) § 14 lg-le 1 saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel, sama seaduse § 15 lg 1 kohaselt peab
lg-tes 1–3, 3 1 ja 32 sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul piirivalveametnik, kodakondsus- ja migratsiooniametnik või politseiametnik välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise. V.S.i puhul ei ole kohus peatanud lahkumisettekirjutuse sundtäitmist.
lg 3 kohaselt lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu ei kohaldata sundtäitmist kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Seega ei vasta V.S.i kaebuses esitatud väide, et lahkumisettekirjutuse sundtäitmist ei oleks tohtinud tema suhtes kohaldada, kuni on arutusel elamisloa andmise küsimus, tõele. V.S. peeti kinni 20.12.2005 peale Ringkonnakohtu istungit ning kohtuistungi protokollile alla kirjutamist. Enne kinnipidamist esitles KMA viisa- ja illegaalse immigratsiooni osakonna peaspetsialist Martin Sepp ennast, esitades töötõendi, ning selgitas isikule, miks teda kinni peetakse. Isiku kinnipidamise protokolli koostasid Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonna politseiametnikud. Väidetav VF Suursaatkonna esindaja ei esitlenud ennast KMA ametnikule ega ei näidanud ühtegi isikut tõendavat dokumenti, seega oli võimatu välja selgitada, kellega konkreetselt oli tegemist. Selleks, et vältida vahejuhtumeid kinnipidamisel ja kõrvaliste isikute sekkumist väljasaatmisemenetlusse, palus KMA ametnik väidetaval VF Suursaatkonna esindajal lahkuda menetlustoimingute läbiviimise juurest. Kinnipidamine toimus ilma vahejuhtumiteta, isik vastupanu ei osutanud ja tuli vabatahtlikult teda kinni pidanud ametnikega Põhja Politseiprefektuuri Kesklinna politseiosakonda. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta esitatud kaebuse rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil jäi kaebaja oma kaebuse juurde, täiendades seda väitega, et KMA ametniku toiming oli ka seetõttu õigusvastane, et KMA ametnikul puudus pädevus kaebaja kinni pidamiseks. Kaebaja peeti kinni väärteomenetluse korras vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dele 44 ja 45 ning KMA ametnikul puudub pädevus sellist kinnipidamist toimetada. Oma põhjendatud huvina tuvastamiskaebuse esitamiseks tõi kaebaja välja võimaliku kahju hüvitamise nõude esitamise tulevikus. Vastustaja jäi kohtuistungil kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 3 Kaebuse esitaja leiab, et tema kinnipidamine KMA ametniku poolt oli õigusvastane kahel põhjusel: 1) kaebajal oli tema kinnipidamise ajal olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks (Kokkulepe); 2) KMA ametnikul puudus pädevus kaebaja kinnipidamiseks. Et kohus loeb kaebajal olemasolevaks põhjendatud huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks (ebaseadusliku vabaduse võtmise puhul esitatav kahju hüvitamise nõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu), peab kohus andma sisulise hinnangu kaebuse esitaja kinnipidamise õiguspärasuse kohta KMA ametniku poolt. 1. Kaebuse esitajal puudus 20.12.2005 seaduslik alus Eestis viibimiseks
Välismaalasel on keelatud viibida Eestis ilma seadusliku aluseta. Välismaalase Eestis viibimise seaduslikud alused sätestab VMS §
lg 3 kohaselt ei kohaldata sundtäitmist lahkumisettekirjutuse täitmata jätmisel välismaalase poolt tõendatud ja temast sõltumatu mõjuva põhjuse tõttu kuni mõjuva põhjuse äralangemiseni. Mõjuvaks põhjuseks ei ole välismaalase viibimisaluse või selle pikendamise taotluse menetlemine. Muu seadusliku alusena Eestis viibimiseks ei saa käsitleda ka VMS § 51 lg 1 p-s 5 sätestatud välislepingust tulenevat õigus Eestis viibida Kokkuleppe kontekstis. Kaebaja poolt viidatud Kokkulepe võib olla talle elamisloa andmise aluseks, kuid sellest ei tulene isikule automaatselt õigust Eestis seaduslikult viibida. Kuivõrd käesoleva kaebuse esemeks ei ole küsimus, kas kaebajal oli õigus elamisloale või mitte (see küsimus on tänaseks lõpliku vastuse saanud haldusasja nr 3-1606/2004 raames), ei pea 4 kohus hakkama hindama kaebaja vastavasisulisi väiteid (HKMS § 19 lg 7 kohaselt vaatab kohus asja läbi kaebuses esitatud taotluse ulatuses). Kohus saab vaid nentida, et kuivõrd kaebajal puudus seisuga 20.12.2005 elamisluba ning tema suhtes kehtis lahkumisettekirjutus, puudus tal seaduslik alus Eestis viibimiseks. Kõike eeltoodut kokku võttes saab kohus jõuda vaid ühele järeldusele – kaebaja väited sellest, et tal oli 20.12.2005 olemas seaduslik alus Eestis viibimiseks, on alusetud. Et kaebajal puudus sellel ajal (ja puudub ka täna) viibimisalus Eestis, möönab tegelikult ka kaebaja ise. Sellisele järeldusele saab kohus jõuda kaebaja käitumist jälgides – nimelt ei vaidlusta kaebaja iseenesest tema kinnipidamise fakti. Kaebaja ei ole esitanud pretensioone teda kinni pidanud politseiametniku ega kinnipidamise aluse kohta, kaebaja ei ole vaidlustanud ka kinnipidamise protokolli. Kaebaja ainus pretensioon paistab olevat, et tema kinnipidamist alustas KMA ametnik, mitte politsei. Mis puudutab seda, et kaebaja peeti kinni enne, kui talle anti võimalus Ringkonnakohtu istungi protokoll allkirjastada, siis see asjaolu on küll kahetsusväärne, kuid ei muuda kinnipidamist iseenesest õigusvastaseks. 20.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 37 lg 6 kohaselt pidid kohtuistungi protokollile alla kirjutama vaid kohtunik ja protokollija. Seega puudus kohustus võtta protokollile protsessiosalise allkirja, kuid kaebajal oli õigus taotleda Ringkonnakohtust talle protokolli väljastamist hiljem ning sellega tutvuda. Toimikust on näha, et protokolliga mitte tutvumine ei takistanud kaebajal kassatsioonkaebuse esitamist Riigikohtule. Seega ei saanud kaebaja õigused oluliselt rikutud. 2. KMA ametnik oli pädev kaebajat kinni pidama Vastavalt kehtivatele õigusaktidele on KMA ametnikul pädevus isikut kinni pidada kahel moel: halduskorras
alusel või kohtuvälise menetlejana väärteomenetluse korras (kasutades politsei abi). Halduskorras saab KMA ametnik isikut kinni pidada
sätete alusel.
lg 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. V.S.ile tehtud lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaeg oli 10.09.2003. Vastavalt
lg-le 1 peab KMA ametnik
lg-s 1 sätestatud väljasaatmise aluse olemasolul välismaalase kinni ja korraldab tema Eestist lahkumise. Vastavalt
§-dele 191 ja 192 tuleb väljasaadetav kinnipidamisel läbi otsida ning KMA ametnikul on lubatud kasutada füüsilist jõudu,
lg-s 11 nimetatud erivahendeid, käeraudu, kumminuia ja gaasirelva, kui väljasaadetav ei allu KMA seaduslikele korraldustele või osutab vastupanu või kui on küllaldaselt alust arvata, et ta võib põgeneda, tekitada kahju teisele isikule või iseendale. VTMS § 44 lg 1 kohaselt võib isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud väärteo, kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta püüab põgeneda; ei ole tuvastatud tema isikut; ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida. VTMS § 45 lg 1 sätestab kohtuvälise menetleja ametnikud, kellel on õigus §-s 44 sätestatud alustel ja korras isiku kinnipidamist kohaldada. KMA ametnikud nende isikute hulka ei kuulu. Vastavalt VTMS § 45 lg-le 2 võib aga kohtuvälise menetleja ametnik, kellel ei ole isiku kinnipidamise õigust, esitada politseiasutusele taotluse isiku kinnipidamisele politseiametniku kaasamiseks VTMS § 44 lg-s 1 sätestatud alustel. Politseiametnik peab isiku kinni seda taotlenud kohtuvälise menetleja ametniku osavõtul. VMS § 168 lg 2 kohaselt on VMS §-des 162–164, 166 (välismaalase seadusliku aluseta Eestis viibimine) ja 167 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja nii politseiprefektuur kui ka KMA. Käesoleval juhul peeti V.S. kinni väärteomenetluse korras politseiametniku poolt ning selle kohta koostati ka protokoll. Kinnipidamise toimingut politsei poolt ega kinnipidamise protokolli ei ole kaebaja vaidlustanud. Kaebaja pretensioon on suunatud KMA ametniku vastu, kes alustas kinnipidamise toimingutega. Kohtu hinnangul ei ole KMA ametnik vääralt käitunud ega kaebaja 5 õigusi rikkunud, kui alustas ise kaebaja kinnipidamise toimingutega, olles kutsunud abiks ka politsei. KMA ametnik alustas kinnipidamist
§-de 14 lg 1 ja § 15 lg 1 alusel, kuid selle viis VTMS § 44 alusel lõpuni politseiametnik. Selline kinnipidamise juriidilise aluse muutumine kinnipidamise käigus ei ole seadusega keelatud ning praktilistel kaalutlustel (olenevalt õigusrikkumise konkreetsetest asjaoludest) tuleb seda tihti ette. Seejuures ei saanud rikutud kaebaja õigused, kuivõrd tema kinnipidamine fikseeriti protokolliga politseiasutuses ning kaebaja ei ole seda pidanud oma õigusi rikkuvaks. Alustanud kaebaja kinnipidamist halduskorras, kuid viies selle lõpuni väärteomenetluse korras (andes isiku edasiseks menetluseks üle politseile), puudus KMA ametnikul endal kohustus ka vastava protokolli koostamiseks, kuivõrd sellist kohustust ei näe ette ükski õigusakt.
lg 5 sätestab protokolli koostamise kohustuse üksnes isiku kinnipidamisel teostatud läbiotsimise käigus hoiulevõetud asjade kohta. Vaidlus aga puudub selles, et kinnipidamist alustades KMA ametnik kaebuse esitajal läbi ei otsinud. Eeltoodust tulenevalt oli KMA ametnik pädev alustama kaebuse esitaja kinnipidamist halduskorras
lg 1 ja § 15 lg 1 alusel ning VTMS § 45 lg 2 alusel paluma kohtuvälise menetlejana abi politseilt kinnipidamise lõpuleviimiseks väärteomenetluse korras. KMA ametnik ei ole oma pädevust ületanud. Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kohtukulude jagamine Pooled ei ole kohtule esitanud taotlust kohtukulude väljamõistmiseks vastaspoolelt. Maret Altnurme Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.