2-05-694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-694 Otsuse kuupäev Jõhvi,
- juuni 2006.a kell 15.15 Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi Mäetaguse valla hagi N. M. ja A. S. vastu vanema õiguse äravõtmise ja elatise väljamõistmise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
- juuni 2006.a. Istungil osalenud isikud Hageja esindaja M. L. (isikukood X) Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Võtta ära N. M.`lt (isikukood X, elukoht X) vanema õigused laste A. M.’i (isikukood X), A. S. (isikukood X) ja A. S. (isikukood X) suhtes.
- Võtta ära A. S.lt (isikukood X, elukoht X) vanema õigused laste A. S. (isikukood X) ja A. S. (isikukood X) suhtes.
- Ülejäänud, s.o elatise väljamõistmise osas, jätta hagi rahuldamata. Edasikaebamise kord 1
(5)2-05-694 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
- märtsil 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt kostjad ei ole suutelised hooldama ja kasvatama oma lapsi, mis ohustab laste tervist ja arengut. Kostja N. Mihhailova on töötu ja elab oma ema juures. Ka teine kostja on töötu, tema elab oma vanemate juures.
- Noorem laps A. sündis enneaegsena ja vajas regulaarset kontrolli arstide poolt. Peale lapse neljandat elukuud hakkasid kostjad imikut kaasa võtma võõrastesse korteritesse, kus tarvitati alkoholi ja suitsetati, puudusid elementaarsedki tingimused lapse eest hoolitsemiseks. Olukord muutus lapsele ohtlikuks, mistõttu viidi ta ema nõusolekul esmalt haiglasse ja sealt edasi lastekodusse ajutisele hooldusele. Nüüdselt elab laps ema nõusolekul x.
- Vanem poeg Andres elab ema nõusolekul isapoolse vanaema juures. Tütar AX aeg-ajalt elab ema juures, aga suurema osa ajast viibib isapoolse vanatädi juures. Ema nõusolekul on tütart kasvatanud ka lapse emapoolne vanaema. Kostja N. M. on jätnud oma lapsed A. ja A. vanavanemate hoolde. Ta ei tulnud lastele järele ka peale lastekaitsetöötaja meeldetuletusi ning külastusi. Aeg-ajalt ta on võtnud lapsi joomingutele kaasa ning purjus seltskonnad kogunesid kostja käsutuses olnud korterisse.
- Aates 2002.a sügisest käivad Andres ja A. Mäetaguse lasteaias. On ette tulnud juhuseid, kus lapsi ei viidud õigeaegselt koju. Naabrite ja lastekaitse töötaja palvel viisid vanavanemad suuremaid lapsi korduvalt enda juurde, sest ema oli joobes ning ei suutnud laste eest hoolitseda. Lisaks ei olnud emal ka kehtivaid dokumente.
- Hageja otsustas anda emale võimaluse enda elu korda seadmiseks. Hageja ettepanekul paigutati A. ajutisele hooldusele X A. asus elama vanaema juurde ja A. viibis võimalikult sageli sugulaste juures. N. M. sai võimaluse minna alkoholi ravile Ahtme haiglasse, aga ei kasutanud seda. Ta on korduvalt lubanud ennast parandada, paraku tulemusi ei ole näha. Vaatamata oma lubadustele, ei ole ta 1.5.a jooksul kordagi käinud lastekodus oma poega vaatamas.
- A. ja A. isa A. Sarapuu ei ole laste eest hoolitsemisel ja nende arendamisel praktiliselt osalenud. Tegelikult seisneb tema roll isana pojaga ühes majas elamises. Laste eest hoolitsevad kostja ema ja vanatädi.
- Pooleteise aasta pikkune töö kostjatega on tulemuseta. Laste olukord peres ei ole jätkuvalt turvaline ja nende arengut soosiv. Hageja palus vastavalt PS §27 lg3, lg4, KOKS §3 p2, §6 lg1, lastekaitse seaduse §8 ja PkS §54 lg1 p1, p4, p5, §55 lg3, §60 lg1, §61 lg1, lg4 võtta ära N. Mihhailova vanema õigused laste A., A. ja A.e suhtes, kostja A. S.lt vanema õigused laste A. ja A. suhtes ning mõista kostjatelt välja elatusraha laste ülalpidamiseks. VASTUS AVALDUSELE 2
(5)2-05-694
- Hagiavalduse esitamisest ja kirjalikult vastamise kohustusest teatati kostjatele. Hagimaterjalid ja kohtuteade on kostjatele kätte antud, kuid kirjalikku vastust hagile kostjad ei esitanud. KOHTUISTUNG
- Kohtuistungil hageja esindaja toetas hagi. Seoses kostjate kohtuistungile ilmumata jäämisega palus esindaja tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendada ja hagi rahuldada. Esindaja seletuste kohaselt pärast hagi esitamist pole olukord sugugi paranenud. N. M.l on teine abikaasa ja ta ootab neljandat last. Laps A.i endiselt asub X, A.a ja A. aga isapoolse vanaema juures. Lapsed olid antud vanaema hooldusesse temaga sõlmitud lepingu alusel. Leping on lõppenud, vanaema hoolitseb laste eest edasi. Laste isa elab oma ema juures, kuid ta ei tegele laste kasvatamisega ega hoolitse nende eest. Ema käib laste A. ja A. juures, aga reaalselt ka tema ei kasvata lapsi, ei hoolitse laste eest ega tegele nende ülalpidamisega. Emal ei ole elamispinda. Vald andis talle eluruumi. Korteris toimusid joomingud, mistõttu lõpetas hageja kostjaga sõlmitud üürilepingu. Kostjad ei tööta, A. S. teeb juhutööd. Esindaja palus välja mõista kostjatelt laste ülapidamiseks elatusraha seadusega kehtestatud elatise miinimumi ulatuses, kuna ilma elatist välja mõistmata ei saa last paigutada lastekodusse.
- Kostjad kohtuistungile ei ilmunud, ei teatanud kohtule kohtuistungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest ega palunud kohtuistungit edasi lükata. Kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teatas kohus kostjatele kohtukutsetega tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendamise hoiatusel, mis neile kätte antud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus tutvunud hagiavaldusega, kuulanud ära hageja seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus vanema õiguste äravõtmise nõudes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, elatise väljamõistmise osas aga tuleb hagi rahuldamata jätta. 12 TsMS § 414 lg1 kohaselt kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Hageja esindaja on esitanud taotluse tsiviilasja ilma kostjate osavõtuta sisuliselt lahendamiseks. Kostjad olid kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlikud. Istungilt puudumise tagajärjed on kostjatele selgitatud. Istungile ilmumiseks seadusliku takistuse esinemisest kostjad ei teatanud. Sellepärast asub kohus seisukohale, et kostjad ei ilmunud kohtuistungile ilma mõjuva põhjuseta ja lahendab tsiviilasja ilma nende osavõtuta sisuliselt. Tsiviilasja toimikus olevad dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha. Vanema õiguste äravõtmise hagi
- Sünnitunnistuste järgi laste A. S. ja A. S. vanemateks on kostjad. Lapse Andi Mihhailovi emaks on kostja, kannet isa kohta sünnitunnistuses pole (t.lk. 7-9). Hagiavalduse ja hageja esindaja seletuste järgi kostjad tihti tarvitavad alkohoolseid jooke. 08.10.2003.a esitas kostja N. Mihhailova hagejale avalduse lapse A. X lastekodusse paigutamiseks ja 14.11.2003.a suunati laps lastekodusse (t.lk. 14, 16). 16.03.2004.a andis N. M. nõusoleku lapse Andrese A. S. peres elamiseks, 30.03.2004.a esitas ta avalduse, milles nõustus tütre A. T. . kasvatada andmiseks (t.lk. 17, 18). Üle 2.a kostjad ei tegele enda laste kasvatamise ja ülalpidamisega, ei hoolitse laste 3
(5)2-05-694 eest. Hageja esindaja seletuste kohaselt laps A. asub endiselt lastekodus, teised lapsed asuvad enda isapoolse vanaema juures. Kostjad ei tunne huvi laste vastu.
- Vanema õigused ja kohustused ning vanema õiguste äravõtmise alused on reguleeritud perekonnaseaduse (PkS) peatükkis
- PkS §50 lg1 vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Eeltooduga tuvastas kohus, et kostjad ei hoolitsenud enda laste eest. Nad ei loonud laste kasvatamiseks ja arenguks vajalikke tingimusi ega täitnud laste ülalpidamiskohustust. Vanema õiguste äravõtmiseks hagi esitamine ei mõjutanud kostjaid. Pärast hagiavalduse kättesaamist on läinud üle aasta, kuid kostjad ei muutnud oma eluviisi ega lastesse suhtumist. Kostate lapsed on jäänud ka ilma seadusliku esindaja kaitseta, kuna kostjad ei täida seaduslike esindajate – vanemate kohustusi, mistõttu vajavad lapsed eestkostja määramist.
- Vastavalt PkS §54 lg1 p1 ja p4 ühe vanema eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju. Kostja N. Mihhailova üle aasta pole osalenud ka lastekodus viibiva lapse kasvatamisel, mis aga samuti on aluseks PkS §51 lg1 p5 alusel vanema õiguste äravõtmiseks.
- TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Sellest tulenevalt vanema õiguste äravõtmiseks esitatud hagi rahuldamata jätmiseks pidid kostjad tõendama, et nad on hoolitsenud laste eest, tegelenud laste kasvatamise ja ülalpidamisega või, et neil olid mõjuvad põhjused laste eest mittehoolitsemiseks. Et kostjatel olid mõjuvad põhjused laste kasvatamisel mitteosalemiseks ja laste eest mittehoolitsemiseks, kohus ei tuvastanud. Kuivõrd kostjad ei esitanud kohtule kirjalikku vastust hagile ega ilmunud kohtuistungile, siis asub kohus seisukohale, et neil ei ole vaidlust hagi üle.
- Kohus hinnanud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis rahuldab hagi vanema õiguste äravõtmise osas. Antud juhul hagi rahuldamine on laste huvides, kuna kohtuotsusega tagatakse laste huvide kaitsmine riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste või eestkostja kaudu.
- Vanema õiguste äravõtmisega kaotavad kostjad laste suhtes kõik õigused. Pärast oma eluviisi parandamist ja reaalselt laste eest hoolitsema asumist võivad kostjad pöörduda vallavalitsuse ja kohtu poole vanema õiguste taastamiseks. Elatise väljamõistmise hagi
- Laste ülapidamise kohustuste õiguslikud alused on sätestatud PkS 9 peatükkis. PkS §60 lg1 alusel vanem on kohustatud ülal pidama oma alaelist last. Samas antud säte iseeneses ei ole hagi rahuldamise aluseks, kuna PkS §60 lg1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eeskostjaasutus nõude esitanud. Sellest tulenevalt elatise saab välja mõista kellegi kasuks.
- Hageja on nõudnud välja mõista elatise laste ülalpidamiseks, kuid kelle kasuks ka kui suures ulatuses elatist välja mõista, hageja ei toonud. Kohtuistungil palus hageja esindaja välja mõista elatusraha laste kasuks. Kohus ei saa laste kasuks elatist välja mõista, kuna vastavalt TsÜS §8 4
(5)2-05-694 lg2 ja §9 lg1 lapsed on piiratud teovõimega ja nad ei ole võimelised välja mõistetava elatist käsutama. Seega sisuliselt ei saa sellisest otsusest reaalselt kasu. Lisaks ei olnud võimalik kohtul ka lastevanemate varalist seisundit kindlaks määrata. Hageja esindaja seletuste kohaselt kostjatel puuduvad töökohad, kostja A. Sarapuu teeb juhutöid.
- Hageja esindaja seletuste kohaselt kavatseb hageja esitada avalduse lastele eestkostja määramiseks. Kohus selgitab hagejale, et pärast eestkostja määramist saab hageja ise või laste tulevane eestkostja esitada hagi kostjate vastu laste ülalpidamiseks eestkostja kasuks elatise väljamõistmiseks ja vastavalt PkS §70 lg2 nõuda elatise tagasiulatuvalt kuni ühe aastani enne hagi esitamist. Nendel põhjendustel kohus jätab hagi elatise väljamõistmise osas rahuldamata.
- Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §442, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)