC pakkujana kvalifitseerimise osas, käskkiri nr 76-p A O T PLC pakkumise vastavaks tunnistamise osas ja tervikuna käskkiri nr 77-p, millega tunnistati edukaks A O T PLC pakkumine. 15.03.2006 kirjaga tegi * AS Maksu-ja Tolliametile ettepaneku kontrollida, kas hankes kvalifitseeritud ja vastavaks tunnistatud D L R I L on pakutud Hmiga maksumärgi valmistajaks. Maksu- ja Tolliameti 30.03.2006 käskkirjaga nr 176-p tunnistati kõnealune riigihange kehtetuks. Käskkirjas märgiti, et riigihanke eesmärgiks on, et edukas pakkuja tarnib esimese tellimuse alusel maksumärgid Maksu-ja Tolliametile hiljemalt 01.07.
3. Arvestades, et selleks kulub orienteeruvalt 3 kuud, ei ole võimalik enam riigihanke eesmärki täita ning ei ole võimalik eduka pakkujaga hankelepingu sõlmimine pakkumise kutse dokumentides esitatud tingimustel. Riigihangete Ameti 12.04.2006 otsusega nr 58-06/023606 jäeti läbi vaatamata * AS vaidlustus nimetatud käskkirjale. Maksu-ja Tolliameti 03.04.2006 kirjaga teatati AS-le *, et seoses riigihanke kehtetuks tunnistamisega puudub vajadus täiendavalt kontrollida pakkuja D L R I L vastavust pakkumise kutse dokumentides sätestatud tingimustele.
4. * AS esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti 30.03.2006 käskkiri nr 176-p; tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toimingud: tegevusetus kaebuse esitaja 15.03.2006 kirjas toodud taotluse läbi vaatamata jätmisel, hankemenetlusega põhjendamatu venitamine, mis seisnes pika aja jooksul toimingute mittetegemises; tunnistada õigusvastaseks Maksu- ja Tolliameti toiming, mis seisnes otsustuses osta maksumärgid RHS § 4 lg 1 p 1 alusel riigihanget korraldamata ja teha Maksu- ja Tolliametile ettekirjutus anda haldusakt riigihanke läbiviimiseks maksumärkide ostmiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse - keelata Maksu- ja Tolliametil maksumärkide ostmine ilma riigihanketa RHS § 4 lg 1 p 1 alusel kuni käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumiseni.
5. Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrusega jäeti esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et kaebus ei ole perspektiivitu ega ka perspektiivikas. Seetõttu tuleb esitatud taotluse rahuldamiseks selgitada, kas kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud või võimatu, samuti kaaluda kaebuse esitaja ja kolmandate isikute õigusi ja huve. Kaebuse esitaja on esitanud kohustamisnõude - anda haldusakt riigihanke läbiviimiseks ning leiab, et esialgse õiguskaitseta osutuks kohtuotsuse täitmine võimatuks. Kuigi kohus nõustub kaebajaga selles, et toimingu tegemise keelamata jätmisel on suur tõenäosus, et alkoholi 2 3-06-823 maksumärgid võidakse kohtumenetluse kestel Maksu- ja Tolliameti poolt juba osta, ei saa ainuüksi sel alusel pidada taotlust põhjendatuks ja see rahuldada. Esialgse õiguskaitse kohaldamise vajalikkuse üle otsustamiseks peab kohus vajalikuks eelhinnangu andmiseks kaaluda avalikku huvi ja kaebuse esitaja erahuvi. Ka juhul, kui kohtuvaidlustes peaks kaebaja nõuded rahuldatama, kaaluvad avalikud huvid käesoleval ajal üles kaebuse esitaja erahuvi, mida kaebuse esitaja ei ole küll kaebuses esile toonud, kuid milleks ilmselt on riigihankes osalemine. Tegemist on Maksu- ja Tolliameti jaoks ajakriitilise küsimusega. Vaidlustatud toimingu tegemise keelamine pikemaks perioodiks võib tekitada olukorra, kus Maksu- ja Tolliamet ei suuda täita temale seadusega pandud kohustusi aktsiisimaksu kogumiseks, mis omakorda põhjustab aktsiisimaksu laekumata jäämise vabariigi eelarvesse. Ülaltoodust tulenevalt oleks toimingu tegemise keelamisel kohtumenetluse ajaks tegemist niivõrd intensiivse ja eRrdse tähtsusega avaliku huvi riivamisega, mis kaalub üles kaebuse esitaja erahuvide kaitse ning tingib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise. PROTSESSIOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6. * AS-i määruskaebuses paluti tühistada Tallinna Halduskohtu 08.05.2006 määrus ja teha uus määrus, millega esialgse õiguskaitse taotlus rahuldada. Kohtu seisukoht, et esialgse õiguskaitse andmine võib oluliselt kahjustada avalikke huve, on ebaõige. Viidates ajakriitilisusele ei saa riik ega kohus soosida ilmselgelt õigusvastast tegevust. Kaebuse esitaja on märkinud, et riigihanke korraldamata jätmine alkoholi maksumärkide ostmiseks on ilmselgelt õigusvastane, sest puuduvad seda lubavad RHS § 4 lg 1 p 1 sätestatud alused. Selles sättes ei ole alusena nimetatud ajakriitilisust. Riigihanke läbiviimise nõuete rikkumine ka juhul, kui see on tingitud vääriti mõistetud huvidest ajakriitilises situatsioonis, on sõltuvalt asjaoludest kvalifitseeritav kuriteona või väärteona KarS§ 300 või RHS § 73 järgi. Hanke korraldamine ei ohusta avalikku huvi ega põhjusta aktsiisimaksu laekumata jäämist. Ehkki kohus ei ole otsesõnu viidanud alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse (edaspidi ATKAS) alates 01.07.2006 jõustuvale muudatusele, on kohus kaaludes avalikke huve ilmselt lähtunud ATKAS §-st 461 ja §-st 491 , mille kohaselt kuulub alkoholi müügipakendile kinnitamisele maksumärk ning ekslikult mõistnud §- i 24, mille kohaselt maksukohustus tekib isikule väljastatud maksumärkidelt. Samas ei ole kohus ATKAS-i lähemalt analüüsinud, mistõttu kohtu järeldus on ekslik. Seadusandja ei ole kaotanud kohustust tasuda aktsiisi alkoholilt ega muutnud maksumäärasid. ATKAS § 24 lg 3 p-ga 5 vaid lükatakse maksukohustust edasi
7. päevani, kuid ei muudeta kohustust tasuda aktsiisi seaduses ettenähtud regulatsiooni alusel ja korras. See tähendab, et kui maksumärke ei väljastata, tuleb aktsiisi tasuda ATKAS § 25 lg 1 ja lg 2 koosmõjust lähtudes ühekuulise maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu
8. päevaks. Juhul, kui maksumärke alates 01.07.2006 praktikas ka ei rakendata, jätkub aktsiis tasumine praeguse regulatsiooni alusel ega teki õiguslikku vaakumit, kus isikud saaksid alkoholiga kaubelda aktsiisimaksu tasumata.
9. Vastustaja Maksu-ja Tolliameti kirjalikus vastuses paluti määruskaebus rahuldamata jätta. ATKAS § 491 lg 2 kohaselt peab alates 01.07.2006 olema maksumärgistatud alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,2 liitrist või millelt makstav aktsiisisumma on üle 10 krooni müügipakendis oleva alkoholi 3 3-06-823 kohta. Vastavalt ATKAS § 492 lg 1 võtab Maksu- ja Tolliamet vastu maksumärkide tellimuse ja väljastab maksumärgid tellijale. Samuti on alates 01.07.2006 jõustuva ATKAS-i redaktsiooni kohaselt seotud aktsiisi tasumine seaduses sätestatud juhtudel alkoholi maksumärkidega. Alates alkoholi maksumärkide kasutuselevõtmisega seonduvate ATKAS-i muudatuste vastuvõtmisest on Maksu- ja Tolliamet tegelenud alkoholitootjate instrueerimise ja informeerimisega, samuti on valmistunud alkoholitootjad alkoholi maksumärgistamiseks, tehes selleks tootmises vajalikke ümberkorraldusi ning ka lisakulutusi. Seega on käesolevaks hetkeks teostatud suur osa vajalikest ettevalmistustöödest, et alkoholi maksumärgid alates 01.07.2006 kasutusele võtta. RHS § 4 lg 1 p 1 alusel sõlmitud töövõtulepingust maksumärkide trükkimiseks ja tarnimiseks tulenevalt peaks esimene partii alkoholi maksumärke jõudma Maksu- ja Tolliametini juuni alguses. Antud juhul seisneb Maksu- ja Tolliameti ainuvastutus riigi eesmärkide teostamises ja huvide kaitsmises, milleks on antud juhul alkoholi maksumärkide olemasolu tagamine 1.juuliks 2006, mis lõppastmes on seotud riigieelarvesse aktsiisi laekumisega. Seega * AS huvid hankelepingu sõlmimiseks ei kaalu üles avalikku huvi ning alkoholi maksumärkide rakendumise tähtpäeva ei ole võimalik enam edasi lükata. RHS § 4 lg 1 p 1 kohaselt ei ole ostja kohustatud rakendama RHS-s sätestatud korda riigihangete suhtes, mis on seotud eriliste turvalisusnõuete täitmisega vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Vastavalt ATKAS §-le 111 on maksumärk aktsiisikaubale või selle müügipakendile kinnitatav erilistele turvalisusnõuetele vastav eritunnus, mis tõendab aktsiisi maksmist. Sellest tulenevalt on alkoholi maksumärgistamine seotud eriliste turvalisusnõuete täitmisega ning riigil on võimalik kasutada alkoholi maksumärkide hankimisel RHS-s sätestatud erandit alkoholi maksumärkide ostmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et esitatud määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on jõudnud õigele järeldusele, et antud juhul kaalub avalik huvi, et maksumärgid võetaks tähtaegselt kasutusele, üles kaebaja huvi osaleda riigihankemenetluses. Määrav pole seejuures üksnes aktsiisimaksu laekumisega seonduv, vaid oluline on ka tagada alkoholitootjate usalduse kaitse läbi seaduse (ATKAS) tähtaegse rakendumise. Eeltoodule vastanduv kaebaja huvi osaleda hankemenetluses, kusjuures puudub alus eeldada, et just kaebaja teeb eduka pakkumise, ei ole kaalukam.
11. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel ei anna kohus hinnangut kaebuse sisulistele argumentidele. Seega ei kuulu analüüsimisele ka kaebaja väide, et puuduvad RHS § 4 lg 1 punktis 1 sätestatud alused riigihanke korraldamata jätmiseks. Ilmselge vastuolu RHS § 4 lg 1 punktiga 1 puudub, kuna küsimus kas maksumärkide tootmine on seotud eriliste turvalisusnõuetega, on vaieldav. Kuigi kohus ei keela esialgse õiguskaitse korras maksumärkide ostmist, vastutab Maksu- ja Tolliamet jätkuvalt selle eest, et menetlusliigi valikul ei rikutaks RHS nõudeid. 4