s. Kaebaja ei ole tõendanud objektiivsete takistuste olemasolu. Kaebaja emale, kellel on Eestis alaline elamisluba, on tagatud sotsiaalsed garantiid. Seega ei oma sooviavalduse põhjendatuse hindamisel tähtsust perekondlikud sidemed. Tulenevalt Riigikohtu 04.05.2001 otsusest kohtuasjas nr 3-3-1-21-01 ei ole elamisloa taotlemisega seotud ebamugavused käsitletavad subjektiivsete õiguste rikkumisena. Sooviavalduse menetlemise käigus KMA kaalus kõiki asjaolusid kogumis ning leidis, et kaebaja ema tervislikust seisundist tulenev kõrvalise abi vajadus ei ole mõjuv põhjus ning kaebaja ei ole tõendanud, et tema ema seisund oleks sedavõrd halb, et elamisloa taotluse esitamine välisesinduses oleks võimatu. Asjaolu, et kaebuse esitaja on vaidlustanud KMA otsuse, lähtudes oma subjektiivsest hinnangust, ei muuda haldusakti õigusvastaseks. Kohtul on võimalik kontrollida haldusakti õiguspärasust, sealhulgas hinnata, kas elamisloa andmisest on keeldutud õige sätte järgi ning kas vastav säte on kohaldatav haldusakti adressaadile. KMA on järginud oma volituse piire haldusakti andmisel. KMA on järginud haldusmenetluse põhimõtteid, mille kohaselt haldusakt võib teatud olukorras piirata isiku õigusi ja vabadusi, lähtudes printsiibist, et haldusakt peab olema kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes. KOHTU PÕHJENDUSED Esmalt lahendab kohus kaebaja taotluse, millega taotleti 17.08.2004 ettekirjutuse nr 1006389847 tühistamist (I) ning seejärel käsitleb 13.08.2004 kohtule esitatud kaebust, milles kaebaja vaidlustas KMA keeldumise lubada erandina tähtajalise elamisloa taotluse esitamist riigisiseselt (II). I Pooltel ei ole vaidlust asjaolu üle, et KMA-le taotluse esitamise ajal puudus S.D.l kui välismaalasel seaduslik alus Eestis viibimiseks. Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (edaspidi VSS) § 7 lg 1 alusel viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks. Viidatud normis ei ole seadusandja jätnud haldusorganile (KMA) kaalutlusõigust välismaalase ebaseadusliku Eestis viibimise fakti tuvastamisel jätta lahkumisettekirjutus tegemata. Lahkumisettekirjutust ei tehta vaid juhul, kui välismaalane lahkub Eestist 7 päeva jooksul pärast viibimisaluse lõppemist (VSS § 7 lg 4) või välismaalasele tuleks teha seadustamisettekirjutus (VSS § 9 lg-s 1 sätestatud aluste esinemisel). Pooltel ei ole vaidlust selles, et kaebaja viibimisaluse (viisa) lõppemisest oli möödunud rohkem kui 7 päeva ning muud viibimisalust kaebajal ei olnud, samuti puudub kaebaja puhul alus teha seadustamisettekirjutus. 3 Seega oli KMA kohustatud VSS § 7 lg-st 1 tulenevalt tegema kaebajale lahkumisettekirjutuse. Kaebuse väited, et lahkumisettekirjutuse tegemisel pidi haldusorgan kaaluma kaebaja perekonnaelu elamise õigust ja kaebajale ettekirjutuse täitmisega kaasnevaid ebamugavusi (s.h aja ja rahakulu seoses kohtumenetluses osalemisega) ei ole eeltoodust tulenevalt põhjendatud. VSS § 7 lg 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Eeltoodust tulenevalt saab haldusorgan kaaluda lahkumisettekirjutuse täitmist takistavate mõjuvate põhjuste olemasolu alles lahkumisettekirjutuse sundtäitmise etapis, s.o lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks määratud tähtaja möödumisel, milleks antud juhul on 7.päev ettekirjutuse tegemise päevast arvates. Kuna halduskohus kohaldas esialgset õiguskaitset ning peatas lahkumisettekirjutuse kehtivuse 19.08.2004 kohtumäärusega kuni käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse jõustumiseni, siis muutub lahkumisettekirjutus kaebaja suhtes sundtäidetavaks alles peale kohtuotsuse jõustumist ja lahkumisettekirjutuse vabatahtlikuks täitmiseks jäänud päevade möödumist. Ka juhul, kui kohus tuvastab, et keeldumine kaebaja elamisloa taotluse vastuvõtmisest KMAs on õigusvastane, kuna kaebajal esinevad mõjuvad põhjused taotluse esitamiseks riigisiseselt, ei muutu lahkumisettekirjutus õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt on kaebajale tehtud lahkumisettekirjutus õiguspärane ega riku kaebaja subjektiivseid õigusi ning selles osas jätab kohus tühistamiskaebuse rahuldamata. II Välismaalaste seaduse (edaspidi VS) § 11 1 lg 1 kohaselt esitab välismaalane tähtajalise elamisloa taotluse Eesti välisesindusele, kes edastab selle pärast taotleja isiku tuvastamist menetlemiseks Kodakondsus- ja migratsiooniametile. Viidatud säte on üldsäte, mida täpsustab Vabariigi Valitsuse määrus. Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr 364 "Elamisloa ja tööloa taotlemise, andmise, pikendamise ning kehtetuks tunnistamise kord ja tähtajad ning elamisloa ja tööloa taotlemisel esitatavate tõendite ja andmete loetelu ning elamisloa andmete kandmine välisriigi reisidokumenti ja välismaalase Eestist eemalviibimise registreerimise kord" (edaspidi Kord) § 10 lg 1 kohaselt esitab vormikohase tähtajalise elamisloa taotluse tähtajalist elamisluba taotlev välismaalane Eesti välisesindusele selle edastamiseks pärast isiku tuvastamist Kodakondsusja migratsiooniametile menetlemiseks. Sama paragrahvi lõige 2 võimaldab VS § 11 1 lg-s 1 nimetatud välismaalasel esitada taotlust otse Kodakondsus- ja migratsiooniametile. Kaebaja suhtes viimatinimetatud norm ei rakendu, kuna kaebaja ei kuulu selles märgitud isikute ringi.
lg 6 kohaselt, kui välismaalasel on võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlus Eesti välisesindusele, jätab Kodakondsus- ja migratsiooniamet tema tähtajalise elamisloa taotluse läbi vaatamata, tagastab välismaalasele sooviavaldusele lisatud originaaldokumendid ning teavitab välismaalast sellest kirjaliku teatega. Viidatud sätted näevad ette nö. kaheetapilise menetluse, kus esmalt tuleb välismaalasel esitada sooviavaldus võimaldamaks tähtajalise elamisloa taotluse esitamist otse KMA-le ning kui sooviavaldus rahuldatakse, siis vaatab KMA elamisloa taotluse läbi sisuliselt. Kui välismaalasele riigisiseselt elamisloa taotluse esitamiseks luba ei anta, tuleb see esitada Eesti välisesinduse kaudu. Antud juhul esitas kaebaja vastava sooviavalduse KMA-le, millele vastustaja vastas 27.07.2004 kirjaga nr 15.3-09/26653-1. Vastuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, vaid kirjaliku teatega, mis sisaldab keeldumise põhjendusi (tlk 8-9). Haldusmenetluse seaduse § 14 lg 7 kohaselt teavitatakse taotlejat taotluse 4 läbi vaatamata jätmisest kirjalikult ning haldusakti andmise taotluse läbi vaatamata jätmist peab kirjalikult põhjendama. Seega on KMA keeldumise vorm nõuetekohane. Kuna tegemist ei ole haldusaktiga, ei ole kohtul võimalik käsitleda kaebaja taotlust tühistamistaotlusena. Kaebaja taotleb ka vastustaja kohustamist tähtajalise elamisloa taotlust riigisiseselt vastu võtma või sooviavaldust uuesti läbi vaatama. Haldusorganit saab kohustada toimingut sooritama, kui keeldumine sooviavalduse vastuvõtmisest on olnud õigusvastane. Seega saab kohus läbi vaadata kaebaja kohustamiskaebuse, mille rahuldamisel oleks tagatud kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgi saavutamine. Järgnevalt analüüsib kohus sooviavalduse rahuldamisest keeldumise sisulist õiguspärasust.
lg 1 kohaselt võib Kodakondsus- ja migratsiooniametis tähtajalist elamisluba taotleda välismaalane, kellele on Kodakondsus- ja migratsiooniamet selleks erandina loa andnud tingimusel, et välismaalasel puudub mõjuvatel põhjustel võimalus taotleda elamisluba Eesti välisesinduses. Kohus on seisukohal, et mõjuvate põhjustena (määratlemata õigusmõiste) eeltoodud normi mõttes on võimalik käsitleda, nii objektiivseid (kaebajast sõltumatuid) kui subjektiivseid (kaebajast sõltuvaid) asjaolusid.
lg 2 kohaselt tuleb välismaalasel sooviavalduses näidata põhjus, miks tal ei ole võimalik esitada tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesindusele ning esitada andmed oma ees- ja perekonnanime, kodakondsuse, isikukoodi või sünniaja, sünnikoha, elukoha aadressi ning Eestisse saabumise aja ja asjaolude kohta. Lõige 3 kohaselt tuleb sooviavaldusele lisada näidatud asjaolusid tõendavad dokumendid.
lg 4 kohaselt hindab Kodakondsus- ja migratsiooniamet sooviavalduse põhjendatust sooviavalduses ja sellele lisatud dokumentides esitatud andmete põhjal. Seega on käesolevas asjas sisuline vaidlus selle üle, kas kaebajal esines mõjuv põhjus tähtajalise elamisloa taotluse esitamiseks otse KMA-le ning kas sellise põhjuse esinemine oli kaebaja poolt piisavalt tõendatud. KMA keelduvast vastusest nähtub, et sooviavalduse ja sellele lisatud dokumentide põhjal ei tuvastatud, et kaebajal oleks mõjuv põhjus, mis takistab tal esitamast tähtajalise elamisloa taotlust Eesti välisesinduses. Kohtuistungitel (kohtuistungi protokollid, tlk 52, 64) selgitas vastustaja esindaja täiendavalt, et perekonnaliikme eest hoolitsemise kohustus on peale kaebaja ka teistel lähedastel, kes oleks seda kohustust saanud täita ajal kui kaebaja tähtajalise elamisloa taotlust oleks menetletud, mistõttu ei olnud põhjendatud kaebaja sooviavalduse rahuldamine. Kaebaja esitas kaebuse kohaselt 15.07.2004 sooviavalduse nr 26653 erandina tähtajalise elamisloa taotlemiseks siseriigis, et hooldada oma eakat ja haiget ema. Kaebuse kohaselt olid kaebaja sooviavaldusele lisatud kaebaja ema tervislikku seisundit kinnitavad tõendid (tlk 9, 10, 11, toimik nr 3-2051/04) ning kaebaja ema kiri (tlk 47-48). Vastustaja esindaja ei osanud kohtuistungil öelda, millised dokumendid kaebaja KMA-le esitas (tlk 35), mistõttu lähtub kohus kaebaja seletusest ja kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest. MTÜ Perekeskus Joala 22.10.2003 välja antud tõendist nähtub, et kaebaja emal on diagnoositud mitmed haigused, s.h hüpertoonitõbi II st., stenokardia, aordiateroskleroos jm. Sama asutuse 03.03.2003 välja antud tõendist nähtuvalt vajab patsient kõrvalist abi. AKK Narva Polikliiniku 29.06.2004 tõendi nr 4 kohaselt vajab kaebaja kodust hooldamist. Kaebaja ema on sündinud 1927.aastal, elab Narvas ning on vanaduspensionil. Kaebaja ema 15.07.2004 pöördumisest KMA poole nähtub, et ema elab peale abikaasa surma üksi ja on halva tervisega. Narvas elav poeg abi ei osuta, vaid käib raha välja pressimas. Võimaluste piires abistab Tallinnas elav tütretütar, kellel sündis laps, mille tõttu ta ei saa käesoleval 5 ajal vanaema külastada. 9.juunil toimus kaebaja emal raske operatsioon. Ilma tütreta ei ole kedagi, kes käiks poes, koristaks ja toitu valmistaks. Kohtuistungil selgitas kaebaja, et ema tervis on järjest halvenenud (tlk 35). Kaebaja seletuste kohaselt ei ole ta Eestist lahkunud, kuna ei saa jätta ema üksinda ega ole kindel, et uus viisa antakse (tlk 51). Kaebaja on Vene Föderatsiooni kodanik ning tema püsiv elukoht on Sankt-Peterburg. Kaebaja esindaja märkis, et kaebajaga koos käidi detsembrikuus KMA Sõle tn büroos, kus ametnik ütles, et ei ole mõtet taotlust esitada (tlk 51). Kaebaja möönis kohtuistungil, et esitas sooviavalduse alles peale seda kui viisa alusel Eestis viibimise tähtaeg oli möödunud (tlk 51). Kohus nõustub vastustajaga selles, et Eestis on seaduslikul alusel elavatele välismaalastele tagatud sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalhoolekande seaduse § 13 lg 1 kohaselt võimaldatakse koduteenuste osutamine isikule kodustes tingimustes, mis aitavad tal harjumuspärases keskkonnas toime tulla. Lõige 2 kohaselt koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja
kehtestavad kohalikud omavalitsusorganid. Samuti nõustub kohus vastustajaga selles, et EV Põhiseaduse §-st 27 tuleneb perekonnaliikme kohustus hoolitseda oma abivajava perekonnaliikme ees. Kohus möönab, et ainuüksi perekonnaliikme haigus ei ole üldjuhul mõjuvaks põhjuseks kohaldatava normi mõttes, eriti olukorras, kus samas riigis elab teisi pereliikmeid, kellel lasub hoolitsemiskohustus. Seega tuleb hinnata, kas antud juhul oleks olnud kaebaja poolt kodakondsusjärgses riigis tähtajalise elamisloa taotluse esitamise ja selle menetlemise ajal KMA-s kaebaja tütrel O.D.l võimalik vanaema eest hoolitseda; kas kaebaja Narvas elav vend võis reaalselt täita hoolitsemiskohustust ning kas ja milline riigi abi oleks tagatud kaebaja emale. Samuti tuleb kohtu arvates võtta arvesse KMA otsustuse proportsionaalsuse hindamisel seda, et kaebajale valimistaks lahkumine eaka ja haige ema juurest hingelist piina ning kaebaja ema tuleks vajaliku hoolitsuse tagamiseks viia tõenäoliselt vanadekodusse. Kaebaja selgitas kohtuistungil (tlk 64), et Narva linnas ei oleks võimalik saada kohaliku omavalitsuse poolt abi kodustes tingimustes kui isik ei ole voodihaige ning tal on omavalitsuse territooriumil elav pereliige. Kohus leiab, et kaebaja seletuse ning kaebaja ema poolt KMA-le saadetud kirjaga on tuvastatud, et kaebaja vend oma ema eest ei hoolitseks. Kohtu kaudu on küll võimalik pereliikmelt välja nõuda abi vajava pereliikme kasuks elatusvahendid, kuid puudub võimalus muu abi andmiseks kohustamiseks. Samuti tuvastas kohus, et kaebaja tütar kasvatas sooviavalduse esitamise ajal alla aastast last ning tal puudus võimalus asuda elama Narva, et vanaema hooldada (kohtuistungi protokoll, tlk 51). Arvestada tuleb ka asjaoluga, et elamisloa taotluse menetlemine on piisavalt pikaajaline (
Kohus leiab, et eeltoodud asjaolusid arvestades saab lugeda kaebaja poolt esile toodud põhjuse mõjuvaks. Kohus on seisukohal, et antud juhul oleks nii kaebajale kui kolmandale isikule (kaebaja emale) tekkivate tagajärgedega võrreldes ebaproportsionaalne nõuda kaebajalt tähtajalise elamisloa taotluse esitamist Eesti välisesinduses. Kohus on seisukohal, et
lg 1 on sõnastanud nö elastsena nimelt seetõttu, et norm võimaldaks sotsiaalset reaalsust ja inimväärikust arvestades teha õiglane ja õige otsus. KMA oleks vajadusel esitatud dokumentides toodud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks saanud uurimispõhimõttest tulenevalt nõuda täiendavate tõendite esitamist või koguda neid ise.
Kohus, lähtudes HKMS § 26 lg 1 p-st 2 ning sisustades määratlemata õigusmõiste ise ning 6 leides, et kaebaja sooviavalduse rahuldamata jätmine oli õigusvastane, kohustab vastustajat võtma kaebaja tähtajalise elamisloa taotlus menetlusse 1 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kaebaja kohtukuluna riigilõivu väljamõistmist ei taotlenud. Kristina Maimann Kohtunik Otsust tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2006 otsusega osas, millega kohustatakse vastustajat võtma kaebaja taotluse menetlusse 1 kuu jooksul. 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.