3-05-172/2

3-340/2005 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Hurma Kiviloo Otsuse tegemise aeg ja koht

1. august
2. a Tallinn Haldusasja number 3-340/2005 Haldusasi A.R.´i kaebus tema ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, Tööinspektsiooni peadirektori 18.01.2005 käskkirja nr 18-k tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. august 2005 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A.R. ja tema esindaja Gleb Allik ning vastustaja Tööinspektsiooni esindajad Liivia Hirv ja Niina Siitam RESOLUTSIOON Jätta A.R.´i kaebus täielikult rahuldamata ja kaebuse esitaja kohtukulud tema enda kanda (HKMS § 26 lg 1 p 6 ja § 92 lg 1). Edasikaebamise kord Otsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 30.08.2005, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu, tingimusel, et 10 päeva jooksul, arvates 30.08.2005, teatatakse apellatsioonkaebuse esitamisest kirjalikult Tallinna Halduskohtule. Teadet ei ole vaja esitada, kui apellatsioonkaebus esitatakse nimetatud 10päevase tähtaja jooksul. ASJAOLUD
4. Tööinspektsioon (edaspidi TI) saatis 18.01.2005 A.R.´ile teatise selle kohta, et tema teenistussuhe lõpetatakse 24.01.2005 avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 117 lg 1 p 5 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu. Samuti teatati A.R.ile võimatusest pakkuda talle teist ametikohta, A. R.ile makstavatest hüvitistest ning tööraamatu kättesaamise võimalustest /tl 7/.
5. TI peadirektori 18.01.2005 käskkirjaga nr 18-k vabastati A. R. Ida-Virumaa Inspektsiooni Narva peatööinspektori ametikohalt 24.01.2005 ATS § 117 lg 1 p 5 alusel ametikohale mittevastavuse tõttu, kuna tervislik seisund ei võimalda püsivalt teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita /tl 8/.
6. 17.02.2005 postitas A. R. Jõhvi Halduskohtule kaebuse tema ametist vabastamise seadusevastaseks tunnistamiseks, TI peadirektori 18.01.2005 käskkirja nr 18-k tühistamiseks, kaebuse esitaja teenistusse ennistamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmiseks /tl 4, 11, 17/. Jõhvi Halduskohtu 01.03.2005 määruse alusel edastati kaebus läbivaatamiseks selleks pädevale Tallinna Halduskohtule /tl 2-3/.
8. aprilli 2005 määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse /tl 20/, 24.05.2005 esitas TI kohtule kaebuse kohta kirjaliku seletuse /tl 25-28/. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja A.R. peab enda teenistusest vabastamist seadusevastaseks järgmistel põhjustel. Kaevatud käskkirjas on viide 10.11.2004 tervisekontrolli otsusele ebaõige. Tegelikult läbis kaebaja tervisekontrolli 14.10.2004 ja ta oli tunnistatud kõlblikuks töötamiseks oma ametikohal. Töötervishoiuarst Vladislav Babkov tegi 10.11.2004 uue otsuse ilma kaebaja osavõtuta, tunnistades ta kõlbmatuks jätkata tööd oma ametikohal. Sellel tervisekontrolli otsusel puudub kaebaja allkiri ja kuupäev otsusega tutvumise kohta. Jääb arusaamatuks, kelle korraldusel seda tehti. Vastuoluliste või isegi tellitud otsuste alusel tehtud TI käskkiri kaebaja teenistusest vabastamise kohta on ebaseaduslik, mis piirab tema õigust tööle, määrab teda puuetega isikute koosseisu ja avalikustab delikaatseid andmeid kaebaja tervise kohta. 14.10.2004 tervisekontrolli otsuse saab tühistada üksnes Sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjon. Töötervishoiuarst V. Babkovi poolt enda 14.10.2004 otsuse tühistamine on õigustühine. Vastustaja Tööinspektsioon leiab, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. Viidates töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (edaspidi TToS) § 13 lg 1 p-des 3 ja 7 ning sotsiaalministri
9. aprilli
10. a määrusega nr 74 kehtestatud “Töötajate tervisekontrolli korras” (edaspidi Määrus) sätestatule, märgib TI, et kaebuse esitaja väide selles, et tegemist võib olla tellitud tervisekontrolli otsusega, on asjakohatu. TI peadirektori 27.09.
11. a käskkirjaga nr 30 kohustati tervisekontrolli läbima ametnikel, kes on vanuses 55 aastat ja vanemad, sh A.R.il. TI-le teadmata põhjusel keeldus A. R. täitmast Ida-Virumaa inspektsiooni juhataja kt korraldust läbida tervisekontroll SA Ida-Viru Keskhaiglas ja tema tervisekontrolli viis läbi OÜ E.G. töötervishoiuarst Vladislav Babkov. Kuna kaebuse esitaja ei läinud lepingujärgsesse terviskontrolliasutusse, siis ei olnud kaebuse esitajale tervisekontrolli teinud arstil
12. oktoobril
13. a andmeid kõigi riskifaktorite kohta. Need anti arstile alles pärast seda, kui selgus, kes tervisekontrolli läbi viis. Töötervishoiuarst V. Babkov määras terviseuuringud pärast 14.10.2004 tervisekontrolli otsuse väljastamist. Töötervishoiuarstil ei ole keelatud pärast tervisekontrolli otsuse väljastamist määrata terviseuuringuid, kui selleks osutub vajadus kas ebaõigete või ebapiisavate tervisedeklaratsiooni andmete vms tõttu. Otse vastupidi - arst ei või lubata tekkida olukorda, kus töötaja tema terviseseisundi ebaõige hindamise tulemusel rakendatakse tööle talle sobimatus töökeskkonnas või sobimatu töökorraldusega. Kaebuse esitaja väide selles, et töötervishoiuarst ei või ise oma tervisekontrolli otsust tühistada ja uut, tegelikule terviseseisundile vastavat otsust teha, ei tulene ühestki õigusaktist ega ole kooskõlas töötaja tervisekontrolli eesmärgiga. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei viibinud 10.11.2004 tervisekontrolli otsuse tegemise juures, ei muuda otsust kehtetuks ega ebaõigeks, kuna tervisedeklaratsiooni oli kaebuse esitaja juba täitnud ja andmete õigsust allkirjaga kinnitanud 14.10.
14. a. Samuti ei muuda 10.11.2004.a. 2 tervisekontrolli otsust tühiseks see, et otsusel ei ole A.R.i allkirja otsusega tutvumise kohta. Kaebuse esitaja ametikohalt vabastamise aluseks on 10.11.
15. a tervisekontrolli otsus, milles puuduvad vastuolud. Otsusest nähtub üheselt, et 14.10.
16. a tervisekontrolli otsus on kehtetu ja et arst on oma hinnangut töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta muutnud pärast terviseuuringute läbiviimist. Töötervishoiuarsti 10.11.2004 otsusega ei ole piiratud kaebuse esitaja õigust tööle, teda ei ole määratud puuetega isikute koosseisu ega ole avaldatud otsuses ka delikaatseid andmeid. Otsus on antud kooskõlas Määruse § 5 lg-s 5 sätestatuga. Teisele ametikohale kaebuse esitajat nimetada ei olnud võimalik vastava ametikoha puudumise tõttu. KOHTU PÕHJENDUSED
17. Nähtuvalt vaidlustatud haldusaktist on TI peadirektori 18.01.2005 käskkiri nr 18-k „A.R.´i teenistusest vabastamine“ antud ATS § 117 lg 1 p 5 ja § 131 lg 2, sotsiaalministri 31.03.
18. a määrusega nr 51 kinnitatud “Tööinspektsiooni põhimääruse“ § 14 ning 10.11.
19. a tervisekontrolli otsuse alusel. ATS § 117 lg 1 p 5 kohaselt ametniku võib ametikohale mittevastavuse tõttu teenistusest vabastada, kui tema tervislik seisund ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi nõuetekohaselt täita. Tulenevalt ATS § 131 lg-st 2 teenistusest vabastamisel ametikohale mittevastava tervisliku seisundi, pikaajalise töövõimetuse või atesteerimistulemuste põhjal makstakse ametnikule hüvitusena ühe kuu ametipalk. Tööinspektsiooni põhimääruse § 14 kohaselt Tööinspektsiooni peadirektor annab seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse, sotsiaalministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes ja käesoleva põhimäärusega sätestatud ülesannete täitmiseks käskkirju. Töötervishoiuarst Vladislav Babkovi 10.11.2004 tehtud A.R.i tervisekontrolli otsuses on märgitud töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta: mitte kõlblik /tl 6/.
20. Kaevatud käskkirja p-s 2 on antud raamatupidamisele korraldus maksta A.R.ile hüvitisena ühe kuu ametipalk ja kasutamata puhkuse hüvitist 11,25 kalendripäeva eest. Nähtuvalt asja materjalidest on TI kirjalikult teavitanud kaebuse esitajat tema vabastamise ajast ja alustest ning temal saada olevatest hüvitistest. ATS §-s 130 ei ole sätestatud teenistusest vabastamisest etteteatamise tähtaega ATS § 117 lg 1 p 5 alusel vabastamise korral. Kaebaja ei ole väitnud, et rikutud oleks ATS §-s 133 toodud teenistusest vabastamise aja piiranguid. Vastavalt ATS § 117 lg-le 5 ametnik vabastatakse mõnel käesoleva paragrahvi
21. lõike punktides 2–7 sätestatud alusel, kui teda ei ole võimalik tema nõusolekul nimetada teisele ametikohale. Käesoleval juhul ei ole poolte vahel vaieldav, et teisele ametikohale kaebuse esitajat nimetada ei olnud võimalik vastava ametikoha puudumise tõttu. Neil asjaoludel tuleb asuda seisukohale, et nimetatud käskkiri on vormiliselt õiguspärane haldusakt: käskkirja on andnud selleks pädev isik, käskkirjas on viidatud asjakohastele õigusnormidele ning käskkiri sisaldab kõiki ATS § 132 lg-s 2 nõutavaid kohustuslikke andmeid. Kaebuse esitaja ei ole ka ise väitnud, et käskkirjal oleks vormilisi puudusi. Ta on rajanud oma kaebuse sellele, et kaevatud käskkiri on antud ja kaebaja teenistusest vabastamine on toimunud „vastuoluliste või isegi tellitud tervisekontrolli otsuste“ alusel ning sellega on rikutud kaebaja õigust tööle. Seega asub kohus kontrollima just nende väidete paikapidavust.
22. Kõigepealt peab kohus vajalikuks märkida, et A.R.i väide, mille kohaselt kaevatud käskkiri on antud vastuoluliste tervisekontrolli otsuste alusel, on ilmselgelt põhjendamatu. TI 3 peadirektori 18.01.2005 käskkirjast nr 18-k nähtub üheselt, et selle andmise üheks aluseks on olnud vaid üks otsus - 10.11.2004.a. tervisekontrolli otsus. Viimases on omakorda selgelt märgitud: „Otsus 14.10.
23. a lugeda kehtetuks! Otsus muudetud peale uuringuid.“ Järelikult ei ole kaevatud käskkiri tehtud vastuoluliste otsuste alusel.
24. Edasi annab kohus hinnangu kaebaja väitele tema vabastamisest kui nn tellimustööst. Asja materjalidest nähtuvalt on TI peadirektor andnud 27.09.2004 käskkirja nr 30, millega TIs korraldatud riskianalüüsi tulemusel /tl 29-33/ ja vastavalt TToS § 13 lg 1 p-dele 3 ja 7 ning Määruse §-le 1 otsustas korraldada ajavahemikus 01.10.2004-01.03.2005 kohalike inspektsioonide 55-aastaste ja vanemate ametnike tervisekontrolli vastavalt juurde lisatud nimekirjale. Nimetatud nimekirjas oli ka kaebuse esitaja /tl 9/. Tervisekontrolli läbiviimine ametnikele, kelle füsioloogilise ja psühholoogilise ohuteguri toime riskitase on IV-VI, oli üks riskianalüüsist tulenevatest meetmetest /tl 34/. TToS § 13 lg 1 p 3 paneb tööandjale kohustuse korraldada riskianalüüs, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite võimalikku mõju töötaja tervisele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Sama lõike p 7 kohustab aga korraldama käesolevas või muudes seadustes või nende alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud korras tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud. Samas sättes sisalduva volitusnormi alusel on kehtestatud Määrus. Arvestades TI põhimäärusest tulenevaid tema enda ülesandeid (sh kontrollida järelevalvatavaid tööandjaid töötervishoiu, tööohutuse ja töösuhte õigusaktide nõuete täitmisel ning isikukaitsevahendite ohutuse tagamisel ning rakendada sunniraha ettekirjutuse tähtajaks täitmata jätmise korral ja määrata trahve), siis on selge, et TI peab eelkõige ka ise täpselt järgima töötervishoiu ja tööohutuse kohta käivaid nõudeid. Ida-Virumaa inspektsiooni ametnike tervisekontrolli läbiviimiseks on TI 21.09.2004 sõlminud SA Ida-Viru Keskhaiglaga töötajate tervisekontrolli lepingu /tl 35/. Kaebaja väited selle lepingu tühisuse kohta ei mõjuta käeolevas asjas tehtavaid järeldusi. Kaebuse esitaja ei läbinud tervisekontrolli lepingujärgses tervishoiuasutuses, vaid ta valis kontrolli teostajaks töötervishoiuarst Vladislav Babkovi, tasudes seetõttu ka ise sellega seotud kulud. A.R.i kohtuistungil antud selgituse kohaselt ei läinud ta Ida-Viru Keskhaiglasse seetõttu, et talle olla öeldud, et sealt saad igal juhul otsuse „mittekõlblik“. Neil asjaoludel tuleb eeldada, et, valides ise kontrolli läbiviija, ei olnud A.R.il alust kahtlustada töötervishoiuarst V. Babkovi mõjutatavuses.
25. Määruse § 2 lg-st 1 tuleneb, et töötaja tervisekontrolli suunamisel võtab tööandja aluseks muu hulgas töökeskkonna riskianalüüsi tulemused, millest peavad selguma lisas 1 loetletud töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul. Et A.R. ei läinud tervisekontrolli kokkulepitud tervishoiuasutusse, siis ei olnud TI saanud ülalmärgitud andmeid kaebaja tervisekontrolli tegelikult teostanud arstile edastada. Kaebaja seletusest ja tunnistaja V. Babkovi ütlustest nähtub, et 14.10.2005 viidi A.R.i suhtes läbi tavalised terviseuuringud (vere- ja uriinianalüüs, EKG, röntgen, nägemise ja kuulmise kontroll jms). Töötervishoiuarst V. Babkov oli küll põhimõtteliselt teadlik kaebaja töötingimustest, kuid mitte töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja konkreetsetest ohuteguritest. Samuti ei olnud arstil õnnestunud leida kaebaja ambulatoorset kaarti. Tunnistaja ütluste kohaselt püüab ta vähemagi võimaluse korral teha töötajale positiivse otsuse, kuna mõistab, millist mõju tema otsus avaldab isiku edasisele saatusele ja toimetulekule. Antud juhul oli kaebaja abikaasa S.R. palunud anda kaebajale luba töötada kontoritingimuses. Neil asjaoludel V. Babkov tegigi 14.10.2005 A.R.i suhtes 4 tingimusliku positiivse otsuse: kõlblik, kuid töötamine on lubatav prillidega ja kõrguseta. Doktor eeldas oma sõnul, et abikaasadest kolleegid saavad omavahel tööd jaotada. Vastustaja seletuse järgi aga juba see otsus tähendas, et A.R. ei saa sama töö tegemist jätkata, kuna vaid kahe tööinspektori olemasolul ei ole võimalik vältida tööd kõrgustes (näiteks ehitusobjektidel). TI, saanud nimetatud otsuse, millest selgus, kes tervisekontrolli tegelikult läbi viis, andis arstile alles seejärel andmed ohutegurite kohta. Tunnistaja V. Babkov kinnitas vastustaja seletust selle kohta, et Ida-Virumaa TI tööinspektor-jurist juhataja ülesannetes Ülle Politajeva pöördus arsti poole elektronkirjas küsimusega, kas nimetatud ohutegurite juures on ikka A.R.i töötamine senisel ametikohal lubatav. Dr Babkov ütles kohtule, et peale ohutegurite kohta andmete saamist ja täiendavat kopsuuuringut ei leidnud ta enam ühtki positiivset momenti A.R.i töötamise jätkamiseks ning ta ei saanud enam teha teistsugust otsust kui „mittekõlblik“, mis on leidnud väljenduse 10.11.2004 tervisekontrolli otsuses. Tunnistaja lükkas ümber kaebaja väited, et arsti sunniti tööandja poolt varasemat otsust muutma ja et talle avaldati survet ka S.R.i kohta tehtud otsuse muutmiseks. Tunnistaja V. Babkovi ütluste kohaselt on raske talle kõrvalist survet avaldada, kuna ta on oma töös sõltumatu /tl 51-52/. Neil asjasoludel on kohus seisukohal, et kaebaja väited tema vabastamisest kui nn tellimustööst ei ole leidnud tõendamist.
26. Mis puutub 10.11.2004 tervisekontrolli otsuses märgitusse: „Otsus muudetud peale uuringuid“, siis selles osas on mõlemad pooled käsitanud sõna „uuringud“ põhjendamatult kitsalt üksnes meditsiiniliste uuringute mõistes. Tõepoolest viidi põhilised meditsiinilised uuringud läbi juba 14.10.2004 ja pärast selle kuupäeva otsuse tegemist toimus vaid üks meditsiiniline uuring - kopsuuuring. Samas on sõnaga „uuringud“ hõlmatav ka ohutegurite tundmaõppimine ja nende kõrvutamine isiku tervisliku seisundi objektiivsete näitajatega. Seega ei ole 10.11.2004 tervisekontrolli otsuses märgitu väär ega vastuolus varasema otsusega.
27. Määruse § 3 kohaselt töötajate tervisekontrolli teeb töötervishoiuarst § 2 lõikes 4 nimetatud dokumentide ja töötaja tervisedeklaratsiooni alusel, st sealhulgas ka töökeskkonna riskianalüüsi tulemuste alusel. Kohus leiab, et kuna 14.10.2004 tervisekontrolli otsus oli tehtud puudulike alusdokumentide põhjal, siis oli töötervishoiuarst õigustatud ja kohustatud oma valedel alustel tehtud otsust ümber vaatama. Kohus nõustub vastustajaga selles, et arst kui vastava eriala spetsialist ei või lubata tekkida olukorda, kus töötaja tema terviseseisundi ebaõige hindamise tulemusel rakendatakse tööle talle sobimatus töökeskkonnas või sobimatu töökorraldusega. Sellel võivad olla rasked tagajärjed nii töötaja tervisele kui ka tööandjale. Viidatud Määrus ega muud asjakohased õigusaktid ei keela arstil oma otsust muutmast. Selline keeld ei oleks ka kooskõlas töötaja tervisekontrolli eesmärgiga, nagu on õigesti märkinud TI.
28. Asjaolu, et dr Babkov ei ole teise otsuse vormistamisel täiel määral järginud Määruse § 5 lg-st 6 tulenevat nõuet (töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja tervisekontrolli otsuse) ja ei ole tutvustanud uut otsust kaebajale allkirja vastu, ei muuda nimetatud otsust tühiseks ega kaebaja teenistusest vabastamist seadusevastaseks. Määruse sama paragrahvi lg 7 kohaselt väljastab töötervishoiuarst tööandjale vormikohase tervisekontrolli otsuse. Antud juhul ongi nii toimitud ja saadud otsuse põhjal on TI saatnud A.R.ile teatise teenistusest vabastamise kohta ATS § 117 lg 1 p 5 alusel koos selgitusega sätte sisust. Et kaebaja on saanud teatise aluseks oleva tervisekontrolli otsusega tutvuda ja sellest endale ka ärakirja, näitab asjaolu, et koopiad mõlemast tervisekontrolli otsusest on kaebaja ise lisanud oma kohtukaebusele. Teenistusest vabastamise seaduslikkuse hindamise kontekstis on asjassepuutumatud ja samas täiesti alusetud kaebaja väited, et töötervishoiuarsti 5 10.11.2004.a. otsusega on A.R. määratud puuetega isikute koosseisu ja jäetud ilma pensionist ning otsuses on avaldatud delikaatseid andmeid. Samuti ei oma käesolevas asjas tähtsust kaebaja väited tema headest töötulemustest – antud juhul ei ole kõne all A.R.i ebapiisavad tööoskused vm teenistusalased puudused. Neil asjaoludel on A.R.i kaebus alusetu ja see tuleb jätta rahuldamata.
29. Lõpuks kohtukuludest. Vastavalt HKMS § 93 lg-le 1 poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, mõistetakse välja tema poolt kantud kohtukulud. Sama paragrahvi lg 7 järgi kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta. HKMS § 92 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti, kannab kohtukulud. Antud juhul teeb kohus otsuse kaebuse esitaja A.R.i kahjuks. Järelikult tuleb jätta tema kohtukulud kaebaja enda kanda. Vastustaja ei ole kohtukulude hüvitamise nõuet esitanud. Hurma Kiviloo Kohtunik 6