lg 1 p 4 kohaselt on ehitise omanik, sh S.N., kohustatud tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. 27.06.05.a. saatis 3 korteriühistu vastustajale kirja ja palus algatada järelvalvemenetluse, kuna korteriomanikud keeldusid rõdude rekonstrueerimisest vastavuses rekonstrueerimisprojektiga. 04.06.05 teostas TLPA ametnik M.Viilop ehitusjärelvalve raames paikvaatluse. Ta tuvastas, et Xxxxxxxx elamus teostatakse fassaadi rekonstrueerimist ja kinniehitatud rõdude osas ei ole võimalik nõuetekohane rekonstrueerimine. Raidbetoonkonstruktsioonid on amortiseerunud ja pöördumatud rõdusid hävitavad protsessid kahjustavad elamut, muudavad ta ohtlikuks, sh on ka rõdud ohuks elanikele ning ümbritsevatele isikutele. Vastustaja jääb seisukohale, et projektita tehtud rõdu klaasimised ohustavad elanikke ja möödujaid, lagundavad elamut. Oli üheselt selge, et rõdude kinniehitamine on võimalik vaid peale rõduplaatide remontimist. Seletuskiri annab ülevaate, kuivõrd oli elamu rekonstrueerimine hädavajalik ja rõdudest tuleneb oht, sest nad on amortiseerunud. Arhitektuursed lahendused annab kohalik omavalitsus ehitusloa kaudu ja rõdude klaasimine aknajaotuseta klaasimisviisi kasutades on linna poolt aktsepteeritav rõdude kinniehitamise viis. Ehitusluba ei vaidlustatud.
lg 1 ja 2 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile ja ehitusloa alusel. Ehitise välisilme konstruktsioonilist muutmist ei saa teostada ilma ehitusloata ja projektita ja kaebaja peab tagama ehitusprojekti kohase ehitamise. Xxxxxxxx on omanud algset ehitamise tüüpprojekti ja praegust rekonstrueerimisprojekti. Väljastatud ehitusluba nr 9612 lubab klaasida rõdud vastavuses projektiga, projektile mittevastav klaasimine ei ole lubatav. Rõdu kinniehitamine mittelubatud viisil ja seadusliku aluseta rikub teiste isikute õigusi ja huve ja kujutab ohtu. AÕS § 68 kohaselt on omanikul õigus vallata, kasutada ja käsutada asja ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist; omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse alusel. Antud juhul on seaduse alusel kaebaja õigused piiratavad. Kümme ülejäänud korteri omanikku said aru, et nad peavad alluma projektikohasuse nõuetele ja likvideerisid rõdu kinniehitatud osad. Linna arhitektuuri kujundab selleks pädev linnaorgan ja mitte kaebaja. Fassaadide muutmine peab toimuma üksnes veenvatel põhjustel ja arhitektuurset loogikat silmas pidades. Kohalik omavalitsus lubab rõdude raamimise ühtselt ja samaaegselt. Rekonstrueerimisprojekt annab aluse luua korrastatus. Kaebaja eksib väites, et vastustaja peab korteriühistut Angerja elamu 13 omanikuks. Vastustaja ei ole ajanud segamini haldaja ja omanike kohustusi. Ühistu poolthäältega kinnitati otsustus rekonstrueerida elamu ja võtta laenu. Kaebaja sai sellised otsustused vaidlustada, kuid ta ei ole seda teinud. Ühistu juhatuse esinaine täidab vaid temale ühistu poolt pandud ülesandeid, et elamu oleks vastavuses kaasaja nõuetega.
lg 3 kohaselt anti ehitusluba taotlejale, kelleks oli ühistu ja esindajaks ühistu juhatuse esimees. Ettekirjutusega pandud tööde teostamiseks anti aega 11 päeva, mis ei ole lühike aeg, kui arvestada, et kaebajal oli võimalus kasutada abi objektil viibinud töömeeste kaudu. Rõdupiirete lammutamine on ühe päeva töö. Möönab, et ettekirjutuses pandud kohustus – viia rõdu kinniehitus vastavusse ehitusprojektiga- on halvasti sõnastatud ka vaatamata suulisetele selgitustele ja ei ole üheselt selge, millise projektiga tuleb ehitis vastavusse viia. Samas on selge, et rõdu kinniehitamine ei ole vastavuses ühegi projektiga- ei algse ega praegusega. Palub jätta kohtukulud kaebaja kanda, need ei ole kantud kohtukulud; kaebaja ja nõustaja vahel on sõlmitud vaid leping õigusabi osutamiseks ja leping on sõlmitud UÜ P.M. ja kaebaja vahel; nõustajale tehtud kulutusi ei saa välja mõista. KOHTU SEISUKOHT Kohus kuulanud ära protsessiosaliste seisukohad, uurinud esitatud materjale leiab, et kaebus kuulub ettekirjutuse tühistamises rahuldamisele. 4 1) Protsessiosaliste selgituste kohaselt on Xxxxxxxx elamu ehitatud tüüpprojekti kohaselt. Elamu on kantud riiklikkusse hooneregistrisse.
lg 1 kohaselt Riikliku hooneregistri pidamise põhiülesandeks on arvestuse pidamine kasutusele võetud hoonete üle ja lg 4 kohaselt Riikliku hooneregistri andmed on: 1) ehitise andmed, sealhulgas olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse tähenduses;2) ehitise asukoha andmed;3) ehitisega seotud isikute andmed;4) ehitise omaniku andmed; 5) vallasasjast ehitisega seotud pantide andmed;6) vallasasjast ehitisega seotud arestide ja keeldude andmed;7) kultuurimälestistega seotud andmed ja lg 5 tulenevalt Riiklikule hooneregistrile andmete esitajad on vallasasjast hoone omanik ja seadusega sätestatud juhtudel teised isikud. Kaebuse esitajal ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et elamu Xxxxxxxx ehitise andmete kohaselt elamu projekteeriti ja ehitati kinniste rõdudega. Kohus seetõttu nõustub vastustaja seisukohaga ega korda seda üksikasjaliselt osas, milles vastustaja selgitab, et PES § 39, 36 lg 1, § 42 kinnitavad, et rõdud on ehitise piirdekonstruktsioonid ja nende muutmiseks on vaja taotleda kohaliku omavalitsuse ehitusluba, mida kaebajal ei ole. Vastustaja on kaebuse esitajale üksikasjaliselt selgitanud vaidemenetluses, miks Xxxxxxxx rõdude kinniehitamine ei olnud teostatud vastavuses kinniehitamise ajal kehtinud Planeerimis-ja ehitusseaduse nõuetega. Kaebuse esitaja tunnistab, et rõdu kinniehitamisel ta ei võtnud aluseks kinnitatud projekti ega taotlenud kohalikult omavalitsuselt luba rõdu kinniehitamiseks, so olemasoleva hoone projekti muutmiseks. Elamu kohta kehtivat projekti ei ole muudetud enne rekonstrueerimisprojekti koostamist. Rekonstrueerimisprojekt telliti alles siis, kui elamuühistu Xxxxxxxx otsustas amortiseerunud rõdude ja hoone fassaadi tõttu tellida vastava projekti ja taotles ehitusloa nr 9612 12.04.05.a., mida elamuühistu liikmed, sh kaebaja, ei ole vaidlustanud ja ehitusluba on jõusolev akt.
rakendussätetes § 72 ehk nõuetes olemasolevatele ehitistele märgitakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist ehitatud ehitis ei pea vastama käesoleva seaduse §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas (lg 1); lg 2 sätestab, et enne planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398 ja 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) jõustumist asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (RT I 1993, 72/73, 1021; 1999, 44, 510; 2000, 51, 325; 88, 576; 2001, 31, 171; 42, 234; 94, 582) tähenduses õiguslikul alusel ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Lg 3 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitise omanik võib taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks, esitades kohalikule omavalitsusele kasutusloa taotluse ja ehitise mõõdistusprojekti ning tasudes riigilõivu. Kasutusloa taotluses esitatakse käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 ning 6, 7 ja 9 nimetatud andmed. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ehitisele kasutusloa väljastamise korral ei pea kohalik omavalitsus kontrollima ehitise vastavust ettenähtud nõuetele. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt pärast planeerimis- ja ehitusseaduse jõustumist ning enne käesoleva seaduse jõustumist ehitusloata püstitatud väikeehitistele, torujuhtmetele, elektrija telekommunikatsiooniliinidele, veehoidlatele, tammidele ja lüüsidele võib ehitise omanik taotleda kuni
lg 1 kohaselt ehitisregistrisse kantavad andmed (edaspidi ehitisregistri andmed) on: 1) ehitise andmed, sealhulgas olulised tehnilised andmed ja reaalosa andmed korteriomandiseaduse (RT I 2000, 92, 601; 2001, 93, 565) tähenduses. Ehitusluba nr 9612 loetleb ehitise ja ehitamise andmed (tlk 30). Ehitusloa taotluses nr 9607 12.04.05.a. KÜ Xxxxxxxx volitatud esindaja taotles ehitusloas rõdude rekonstrueerimist, mis võimaldas teostada fassaaditööd vastvuses ehitusloaga, mis muudab senist fassaadi. Enne seda ei ole rõdude klaasimise kohta luba antud ja seda ei kajasta ka senise ehitise andmed. 2) Kohus nõustub vastustaja seiuskohaga, et rõdusid võib kinni ehitada vastavalt rekonstrueerimisimisprojektile. Elamuühistu tuli vastu korteri omanike soovidele ja kaalus võimalust, kas tellida projekt, mis annab arvates 12.04.2005.a-st võimaluse rõdud kinni ehitada. Vastavalt rekonstrueerimisprojektile anti luba rõdude kinniehitamiseks ehk rõdude projektikohane kinniehitamine on lubatav arvates 12.04.2005.a. ehitusloa nr 9612 alusel kinnitatud xxxxxxxxxxx 5-korruselise paneelelamu fassaadide rekonstrueerimisprojekti alusel (tlk 29). Seega on rõdude kinniehitamine Xxxxxxxx lubatav arvates sellest ajast ja kaebaja soovi korral ehitada korteri rõdu kinni, saavutab ta soovitud eesmärgi - säilitada toasoojus, mis on korteri omaniku huvides. Seadusega kooskõlas olev ehitamine ei riku teiste õigusi ja huve, mistõttu Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas ehitusloa. 3) Kaebaja leiab, et kui ühistu esinaine ei oleks tellinud projekti, siis ta saaks säilitada rõdu nii, nagu ta on kinni ehitatud ja esinaine alusetult nõuab aknajaotuseta klaasimisviisi, mis on liialt kallis. Vastustaja leidis, et ühistu tellitud rekonstrueerimistööd on ühistu soov ja selle sooviga arvestati, kuna seaduse seda võimaldab. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Elanikud soovivad rõdu kinni ehitada, tüüpprojekt seda ei võimaldanud, seega tuli tellida 6 rekonstrueerimisprojekt ja rahuldada isikute soov ja anda võimalus rõdude klaasimiseks. Arvates ehitusloa väljastamisest sai kaebaja teostada rõdu kinniehitamise nii nagu seda näeb ette ehitusloaga kinnitatud projekt. Kaebuse esitaja väidab, et ta ei ole ehitusloas märgitud rõdu klaasimisviisi tööde teostamisele asunud. Seega, kui kaebaja sooviks on rõdu klaasimine, siis on see võimalus avanenud. Samas on leidnud tõendamist, et kaebaja ei ole peale rekonstrueerimisprojekti ja ehitusloa väljastamist teostanud rõdu klaasimist, sest ta kinnitab, et teostas selle 1998.a. Ehk juba märgitud kinnitus veenab, et olemasoleva ehitusloa alusel ei ole kaebaja rõdu kinni ehitatud. Kaebuse esitaja leidis, et vastustaja ei oleks pidanud ühistu esinaise kaebustele reageerima ja nõudma rõdu kinniehitatud osa lammutamist, kui teostati rekonstrueerimistöid. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Kuna rõdu kinniehitamine takistas tellitud tööde teostamist, siis oli ühistu juhatuse esimehel õigus nõuda takistuste kõrvaldamist ja kaebajat oli sellest vajadusest teavitatud aegsasti. Kõigil, kellel on rõdud kinni ehitatud ilma seadusliku aluseta, peavad taastama endise olukorra ehk lammutama omavoliliselt teostatud rõdu klaasimistööd, et oleks võimalik elamut rekonstrueerida kehtestatud projekti alusel. Kuna kaebaja oma kaebuses ise kinnitab, et tal puudus rõdu kinniehitamiseks luba ja ta ei olnud sellist luba saavutanud ajaks, mil kulgesid rekonstrueerimistööd, siis on tegemist omavolilise rõdu klaasimisega ja selline tegevus takistab ehitusloas märgitud tööde teostamise. Kuigi kaebaja avas senise rõdu kinnise osa aknad ja rõdu käsipuudest alaneva osa ehk kõrvaldas puidust rõdupiirded, mis võimaldas senised rõdupiirded asendada profiilplekiga, takistas senise klaasimisviisi karkass oma kinnituskohtades neid töid, mis projekt ette nägi. Kaebaja seletustest saab kohus aru, et käesoleva ajani on kaebaja rõduehitise tõttu ülapaneel kaetud osaliselt kinni, so osas, milles tema ehitise konstruktsioon puutub kokku näiteks ülemise paneeliga. Seega on vastustaja õigesti leidnud, et kokkupuutekohas ei olnud rõdu avatud, mis põhjustas ehitustööde käigus ja seadusliku projekti käivitumisel vajalike tööde teostamise. See on põhjuseks, miks ühistu palus abi rõdu kinniehitatud osa lammutamiseks ja milleks anti kaebuse esitajale vastavad korraldused. Kuigi kaebaja rõdu klaasimisel kasutatud konstruktsioon võib käesolevaks hetkeks vaid tühises osas kinni katta näiteks ülemist paneeli, samuti liitekohti alumisel paneelil, on siiski tegemist takistusega rekonstrueerimistöödele, mis viidi läbi vastavalt ehitusloale ehk kaebaja on sisuliselt eiranud ühistu planeeritud tööde tegemist ja selle nõudeid ja võtnud samal ajal võimaluse ühistul anda tööd üle. Kaebuse esitaja jätab tähelepanuta, et isegi juhul, kui tema rõdu senise klaasimisviisi konstruktsiooni kinnitus- ja kokkupuutekohtades ei ole tema teadmisel kahjustusi, ei tähenda see, et neid seal ei saa olla. Rõdupaneelid nii ülalt kui altpoolt tuli viimistleda ilmastikukindla kaitsekihiga ja seda ei saadud teha. Kaebuse esitaja jätab arvestamata, et paneelide mikropragude katteks teostati eraldi töö ja paneelidele sooviti kanda vastavat pinnakatet või kaitsvat lahust, mis kaitseb betooni karboniseerumise eest. Raudbetoonkonstruktsioonide remonti teostas spetsialiseeritud ettevõte ja tööd jäid pooleli. Tööd tuli ette näidata tellijapoolsele järelvalvele. Kuigi kaebuse esitaja tegevuse suhtes ei ole näiteks kas ülemine naaber või muu isik esitanud kaebust, ei tähenda see, et kaebaja oleks austanud ühistu enamuse otsustust teostada tööd planeeritud ajal ja teha need tööd ära vastavuses projektiga. Kaebaja korteri rõdu on rekonstrueerimisprojektiga hõlmatud ja vajalikud selgitused leiab ta seletuskirjast. Ehitusluba kaebuse esitaja ei ole vaidlustanud. 4) Kaebaja kinnitas, et Linnaplaneerimise Amet keeldus seadustamast kaebaja senist rõdu klaasimisviisi. Kaebuse esitaja seda keeldumist kohtus ei vaidlustanud, järelikult tuli tal 7 arvestada, et rõdu senine konstruktsioon tuleb lammutada, kuna see ei ole kooskõlas ühegi projektiga. Seega ei ole kaebaja seisukoht õige, kui ta väidab, et ta ei pea senist konstruktsiooni maha võtma, so lammutama. Seda ei peaks tegema siis, kui kaebaja rõdu kinniehitamist oleks aktsepteeritud pädevate organite poolt või kui see oleks vastanud uuele rekonstrueerimisprojektile. Kohus esitab järgnevalt kaebaja viidatud projekti seletuskirja andmed, mis aitavad mõista, kuidas on lubatud rõdude klaasimine ja et klaasimine on lubatud vaid projekti kohaselt ning peale rõduplaatide remonti. Antud projektile mittevastavad klaasimise lahendused tuleb likvideerida ehk seal sisaldub üheselt selgelt korraldus, et senised konstruktsioonid tuleb kõrvaldada. Kaebuse esitaja väidab, et kuna ehitusloa juurde kuuluvas seletuskirjas on lubatud klaasimisel kasutada puitraame, siis oleks saanud säilitada tema rõdu senise konstruktsiooni, sest see vastab projekti seletuskirjas esitatud andmetele. Projektlahendus on antud vaidluses kaebajale olnud kättesaadav. Tallinna Linnapalaneerimsie Amet väljastas 12.04.05.a. ehitusloa nr 9612 ja selle lisana märgitakse ehitusprojekti ja kohustusena ehitise omanikule esistada enne tööde algust vormikohane teatis (tlk 29). Toimikus lk 37 on eelprojekt, mille seletuskirja kohaselt on rõdude klaasimisel vaja kasutada puitraame, soovitavalt ühe tootja profiile, värvitoon vastavalt viimistluspassile. Elamu välisviimistluspass (tlk 39) sisaldab lisasid. Lisa „seinad“ ütleb, et rõdude trellitamine on keelatud, turvameetmetena tuleb kasutada lukustatavaid aknaid ja rõduuksi, karastatud ja lamineeritud klaase, valvesignalisatsiooni jne. Rõdude klaasimine on lubatud vaid peale rõduplaatide remontimist ja ainult antud projektis toodud lahendusi (akende jaotust). Rõdu klaasimiseks kasutatavad aknad pevad olema avatavad vähemalt 50% ja akende erinevuste vältimiseks on soovitav kasutada ühe tootja profiilidest aknaid; soovitav on kokku leppida akende ühesugune avanemine. Antud projektile mittevastavad klaasimise lahendused likvideerida. Rõdude klaasimiseks kasutatud puitraame, soovitavalt ühe tootja profiile, värvitoon vastavalt viimistluspassile. Vaade loodest rõdude klaasimisega (tööjoonis) tlk 50 näitab, missugune on rõdude klaasimisel üldine soovitav eesmärk, kuid sellest ei selgu üheselt, kas klaasijaotuse vahel on raamid või mitte. Samuti ei selgu see üheselt jooniselt elamu külgvaates tlk 51 või jooniselt vaade kagust tlk 52 või seletuskirjas tlk 54- 59 . Ehitusloale on märgitud- rõdu klaasimiseks kasutada aknajaotuseta klaasimisviisi. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et seletuskirjast ja joonisest ei selgu üheselt, kas seal on lubatud klaasimist puitraamisega või on ka sealmärgitu sisuliselt aknajaotuseta klaasimisviis nagu ehitusloal. Üheselt selgelt väljendub aga korraldus, et antud projektile mittevastavad klaasimisviisid tuleb likvideerida. Seega, kui kaebuse esitaja tutvus seletuskirja ja ühistu esinaise nõudmistega, siis pidi ta aru saama, et ta ei saa senist klaasimisviisi säilitada ja see tuleb tööde käigus lammutada. Vastupidiselt ei olnud võimalik teostada kõiki vajalikke töid. Seda enam, et käesolevaks ajaks ei saanud kaebaja ka mingit eraldi luba säilitada tema rõdu osas senine olukord. Samas nähtub seletuskirjast, et ka juhul, kui kaebuse esitaja soovib renoveerimisel tehtud projekti kasutades ehitada oma rõdu kinni, siis tuleb tal seda teha nii nagu märgitakse ehitusloas, mis annab loa ehitada. Seal on üheselt kinnitatud, et rõdu klaasimisel tuleb kasutada aknajaotuseta klaasimisviisi ehk puitraamides asuvaid aknapaneele rõdu kinniehitamise soovi korral ei saa kasutada (st klaaside vahele ei paigutata puitraame). Vastustaja esindaja ei osanud istungil selgitada, kas seletuskirjas ja ehitusloas on vastuolu. Kohus möönab kaebaja kasuks, et siinkohal võis tekkida kaebuse esitajal arusaam, et ta ei tea, missuguse klaasimise ta edaspidiselt peab teostama, kuid see ei muuda asjaolu, et kaebaja peab oma senise konstruktsiooni eemaldama ehk lammutama. Kui kaebuse esitajal tekib edaspidiselt küsitavusi rõdu klaasimisel, 8 siis tuleb tal välja selgitada, kas projektis ja ehitusloas on vastuolu või mitte ja kui on, siis paluda selle kõrvaldamist. Kuna kaebaja ei ole soovinud uue ehitusloa alusel ehitada, siis ei ole see tema tegevust takistanud. Ehitusloast nähtuvalt on seaduslikuks nõudeks kasutada aknajaotuseta klaasimisviisi. 4) Et paneelelamu on ehitatud tüüprojekti järgi, siis ei ole tüüpprojekt ette näinud, et rõdud ehitatakse kinnistena või kinniseks. Tlk 54 olev seletuskiri annab kaebajale ammendava põhistuse, et elamu, mis ehitati 5-korruselisena 4 sektsiooniga suurpaneelelamuna seeriast 1464A KE ei näinud ette rõdude kinniehitamist. Selle elamu tehnilise seisukorra kohta on teostatud uuring ja seletuskirja kohaselt 31.03.04.a. toimus hoone ülevaatus, mis andis soovituse remondiks. Seal märgiti ära rõduplaatide korrastamise elltööd, seisukord, raudbetoonkonstruktsioonide remondisüsteemid ja konstateeriti, et hetkel on elamu Xxxxxxxx rõdud seisukorras, kus remondiga viivitamine võib rõdude ekspluateerimise muuta eluohtlikuks. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et remont ja tellitud tööd ei ole millegiga põhjendatud. Toimikusse esitatud materjalid ja kohtu poolt senimärgitu kinnitab, et rekonstrueerimine oli vajalik ja selle tõttu on ühistu tellinud vastavad tööd, taotlenud selleks projekti ja ehitusloa. Kaebaja ei ole ühistu vastuvõetud otsust -tellida rekonstrueerimistööd- kohtulikult vaidlustanud. Ühistu otsust ei muuda ettekirujtusele esitatud vastuväide ja vastustaja pidi arvestama seadusliku ehitusloa väljastamisega ja ühistu vastu võetud otsustega. Kuna elamu tehniline seisukord on kontrollitud ülevaatuse käigus ja tulemusena leiti, et ta ei ole ohutu, siis tuleb arvestada ka kehtiva
sätteid. Kohus on eelnevalt märkinud, et elamu ohutusele kehtivad nõuded ka siis, kui elamu on valminud enne
kehtima hakkamist. Seega ehitise ohutusele sätestatud nõuded tulenevad seadusest ja kaebaja vastupidine seisukoht on vale. Kohus on juba märkinud, et kaebaja ei vaidlustanud ehitusluba. Kohus selgitab kaebuse esitajale, et
– s on ära toodud projekteerimise ja ehitamise põhimõtted, mis peavad garanteerima, et ehitatakse seaduse nõuetele vastav hoone. Ehitise ohutuse tagab ehitusprojekti kohane ehitamine, kuid kaebaja on muutnud omavoliliselt elamu rõdu projektikohast lahendust, käesolevaks ajaks ei vasta see ka uuele projektile. Ohutuse nõuded sisalduvad õigusnormides, mille kohta kaebaja saab teavet Ehitusseadusest. Kohus on eelnevalt välja selgitanud, miks ta sellisele seisukohale jõudis. Ehitusloale märgitud nõuetele vastavat rõdu klaasimist kaebaja ei ole teostanud ja ta ei ole seega õigustatud nõudma, et tema suhtes
nõuded ei kohaldata. Rõdu omavolilised klaasimise projektid ei ole spetsialistide ja seadusandja antud normide kohaselt seadustatavad, kuna need ei vasta elamu tüüpprojektile ega arvesta ehitise koormustaluvust ning on ohtlikud nii elamu konstruktsioonidele kui ka lõppastmes tekitavad ohu elamu elanikele ja ümberkaudsetele isikutele. Kui ehitis ei vasta projekti nõuetele, siis tuleb sellest eeldada ohtu. Kohus ohu osas selgitab täiendavalt, et kui kõik isikud ehitavad oma rõdud kinnisteks puitraamiga karkassi kasutades, siis võib rõdupaneeli kinnitus katkeda ja samas hakata murendama elamu paneelseina, mistõttu püütakse elamute säilitamiseks leida sobivaid väljundeid. Ehk see on elamus korteriomanike huvides, kui nende korteriomand on kaitstud märgitud viisil, sest keegi ilmselgelt ei soovi, et elamu amortiseerub ja muutub ohtlikuks. Ettekirjutus ei pea üksikasjaliselt selgitama, miks väljastati selline ehitusprojekt ja luba, nagu ta praegu kehtib. Vaideotsuses selgitati kaebajale täiendavalt seaduse olemust ja kaebaja vaideotsust ei vaidlustanud. Kuid kaebuse esitaja ei saa väita, et käesoleva ajani talle ei ole selgitatud, miks mingi nõue esitati. Iga korteriomanik on kohustatud tundma seadust, et käituda vastavuses õigusnormidega. 9
(vastu võetud 15.05.02.a.) §1 kohaselt märgib seaduse reguleerimisala; vastavalt lg 1 seadus sätestab nõuded ehitistele, ehitusmaterjalidele ja -toodetele ning ehitusprojektidele ja ehitiste mõõdistusprojektidele, samuti ehitiste projekteerimise, ehitamise ja kasutamise ning ehitiste arvestuse alused ja korra, vastutuse käesoleva seaduse rikkumise eest ning riikliku järelevalve ja ehitusjärelevalve korralduse. Seadus seab nõuded §-is 2 ehitisele, projekteerimisele ja ehitamisele. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. Kaebaja elab elamus Xxxxxxxx, mis rekonstrueeriti, et kõrvaldada rõdudest tulenev oht.
§-is 3 (ehitisele esitatavad nõuded) lg 1 märgib, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Muinsuskaitselise ehitise rekonstrueerimise korral ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine. Lg 2 tuleneb, et ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud ei või põhjustada ehitise või selle osa varisemist ning ehitise või selle aluspinnase vastuvõetamatult suuri deformatsioone. Samuti ei või ehitisele mõjuvad koormused ja muud mõjud põhjustada ehitise, selle osade, sisseseade ega paigaldatud seadmete kahjustusi konstruktsioonide suure deformeerumise tõttu, kusjuures erakorralise sündmuse tõttu tekkinud mõjude kahjustused ei või olla ebaproportsionaalselt suured ja lg 3 -ehitis peab tulekahju korral säilitama ettenähtud aja jooksul oma kandevõime. Ehitises peab olema takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberehitistele. Ehitisest peab olema võimalik inimesi evakueerida. Kaebaja seisukoht, et ta ei näe vajadust ja võimalust nõuda rõdu lammutamist lähtudest ohumotiivist, või muudel põhjustel ja kuna ükski Xxxxxxxx korteriomanik ei ole nõudnud kohtulikult rõdu lammutamist ning seda ei nõua ka ükski arhitekt, siis ei ole vajadust muuta tema klaasitud rõdu senist projekti, et säilitada senine rõdu kinniehitatud osa, ei ole sisuliselt õige ega käesolevalt asjakohane. Ehitusseaduse nõuded on sätestatud muuhulgas kaebaja elu ja tervise huvides. Siiski selgitab kohus täiendavalt, et kuna Angerja elamu nr 13 rõdude suhtes tuvastati avariilise seisukorra tõttu neist tulenev oht nende edasisel ekspluateerimisel, siis nende rekonstrueerimine kõrvaldas ohu, kuna rõdude seisund parandati kooskõlas tegelike vajadustega. Need vajadused olid fikseeritud ülevaatuse käigus, mille tulemused on fikseeritud kirjalikult ja kaebajale kättesaadavad. Tallinna pädevad ehitusjärelvalveorganid ja Linnaplaneerimise Amet võivad iga elamu puhul, mis on muudetud omavoliliselt, nõuda ehitise kordategemist vastavuses projektiga mistahes ajal. Nende elamute suhtes, milles ühistu aktiivselt tellib uusi projektlahendusi, on juba arvestatud ka hoonete koormusnorme läbi kinnitatud projektide. Klaasimise viis, mis ehitusloale märgiti, ei tekita ilmselt uut ohtu kandevõime seisukohalt ja kuna kinnitati projektikohane hoone välisfassaad, siis on hoone ohutuse ja arhitektuurilise ilme suhtes lubatav vaid kinnitatud muudatus; projektikohane muudatus tagab muuhulgas, et ehitis säilitab vajaliku ventilatsiooni. Kinniehitatud rõdu, mis ei vasta projektile, hävitab sinna koguneva kondetsiooni ja niiskuse tõttu ehitist tervikuna. Seega on seadusest tulenevad nõuded nendeks alusteks ja orientiirideks, mis selgitavad kaebajale vajadust lammutada oma rõdu senine klaasimise konstruktsioon ning alustada projektikohase ehitamisega. Selle tõttu
lg 4 rõhutab eraldi, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda; ehitise osades ega pindadel ei või koguneda niiskust inimese elu, tervist või vara ohustaval määral; lg 5- ehitise kasutamine ja hooldamine ei või selle kasutajale põhjustada ettearvamatuid riske. Projekti väljastamisel arvestati, et vaid sellise lahendusega tagatakse ehituse 10 ohutus, konstruktsioonide kandevõime, arhitektuuriline väärtus ja linnaehituslikult on senised hooned võimalik viia kaasaja nõuetele vastavamaks ka väliselt ilmelt. Kui kaebuse esitajale ei meeldinud projekt või väljastatud ehitusluba oma tingimustelt, siis tulnuks tal need vaidlustada . Et kaebaja saaks aru, miks ta peab usaldama ühistu esimehe ja ettekirjutuse tegija seletusi, oligi talle vaideotsuses püütud selgitada, mis on seaduse ja vormistatud dokumentide tähendus ja eesmärk. Samas selgitavad need asjaolud, miks ei ole nn leebemat vahendit seadustada kaebaja olemasolev rõdu klaasimise viis ja et nõuded tulenevad seadusest. Kui kaebaja ei usaldanud ehitusluba, siis tulnuks tal see vaidlustada ja tõendada, et kõik nõuded on alusetud ja rõdu kinniehitamine on võimalik ka muul viisil. Käesolevas vaidluses ei ole võimalik tellida ekspertiisi, et lahendada küsimusi, kas on võimalik välja anda ka teistsugune ehitusluba. Tööde teostamist takistas elamus paiknev kaebaja rõdu klaasimisviis ja selle tõttu esitati temale nõuded, mis tulenevad ehitusloast. 5) Kuna kaebaja eiras kehtivat korda omavolilise rõdu kinniehitamisega, takistas ühistus läbi viidavaid töid, siis Ameti ehitusjärelvalve teenistuse töötaja teostas ehitusjärelvalvet Xxxxxxxx elamus ja tuvastas, et korterite nr 19, 39, xx, 61 ja 62 omanikud keeldusid rõdude senist klaasimisviisi mitte muutma, sh lammutama. Kaebaja elab korteris xx. Ta kinnitab, et keeldus senise klaasimisviisi likvideerimisest.
§-is 60 tuuakse ära ehitusjärelevalvet teostava ametiisiku pädevus ja kohustused ja selle kohaselt on ehitusjärelevalve teostajal õigus kontrollida
täitmist, sh ehitatavas ehitises või selle osas, tal on õigus tutvuda projektidega ja ehitiste kasutamise ohutusnõuete täitmist, sh lg 1 p 5 märgitakse pädevusena õigust kontrollida ehitustöid ja ehitusprojekti vastavust nõuetele, detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitise korrashoidu ja ehitise kasutamist lähtuvalt ehitise ohutusest ja kasutamise otstarbest; tal on õigus kontrollida ehitusloa olemasolu, ehitusloale kantud andmete tegelikkusele vastavust (p 11). Seega sai ehitusjärelvalve kontrollida elamu vastavust ja selle osa vastavust seaduse nõuetele. Kohus on eelnevalt märkinud, mis tuvastati elamu kohta ja kaebuse esitaja korteri rõdu osas. Rekonstrueerimisprojekti kohast tööd kaebaja korteri osas ei ole teostatud. Ehitusjärelvalvet teostaval ametnikul on õigus teha ettekirjutusi ( § 60 lg 1 p 7). Elamuühistu juhatuse esimees V.T. oli esitanud rekonstrueerimisprojekti ja ehitusloa; kaebaja sai anda oma seletused. Ettekirjutuse tegija volitustes (vormistatud linnapea 19.04.2005 käskkirjaga nr PO-116) kaebaja ei kahelnud ja talle pidi olema arusaadav, et V.T. tegevus ei ole põhjustanud ettekirjutust või et ettekirjutus tugineb ainult V.T. tahtele.
lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud ettekirjutuses ehitusjärelevalvet teostav ametiisik: 1) juhib tähelepanu õigusrikkumisele; 2) esitab nõude ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise kasutamise osaliseks või täielikuks peatamiseks; 3) kohustab tegema edasise ehitamise, projekteerimise, ehitusuuringute, omanikujärelevalve, ehitusprojektide või ehitiste ekspertiiside tegemise või ehitusjuhtimisega tegelemise või ehitise nõuetele vastavaks viimise või ehitise kasutamise õiguspäraseks jätkamiseks vajalikke toiminguid. Sama paragrahvi § 61 lg 1 kohaselt teeb ehitusjärelvalvet teostav ametiisik ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust; või projekteerimistingimustest; või ehitusprojektist; või kohaliku omavalitsuse kirjalikust nõusolekust; või kui ehitatakse ehitusloata või kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusolekuta; või kui ehitist ei kasutata selleks ettenähtud otstarbel; või kui puudub kasutusluba; või kui ehitis on 11 ohtlik inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale; või ehitis ei vasta ehitisele ettenähtud nõuetele. 6) Kuna elanikele anti võimalus osta elamutes asuvad korterid, siis on ilmselge, et paneelelamute säilitamisest on huvitatud eelkõige need isikud, kes elavad neis korterites. Omandi säilitamise huvides on nende ehitiste rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise käigus on võimalik kõrvaldada kõik ohud, mis amortiseerunud elamust ja selle osadest vältimatult saabuvad. Kohus rõhutab veelkord, et kaebajale on selgitatud õigesti, et paneelelamute projektile ei vasta korteriomanike tegevus, mille tulemusel ehitatakse rõdud kinnisteks, kuna see loob lisakoormuse amortiseerunud hoonetele, mille paneelikinnituse kandevõime ei pruugi erinevate ehituslahenduste korral tekkinud koormusest vastu pidada ja muudab vanad hooned ohtlikeks nii elanikele kui ka ümbritsevatele isikutele. Kui ühistu ei ole piisavalt rahaks, siis ei suuda ta ilmselt tellida sellelaadseid töid, mis võiksid rõdupaneelide kinnitust ja senist konstruktsiooni toestada täiendavate konstruktsioonidega. Rõdupaneele ja liitumiskohti hävitab niiskus/kondensioonvesi, mis kaasneb rõdu kinniehitamisega, kui selleks puudub projekt. Ka ei ole arhitektuuriliselt lubatud hoone välisilme muutmine erinevatel põhjustel, sh vastustaja poolt vaideotsuses selgitatud põhjustel. Tallinna Linn ei ole veel kõigi rõdude seadusevastase klaasimisviisi tõttu ettekirjutusi teinud, kuna elamute säilitamiseks ettevõetud meetmed suudetakse läbi viia järkjärgult. Enamasti on ühistud ise astunud samme selleks, et säilitada nende liikmete omand. Kaebuse esitaja korteriomandi säilivuse huvides olid tellitud rekonstrueerimistööd ja tööde teostamise takistamine ei võimalda kogu elamu ehitustööde vastavusse viimist seaduse nõuetega. Neid ohte korteri omanik ise ei pruugi aimata, mistõttu on oluline usaladada õiguslikke regulatsioone, mi kehtivad ehitamise ja projekteerimise kohta. Kuna kaebaja ise kinnitab, et ta teostas ehitustööd ise, see ei ole projektikohane ehitamine, siis ei vasta tema kinniehitatud rõdu 1998.a. hoone tüüpprojektile ega nüüdseks koostatud rekonstrueerimisprojektile. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaebuse tingib tegelikult ekslik arusaam ühistu esinaise tegevusest. Korteriühistul oli kaks võimalust: kas tellida hoone rekonstrueerimistööd nii, et rõdud säilitatakse lahtistena vastavuses tüüpprojektile või siis peab ühistu võimalikuks leida lisaraha ja tellida senise projekti muudatus, mille kohaselt võiks lubada rõdude kinniehitamise. Seejuures ei ole rõdude kinniehitamine reeglina kohustuslik, kui korteriomanik ei soovi rõdu kinni ehitada või tal ei ole selleks võimalusi. Näiteks viitas kaebaja rahaliste vahendite puudumisele. Korteriühistu antud juhul on tulnud vastu hoones elavate isikute soovile ning tellinud projekti, mille kohaselt on võimalik rõdu kinni ehitada. Kaebajal jääb välja selgitada, kas projekti ja ehitusloa alusel on valikuvõimalused- ehitada rõdu kinniseks aknajaotuseta klaasimisviisil või mitte. Esitatud andmetest ei selgu üheselt, kas elanikel on valikuvõimalus ning jätta rõdu kinni ehitamata. Kuna kaebaja soovib rõdu kinni ehitada, siis saab ta aluseks võtta Tallinna LPA ehitusloas märgitud võimalused. Kaebaja ei ole rõdu kinniehitamisel saanud seda projekti järgida, kuna ta ehitas rõdu kinni enne rekonstrueerimistöid. Seega tuleb ka temal enne uut rõdu klaasimist lammutada vana konstruktsioon. Kui ühistu ei oleks renoveerimistööde käigus tellinud vastavat projekti ja taotlenud ehitusluba, siis ei oleks korteri omanikul õigusi rõdu kinni ehitada. Seega leiab kohus, et kaebaja seisukohad, et ühistu on elamu haldaja ja ettekirjutus arvestab vaid ühistu juhatuse esimehe huve, on asjasse mittepuutuv väide. Kuna antud juhul ühistu lõi võimaluse edaspidi mistahes ajal (kuni järgmise uue projekti tellimiseni) ehitada rõdu kinni, siis on kaebajal tekkinud võimalus rõdu klaasida, kuid järgides 12 kinnitatud projekti. See võimalus jääb kehtima ilmselgelt pikkadeks aastateks, kuivõrd elamu uus rekonstrueerimine ei ole niipea vajalik ja tööd garanteerivad elamu ohutuse ja säilimise. Linna pädeval organil on õigus nõuda omavoliliselt kinniehitatud rõdude lammutamist mistahes ajal, tal oli see õigus ka enne, kui ühistu asus renoveerima elamut ja tellis projekti. Kohus nõustub kaebaja selgitusega, et nn perestroika ajal soovitati avalikult ehitada rõdud kinni, et vähendada amortiseerunud korterites soojakadusid, samuti saavutada täiendav turvakaitse. Kuid kaebaja on ekslikult aru saanud, et ka märgitud ajal oli selline ehitustegevus lubatud ilma vastava loata. Elanikud ignoreerisid kehtinud seadust osaliselt ka teadmatusest, kuna nad seadusi ise ei lugenud ja asjakohaseid selgutusi ei pruukinud nad tähele panna. Hoonete rekonstrueerimiseks oli ka siis võimalus taotleda ehitusprojekte ning kes tellisid projektikohase töö, neil on õigus rõdu kinniehitus ka säilitada. Tallinna linn astub seetõttu samme, et järkjärgult taastada kord ja hoonete arhitektuurne välisilme ning projektikohased ohustusnõuded saab tagada vaid läbi nõuete likvideerida omavaolilised ehitised. Kuna elamuühistu, milles elab kaebaja, teostas rekonstrueerimist, siis sellest tingituna tehti kaebajale ettekirjutus ajal, mil need tööd kulgesid. Korteriühistu oma juhatuse kaudu või tema liikmed ei saa valida, kas täita õigusnorme või mitte. Seega ei ole korteri ühistu esinaine takistanud ühistu liikmetele soodsama olukorra tekkimist. Vältimatult tuleb neil isikutel, kes on rõdu kinni ehitanud, omavoliliselt ehitatud rõdukonstruktsioonide osa likvideerida. Seega ei nõustu kohus kaebuse esitaja seisukohtadega, mille kohaselt rõdu kinniehitamine oli lubatav, et kinniehitamist ei saa keelata või et senine ehitis tuleks säilitada ja mitte nõuda lammutamist. 7) Kaebaja ei ole soovinud hetkel rõdu klaasida nii nagu rekonstrueerimisel oli väljastatud ehitusluba ja mis on aluseks kõigi elamus asuvate korteriomanike suhtes rõdu klaasimistöödele. Projekti tellis elamuühistu, ehk sisuliselt ei ole vajadust enam panna kaebajale kohustust tellida projekt. Seega ei saa ettekirjutus tähendada kohustust kaebajale- tagada ehitusloa olemasolu (
Ettekirjutus on ebaselge osas, milles kaebajat kohustatakse justkui tellima ehitusprojekt. Kohus nõustub ettekirjutuses märgituga, et kontrollimisel 04.07.05.a. tuvastati, et tema rõdu on kinni ehitatud ilma ehitusprojektita ehk piirdekonstruktsioonid on muudetud. Rõdu piirdekonstruktsioonide muutmist elamu tüüpprojektist ei tulene ehk selles mõttes ehitusprojekt rõdu klaasimiseks rekonstrueerimisprojektini puudus. Ettekirjutuses viidatakse
Vastavalt märgitud seaduse §-le 61 lg 1 p 3 tehakse ehitise omanikule või ehitist omavoliliselt ehitavale isikule ettekirjtus, kui ehitamise käigus ei peeta kinni ehitusprojektist. Ettekirjtuse kohaselt tuli viia rõdu kinniehitus vastavusse ehitusprojektiga ja anti tähtajaks 22.07.05.a. Edasi hoatatakse sunniraha määramisega summas 2000 kr. Haldusakti põhjenduse kohaselt ettekirjtuse p-s 3 kirjeldatud ehitsutööde teostamiseks on vajalik ehitsuprojekt ja ehitusluba ja
Märgitakse, et käesolev olukord on tekkinud sunnivahendi adressaadi tegevuse tulemusel. Oma kirjalikus seisukohas vastustaja möönab, et ettekirjtuse sõnastus on ebaõnnestunud- viia rõdu kinniehitus vastavusse ehitusprojektiga. Kohtule ei ole lisatud neid materjale, mis olevat korteriühistu esinaine esitanud tutvumiseks ettekirjutuse koostajale ja kohus ei saa kontrollida 13 vastustaja väidet, et täiendavalt olid antud mitmed suulised ja kirjalikud selgitused-hoiatused, mis andsid kaebajale võimaluse saada aru, mida temalt täpselt selle aja sees nõutakse. Kuna ettekirjtuse koostas järelevalve ametnik, siis ei saa tema nõude pähe automaatselt arvestada korteriühistu juhatuse esimehe selgitusi. Ettekirjutus paneb selle adressaadile kohustused, mis pevad olema üheselt selged ja arusaadavad. Vastustaja kirjalikus vastulauses on küll märgitud, et enne ettekirjutuse koostamist selgitati kaebuse esitajale, millised on tema võimalusedlammutada olemasolev rõdu ja kui ta soovib näha rõdu kinniehitatuna, võib rõdu kinni ehitada kasutades aknajaotuseta klaasimisviisi. Ka sellest kirjalikust vatusest (tlk 28) nähtub, et kaebaja, kelle emakeeleks on vene keel, võis aru saada ekslikult. Kaebuse esitaja sai aru, et ta peab oma rõdu kinniehitama vastavalt projektile või seadustama olemasoleva klaasimisviisi või tellima projekti. Kaebaja väiteid uskudes ta käiski Tallinna Linnaplaneerimise Ametis, kuid ei saavutanud edu. Ettekirjutusest ei selgu muud, kui et kontroll teostati 04.07.05.a. Missuguse selgituse oli ametnik andnud enne ettekirjutust, sealt ei nähtu, ka ei nähtu aeg, millal selgitus anti. Kohus oli ka esialgse õiguskaitse määruses juhtinud vastustaja tähelepanu asjaolule, et haldusaktist ei nähtu üheselt, mis nõuded ja kelle poolt olid kaebajale esitatud. Neid täpsustavaid andmeid ei esitatud esilagse õiguskaitse määruse väljaandmisest käesoleva ajani. Kohus leiab, et ettekirjutus oli eksitava sõnastusega ja sellest võib aru saada, et kaebaja peab tagama ehitusloa, mida ta läks nõudma. Kui ettekirjutusega sooviti saavutada olukord, et kaebaja arvates 04.06.05 – 22.07.05.a. oleks pidanud lammutama senise ehitise, siis oleks seda võinud ka vastavalt kirjutada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kaebaja tutvus projekti seletusega ning ei osanud selgitada vastuolu ehitusloaga ehk võib uskuda väidet, et ta sai aru jooniste alusel ning kirjeldatust, et klaasimine on võimalik ka puitraame kasutades, mille tõttu tema olemasolev klaasimisviis väliselt ei erinenud seletuskirjas märgitust. Kohus siiski siinkohal selgitab kaebajale, et see on vaid võimalik väline sarnasus projekti lahendusega, kuid ohutusnõuded
sellega ei ole täidetud. Senimaani on selgusetu, kas ühistu oli esialgselt soovinud ühte projekti ja ehitusloaga nähti ette vaid üks võimalikest viisidest või on tegemist siiski kattuvate nõuetega. Seega võis kaebaja olla eksituses, kui luges ettekirjutuse-hoiatuse p 6 osas, et senine rõdu kinniehitamine tuleks viia vastavusse ehitusprojektiga ehk kaebaja võis ka aru saada nii, nagu ta kirjeldas- ta astus samme, et tunnustataks uue projekti raames senist rõdu kinniehitamise viisi ehk ta läks taotlema luba. Etteantud ajal oli ilmselt võimalik rõdu senine klaasimisviis lammutada, kuid mitte ehitada uut või siis saavutada selle vastavus ehitusprojektile, mille tellis ühistu. Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 3 lg 3 tulenevalt kohustuse täitmise tagamiseks kasutatakse leebeimat sunnivahendit ja – määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaimad. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut vähem kahjustades sunnib täitma talle ettekirjutusega pandud kohustust. Kuna kohus on eelnevalt märkinud, et antud juhul saab nõuda rõdu senise klaasimisel kasutatud konstruktsiooni lammutamist, siis ei saa leebemat vahendit kasutada ja kaebajal tuleb sellega arvestada. Kuid kohus leiab, et ettekirjutus, kui haldusakt, ei vasta selle vormistamise nõuetele, ta ei ole motiveeritud piisava selgusega, arusaadavaks ei ole tehtud ka ettekirjutav osa, õiguslikud viited ei selgita motivatsiooni vastuolulist loogikat, mistõttu kaebaja oli ilmselgelt viidud eksitusse ja ta asus täitma ülesannet- viia rõdu kinniehitus vastavusse ehitusprojektiga – ehk talitas vastupidiselt sellele, mida soovis haldusorgan. 14 Ettekirjutusega sooviti panna isikule kohustus, kuid see ebaõnnestus. Samas toob ettekirjutuse mittetäitmine kaasa sunnivahendina sunniraha. Kuigi ettekirjutus täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni, peab sunnivahendi kohaldamine toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga. Sunnivahendi kohaldamiseks peab ettekirjutus olema täidetav, ehk ettekirjutus peab olema üheselt selge. HMS §-s 56 sätestatud haldusakti põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus, samas on nõudeks tagada ka aktist arusaadavus, et täita selle ettekirjutuse osa. Käesoleval juhul on ettekirjutuse põhjused haldusakti väliselt küll selgunud, kuid ettekirjutuse tegemise ja täitmise ajal ei osanud kaebaja esitatud põhjendustest tuletada kohustust, mida täita ja see ei selgunud tema jaoks haldusaktile lisatud dokumentidest. Kohus leiab, et ettekirjutuse osas on põhjendatud nõuda, et selle põhimotiivid oleksid esitatud selgelt ning vastavuses õigusnormidega, et esineks nendevaheline loogiline seos ja nad ettekirjutuse puhul oleksid esitatud rangelt haldusaktis ja neid ei saa tuletada haldusakti väliselt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Kuigi HMS § 55 -56 kohaselt ei too haldusakti vormi või motiveeringu ebapiisavus vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist, on antud juhul põhjendatud ettekirjutuse tühistamine täies ulatuses, kuna ettekirjutus on vormistatud olulise motivatsiooni ja ettekirjutava osa veaga. See ei tähenda, et kaebuse esitajale ei saa anda uut konkreetset ettekirjutust uue täitmise tähtajaga. Ettekirjutuse tegemist ei välista kaebaja soovimatus või suutmatus leppida ühistu soovidega. Kui usaldada esitatud väiteid, et kaebaja kutsuti eraldi vestlusele 08.07.05, siis ei ole seda ettekirjutuses ära märgitud. Sealt ei nähtu, et asjaolude kogumis pidi kaebaja üheselt teadma, et ettekirjutusega soovitakse panna temale üksnes lammutamise kohustus ja mitte kohustus klaasida rõdu kinnitatud projekti alusel. Kui ettekirjutuses oleks põhjendatud, et haldusorgan pidas tähtaega mõistlikuks ja kontrollis kaebaja kaudu selle täitmise võimalikkust etteantud ajal, kas siis oleks kaebaja saanud piisava informatsiooni, et ta peab täitma üksnes ühe nõude- teostama senise konstruktsiooni lammutustööd. Ilmselt kattusid ühistu poolt antud ülesanded ja tähtajad ettekirjutuse nõuetega ja ka see võis viia kaebajat eksitusse, kuna ta omast arust kõrvaldas rõdupaneeli tööde teostamise ajaks alumise osa konstruktsioonist. Kohus selgitab kaebajale, et ettekirjutuse tühistamine ei vabasta teda nende ülesannete täitmisest, mis tal on omakorda ühistu ees. Arvestades kaebaja selgitusi ning vastustaja vastuväiteid võis olla kaebajale antud pigem juhiseid, miks ei tohtinud rõdu kinni ehitada aga mitte selgitatud avalik-õiguslikku kohustust senine kinniehitamine likvideerida ja teha seda võimalikult kiiresti. Kohus on ka märkinud, et kuigi ühistu on tellinud projekti, siis ei tähenda see ilmselt, et kaebaja peab rõdu kinni ehitama. Samas jääb kahtlus, et rekonstrueerimise projekt kohustab rõdu kinni ehitama ja ettekirjutuses võidi seda ka kohustusena ära märkida. Seega tuleb asja uuel arutamisel need vastuolud kõrvaldada ja anda avalik-õiguslik kohustus viisil, et ettekirjutus oleks täidetav. Seadusega on võimalik piirata omandiõigust. PS § 32 märgib, et igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kitsendused sätestab seadus. Kuigi kohus leiab erinevalt kaebuse esitajast, et rõdu kinniehitamine ilma seaduslike alusteta rikub teiste isikute õigusi ja huve, selline ehitamine on vastuolus linna üldiste huvidega ja toob kaose linna planeerimisse, saab ettekirjutusega isikule panna kohustused, mis piiravad kaebaja 15 tegevust elamu korteri rõdul, kuid see haldusakt peab olema vormistatud täpses vastavus seaduste nõuetega. Kohus leiab, et kaebuse esitaja kaebus tuleb selle tõttu rahuldada, vastupidiselt toob see kaasa alusetult sunniraha kohaldamise. Kaebaja muud väited ei ole määrava tähendusega ja kohus jääb vastustaja põhiseisukohtade alusel selle juurde, et kaebaja rõdu ei olnud klaasitud ehitusloa või ehitusprojekti alusel. Uue ettekirjutuse koostamisel vajab täiendavat selgitamist, kas kaebaja peab ettekirjutuse raames klaasima rõdu olemasoleva rekonstrueerimisprojekti kohaselt ja kas vastustaja saab panna kohustust klaasida rõdu, kui kirjalikus vastuses märgib, et sellised tööd tehakse üheaegselt. Samas jäigi selgusteuks, kas kõik korteriomanikud peavad oma rõdu klaasima või on see uue projekti alusel vabatahtlik. Kaebaja viidatud vastus korteriühistult 10.03.06.a. ei tõenda asjas midagi olulist, kinnitab vaid, et OÜ E. ei saanud plaanitud ajal teostada kõiki vajalikke töid . Sama tuvastas kohus kaebaja ja vastustaja seisukohtade alusel ka asja kohtulikul arutamisel. Kui kaebaja soovib ise kontrollida tema rõdu vastavust ehitusprojektile ja ehitusloale ekspertiisi teel, siis võib ta seda teha kohtuväliselt, kuid antud juhul on tekkinud õiguslik vaidlus, mille kohta ehitusekspert ei saa vastuseid anda ja kohtuasjas ei ole sellise ekspertiisi tegemine vajalik. Fotod kinnitavad, et mingil ajahetkel on Angerja elamu rõdud kinni ehitatud, kuid kohus muude tõendite kaudu tuvastas, et kaebaja rõdu klaasimine ei ole tehtud peale rekonstrueerimisprojekti tellimist ja seega ei ole töö teostatud uue projekti alusel, mida kaebaja oma selgitustes ka tunnistas. OÜ E. 01.03.06.a. kirjaga nr 1 on teatanud, missugused rõdud jäid renoveerimata, kuna puudus ligipääs rõdude siseküljele ja tööd teostati väljastpoolt. Kohus leiab, et kui ka tõendi andmed on vananenud, on ikkagi kaebaja enda selgituste kaudu tuvastatud, et kõiki töid ei saadud rõdul teostada ja kohus on eelnevalt selles osas selgituse andnud. 05.09.05.a. andis OÜ E. teatise korterile nr xx, et kaebajal ei ole õigust esitada pretensioone OÜ-le E., kuna töid teostati võimaluste piires ja hilisem renoveerimistööde hind korterile nr xx on kõrgem. Väljendvõimaluste piires- kinnitab, et ka korteri nr xx rõdul ei ole teostatud töid vajalikus mahus ja seda OÜ E. teatega on ka kinnitanud. Seega vastustaja väited, et tekkisid takistused rekonstrueerimisel ja osaliselt on kaebaja rõdul tööd teostamata, vastab tõele. 8) Kaebaja taotlus hüvitada tekkinud kohtukulu, ei kuulu rahuldamisele osas, milles ta taotleb hüvitada nõustaja poolt osutatud õigusabi. HKMS § 92 kohaselt kannab kohtukulud pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kaebaja on tasunud riigilõivu 10 krooni, milline kuulub väljamõistmisele vastustajalt, kuna kohus otsustas kaebuse rahuldada ja ettekirjutuse tühistada. Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt hüvitatakse üksnes kantud kohtukulu. Kohtukulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmisel kohtukulusid välja ei mõisteta- HKMS § 93 lg 7. Riigikohus on korduvalt viidanud, et HKMS selline sõnaselgele regulatsioon lubab arvestada vaid kantud kohtukulu. Kaebaja ei esitanud tõendit, et ta on kohtukulu kandnud. Juba selle tõttu ei saa kohus taotlust rahuldada. Karin Kalmiste Kohtunik 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.