) § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.
lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. 3 2-04-1430
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus jätab kompromisslepingu kinnitamisel välja kompromisslepingu punktid 2.7, 3.1, 3.3 ja 4.1, mis omavad küll tähtsust kompromissi vormistamisel, kuid ei oma tähtsust kompromissi sisu osas. Kohtumääruse selguse huvides teeb kohus lahtikirjutused kompromissis nimetatud summade ning menetlusosaliste nimede osas. Kohus teeb ka muudatusi kompromissi punktide numeratsiooni osas, mis on tingitud määruse vormistamisest. Kompromisslepingu punktis 2.4 on viide tsiviilasjale nr 2-05-2887, kuid Harju Maakohtu 19.06.2006. a määrusega on menetlus antud tsiviilasjas juba lõpetatud, seega jätab kohus vastava viite kompromissi kinnitamise määrusest välja ning asendab selle viitega tsiviilasjale nr 2-05-2914 (Aktsiaselts Maardu Elamu hagi V L vastu 1789,87 krooni nõudes), milles on menetluse pooled ning menetluses mitteosalenud isikuna Korteriühistu Kellamäe tn. 3 palunud samuti kohtul kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada ning leppinud kokku Korteriühistu Kellamäe tn. 3 poolt kostja võlgnevuse tasumises AS-le Maardu Elamu tasaarvestuse teel tsiviilasjas nr 2-04-1430 tasumisele kuuluva summaga. Kohus asub seisukohale, et viide tsiviilasjale nr 2-05-2914 on kompromissist välja jäänud ilmse ebatäpsuse tõttu, kuid nimetatud tsiviilasjade kompromisside üksteisega sidumine vastab ilmselgelt poolte tahtele, tasumisele kuuluv summa 1226,60 krooni on sama kui märgitud tsiviilasjas nr 2-05-2887 ning vastav täpsustav asendus ei mõjuta kompromissi sisu.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu summas 8 000 krooni. Hageja on esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Seoses poolte vahel sõlmitud kompromissiga tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, see on 4 000 krooni. Katrin Saar Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.