KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Otsuse tegemise aeg ja koht 18.11.2005. a Tallinn Haldusasja number 3-824/2005 Haldusasi A.S.e kaebus Ki

§ 25ja § 28 taotletakse nimetatud maa osa munitsipaalomandisse.

Vastavalt

§ 6lg 6 p-le 4 nimetatud osa maast ei tagastata.

Tagastamisele kuuluva maa tagastamine toimub pärast detailplaneeringu 2 kehtestamist (toimiku lk. 20). Samal kuupäeval ning sama numbriga väljastatud Kiili Vallavalitsuse kirjaga (toimiku lk. 19) informeeritakse kaebuse esitajat ühtlasi sellest, et Kiili Vallavalitsus on 22.02.2005 korraldusega nr. 78 algatanud detailplaneeringu, mis sisaldab ka Allika II maaüksust. Seetõttu peab Allika II maa planeerimisel lähtuma hilisema korraldusega kehtestatud detailplaneeringu lähteülesandest. KAEBUSE ESITAJA SEISUKOHT

1. Kaebuse esitaja on omandanud nõudeõiguse Hallika A-38 endise kinnistu nr. 2117 suhtes, seega on kaebuse esitajal põhjendatud huvi saada terviklikult tagasi Kiili vallas asuv õigusvastaselt võõrandatud maa. Vastustaja on maad tagastanud osaliselt ning viivitab põhjendamatult ülejäänud osa tagastamisega. 04.11.2005 kaebuse täienduse kohaselt on siiani tagastamata kaebuse esitajale Allikametsa maaüksus, suurusega 18.37 ha. Allikametsa maaüksuse maamõõdutööd on A.S. tellinud firmalt OÜ Optiset, kes on 15.12.2004 koostanud Allikametsa katastriüksuse plaani. Allikametsa maaüksuse tagastamiseks vajalikud dokumendid on Kiili Vallavalitsusele esitatud
2. aasta detsembris.

§ 6

. lg 2 p 4 sätestab, et maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt

§ 28

lg 1 punktidele 1 kuni 4.

§ 25

lg 3 sätestab: maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu taotlusel

§ 28

1. lõike punktides 1, 3, 5, 7 ja 8 sätestatud maa osas maavanem ning sama lõike punktis 4 ja sama paragrahvi
2. lõikes sätestatud maa osas Vabariigi Valitsus.

§ 28lg 1 p 4 sätestab, et munitsipaalomandisse antakse sotsiaalmaa.

Sotsiaalmaa munitsipaalomandisse saamiseks on vaja kohaliku omavalitsuse volikogul esitada taotlus Vabariigi Valitsusele, kes otsustab sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise. Kiili Vallavalitsus ei ole esitanud kaebuse esitajale Vabariigi Valitsuse otsust Allikametsa maaüksuse osa munitsipaalomandisse andmise kohta. Kaebuse esitajale teadaolevalt ei ole Kiili Vallavolikogu samuti esitanud Vabariigi Valitsusele taotlust Allikametsa maaüksuse osa munitsipaalomandisse andmise kohta. Kuivõrd Allikametsa maatükki ei ole antud Vabariigi Valitsuse otsusega munitsipaalomandisse, samuti ei saa olla Allikametsa maatüki munitsipaalomandisse andmise osas esitatud Vabariigi Valitsusele seaduslikku taotlust, puudub Kiili Vallavalitsusel igasugune seaduslik alus Allikametsa maaüksuse tagastamisega viivitamiseks. Ka Harju Maavalitsus on 08.06.2005 kirjas nr. 3.2-3/1140 leidnud, et juhul, kui tagasi taotletava maa osas ei ole koostatud maa munitsipaalomandisse andmise taotlust ja ei esine muid seadusandlusest tulenevaid asjaolusid, mis võiksid takistada maa tagastamist, ei saa lugeda põhjendatuks kohaliku omavalitsuse poolset viivitust maa tagastamisel. Asjaolu, et Kiili Vallavalitsus on algatanud Allikametsa maatükki puudutava detailplaneeringu, mille kohaselt plaanitakse Allikametsa maatüki osa sihtotstarbeks sotsiaalmaad, ei anna Kiili Vallavalitsusele õigust kaebuse esitajale Allikametsa maatüki tagastamisega viivitada. Kuivõrd kaebuse esitaja on omalt poolt teinud kõik Allikametsa maatüki tagastamiseks vajalikud toimingud, siis ei ole Kiili Vallavalitsusel õigust maa tagastamisega viivitada põhjusel, et plaanis on taotleda osa Allikametsa maaüksust munitsipaalomandisse. Kiili Vallavalitsuse plaan muuta Allikametsa maatükk osaliselt sotsiaalmaaks näitab Kiili Vallavalitsuse tegelikku tahet viivitada pahatahtlikult maa tagastamisega niikaua, kuni saavutatakse selline õiguslik olukord, et Allikametsa maaüksuse tervikuna tagastamisest keeldumiseks tekiks seaduslik alus. 3

1. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldus nr. 78 rikub kaebuse esitaja õigusi, kuna haldusaktist ilmneb, et kaebuse esitajale juba tagastatud Hallika A-38 maaüksuse alusel moodustatud maatükkide kohta on algatatud kaebuse esitajaga kooskõlastamata detailplaneeringumenetlus. Detailplaneering hõlmab kaebuse esitajale tagastatud maatükke Allika (reg. osa nr. 40085), Allika I (reg. osa nr. 40084) ja Allika II (reg. osa nr. 69814). Kiili Vallavalitsus on algatanud planeeringumenetluse ilma kaebuse esitaja nõusolekuta kaebuse esitaja kinnistute aluse maa kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks ja moodustatavate kruntide ehitusõiguse määramiseks ning seda olukorras, kus õigusvastaselt võõrandatud maa on kaebuse esitajale terviklikult tagastamata ja kaebuse esitaja poolt algatatud detailplaneering Allika II maatüki kohta kehtestamata. 04.11.2005 kaebuse täienduse kohaselt võib PlanS § 10 lg 1 alusel igaüks teha planeeringu koostamise algatamise ettepaneku. Kiili Vallavalitsus algatas kaebuse esitaja ettepanekul 27.08.2002 korraldusega nr. 359 Allika II maaüksuse detailplaneeringu huvitatud isiku kaebuse esitaja finantseerimisel ja korraldamisel. Sellega oli Kiili Vallavalitsus alustanud detailplaneeringu menetlemist ehk haldusmenetlust. 24.09.2004 Kiili Vallavalitsusega sõlmitud lepinguga võttis kaebuse esitaja kohustuse detailplaneeringu ja sellega seotud toimingute finantseerimiseks. Kaebuse esitaja on oma kohustused täitnud, tellinud oma kulul Allika II detailplaneeringu ning esitanud selle Kiili Vallavalitsusele. Vaatamata kaebuse esitaja korduvatele pöördumistele, ei ole Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu menetlemist jätkanud ega detailplaneeringut vastu võtnud. Samuti ei ole Kiili Vallavalitsus Allika II maaüksuse detailplaneeringu menetlemist ka lõpetanud. HMS § 43 lg-st 4 nähtub, et juba algatatud, st. taotluse rahuldamisega algatatud toimingu menetlus ei saa iseenesest ära lõppeda, kui taotleja ei ole taotlust tagasi võtnud või toimingu adressaat ei ole surnud või lõppenud. Seega on haldusorgan juhul, kui ta toimingut ei soorita, kohustatud tegema põhjendatud otsuse, miks ta toimingut ei soorita. Kuna kaebuse esitaja ise ei ole Allika II detailplaneeringu lõpetamist taotlenud, ei saa Kiili Vallavalitsus Allika II detailplaneeringu menetlemist lihtsalt uue detailplaneeringu menetlemise algatamisega ignoreerida. Sellega on Kiili Vallavalitsus rikkunud HMS § 43 lg-st 4 tulenevat nõuet, et toimingu lõpetamine peab olema fikseeritud ehk toimingu mittesooritamisel tuleb selle kohta teha põhjendatud otsus. Põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sellest tulenevalt peab halduse tegevus olema seaduslik ning halduse tegevuse seaduslikkust peab saama kohtulikult kontrollida. Kuivõrd detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsustamine on kohaliku omavalitsuse diskretsioon, siis tuleb kohalikul omavalitsusel detailplaneeringu menetluse lõpetamise otsust põhjalikult motiveerida. Antud juhul ei ole kaebuse esitaja saanud saavutada Allika II detailplaneeringu menetlemisega taotletavat lõppeesmärki – detailplaneeringu kehtestamist. Samas ei ole kaebuse esitajale selgitatud, miks Allika II juba algatatud detailplaneering enam ei sobi. Kiili Vallavalitsuse ülalnimetatud käitumine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõttega. Detailplaneeringu menetlemise mittejätkamine ilma selles osas otsust tegemata rikub kaebuse esitaja õigusi ka seetõttu, et kaebuse esitaja on teinud juba Allika II detailplaneeringu koostamisel märkimisväärseid kulutusi. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. PlanS § 3 lg 1 sätestab, et planeeringute koostamine peab olema avalik, et oleks tagatud huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeeritus ning võimalus vajadusel oma huvisid kaitsta. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korralduse nr. 78 „Detailplaneeringu koostamise algatamine“ ärakirjad edastati kõigile huvitatud isikutele tähitult, kaasaarvatud kaebuse 4 esitajale. PlanS § 10 lg 5 sätestab, et detailplaneeringu koostamise algatab ja koostamist korraldab kohalik omavalitsus. KOKS-i § 22 lg 2 sätestab, et seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab kohaliku omavalitsuse volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. Kiili Vallavolikogu on 14.03.2000 korraldusega nr. 4 delegeerinud selliste küsimuste otsustamise Kiili Vallavalitsusele. PlanS § 12 tulenevalt peab kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatama planeeringu algatamisest, andma informatsiooni paleneeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta ning tutvustama algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Kiili Vallavalitsus avaldas vastavasisulise teate Eesti Päevalehes (29.04.2005), mistõttu huvitatud isikute õigusi planeerimismenetluse selles faasis rikutud ei ole. Planeeringu algatamine on toiming, millega alustatakse planeerimismenetlust. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Planeerimismenetluse eesmärgiks läbi menetlusprotsessi on planeeringu kehtestamine, millele peab eelnema rida PlanS tulenevaid toiminguid. PlanS § 20 sätestab isikute õiguse esitada ettepanekuid ja vastuväiteid. Siinkohal on planeerimismenetluses koht ja aeg, kus kaebuse esitajal on õigus ja kohustus esitada oma õiguste kaitseks vastuväiteid, misjärel on kohalikul omavalitsusel kui detailplaneeringu koostajal kohustus menetleda tehtud ettepanekuid ning vastuväiteid. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldus nr. 78 ei ole vastuolus kehtivate õigusaktidega ning ei kahjusta kaebuse esitaja huve.
3. Kiili Vallavalitsuse 27.08.2002 korraldusega nr. 359 algatatud detailplaneering Allika II maaüksusele on kehtestamata ning algatatud on uus detailplaneering Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr.
4. Kuna viimati nimetatud detailplaneeringuala sisaldab ka Allika II maaüksust, millele on juba varasemalt planeering algatatud, siis Allika II maa planeerimisel peab lähtuma hilisema korraldusega kehtestatud detailplaneeringu lähteülesandest. Korraldusega nr. 359 algatatud detailplaneering on kehtestamata, kuna nimetatud planeeringule ei ole tehtud PlanS § 18 lg 1 planeeringu vastuvõtmise otsust ning seetõttu jäi korraldamata ka planeeringu avalik väljapanek, mis on aga eelduseks planeeringu kehtestamisele PlanS § 24 mõistes. Kuigi planeeringu lahendustega võivad kaasneda negatiivsed mõjud omandiõigusele, on omandiõiguse teostamisvabadus piiratud planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohtadega. Kinnisasja omanikel ja teistel planeeringu lahendusest huvitatud isikutel on õigus nõuda, et planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus arvestaks nende huvidega, kuid nad ei või eeldada, et nende erahuvi kaalub igal juhul üles kolmandate isikute erahuvid või planeerimisdiskretsiooni omava kohaliku omavalitsuse seisukohad.
5. Vastavalt Kiili aleviku ja Lähtse küla arhitektuursele tsoneerimiskavale, mis on Kiili Vallavolikogu poolt heaks kiidetud, on algatatud detailplaneeringuga (lähteülesanne AT 0412150054) ette nähtud osale Hallika A-38 maale puhkeala ja terviserada. Sellele osale planeeritava maa sihtotstarve on sotsiaalmaa. Kooskõlas maareformi seaduse §-dega 25 ja 28 taotletakse nimetatud maa osa munitsipaalomandisse. Vastustaja taotles kohtuistungil jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED 5
6. Hallika A-38 kinnistu nr. 2117 maa tagastamine Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Hallika A-38 kinnistust nr. 2117, pindalaga 33,47 ha, kaebuse esitajale tagastatud maad kokku ca 15 ha (Allika katastriüksus, pindalaga 3955 m2, Allika I katastriüksus, pindalaga 3505 m2 , Allika II katastriüksus, pindalaga 3,58 ha ning Allikajõe maaüksus, pindalaga 10,77 ha). Seega on kaebuse esitajale veel tagastamata ca 18,47 ha maad. Kaebuse esitaja kirjaliku seletuse kohaselt koostas OÜ Optiset 15.12.2004 Allikametsa katastriüksuse plaani ning Allikametsa maaüksuse tagastamiseks vajalikud dokumendid on Kiili Vallavalitsusel esitatud
7. aasta detsembris. Vabariigi Valitsuse 05.02.1993 määruse nr. 36 „Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord“ (edaspidi „Kord“) p. 49 kohaselt otsustab õigustatud subjektidele maa tagastamise maa asukohajärgne valla- või linnavalitsus kuue kuu jooksul õigustatud subjektiks tunnistamise otsuse kättesaamise päevast, võttes aluseks kohaliku komisjoni otsuse, õigusvastaselt võõrandatud vara toimiku ning maa tagastamiseks täiendavalt kogutud dokumendid. Kui valla- või linnavalitsus ei saa mõjuval põhjusel otsustada nimetatud tähtaja jooksul maa tagastamist, informeerib ta õigustatud subjekti põhjustest, millest on tingitud viivitus maa tagastamise otsustamisel ja teatab küsimuse otsustamise tähtaja. Kuigi kohus nõudis 28.06.2005 määrusega vastustajalt muuhulgas ka Hallika A-38 maaüksuse tagastamise toimiku esitamist, vastustaja seda ei esitanud, väites kohtuistungil, et vastavat toimikut veel tagastamata õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamiseks moodustatud ei ole. Seetõttu saab kohus tugineda vaid kaebuse esitaja kirjalikule selgitusele selle kohta, et Allikametsa katastriüksuse plaan on vastustajale esitatud
8. aasta detsembris. Seega oleks vastustaja pidanud tegema maa tagastamise korralduse hiljemalt
9. aasta juuli alguseks või informeerima kaebuse esitajat maa tagastamisega viivitamise põhjustest. Samas jõudis kaebuse esitaja pöörduda juba enne eeltoodud tähtaega - 04.03.2005 järelpärimisega Kiili Vallavalitsuse poole ning Kiili Vallavalitsus informeeris kaebuse esitajat 23.03.2005 kirjaga nr. 8-11/214 maa tagastamisega viivitamise põhjustest. Kirja kohaselt on Kiili Vallavolikogu poolt heaks kiidetud Kiili aleviku ja Lähtse küla arhitektuurne tsoneerimiskava, millega kooskõlas algatatud detailplaneeringuga nähakse ette osale Hallika A-38 maale puhkeala ja terviserada. Sellele osale planeeritava maa sihtotstarve on sotsiaalmaa. Kirja kohaselt taotletakse nimetatud maa osa vastavalt

§ 6lg 6 p-le 4 munitsipaalomandisse.

Eeltoodud kirjast tulenevalt saab kohus järeldada, et kaebuse esitaja oli alates 23.03.2005 kirja saamisest informeeritud põhjustest, miks on õigusvastaselt võõrandatud maade tagastamine talle viibinud. Kuigi Kiili Vallavalitsus on kirjas ekslikult viidanud lõikele 6, mida maareformi seaduses § 6 all ei eksisteeri, on konkreetne viide maa munitsipaalomandisse jätmise kohta piisavalt täpne selleks, et kaebuse esitaja võis aru saada, et Kiili Vallavalitsus pidas silmas

§ 6lg 2 punkti 4.

Ka kaebuse esitaja volitatud esindaja ei ole viitest teisiti aru saanud, millest tulenevalt on esitatud kohtule ka vastuväited eeltoodud sätte alusel maa tagastamisega viivitamise kohta.

§ 6

lg 2 p 4 kohaselt maad ei tagastata kas osaliselt või tervikuna, kui maa antakse munitsipaalomandisse vastavalt maareformi seaduse paragrahvile 28 1. lõike punktidele 1 kuni 4.

§ 28

lg 1 p 4 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa.

§ 25

lõikest 3 tulenevalt otsustab maa munitsipaalomandisse andmise

§ 281. lõike punktis 4 sätestatud maa osas Vabariigi Valitsus.

6 Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et Kiili Vallavalitsus ei ole esitanud veel Vabariigi Valitsusele taotlust vaidlusaluse maa munitsipaalomandisse andmiseks, mistõttu puudub ka Vabariigi Valitsuse vastav otsus. Kaebuse esitaja on leidnud, et kuivõrd Allikametsa maatükki ei ole antud Vabariigi Valitsuse otsusega munitsipaalomandisse ning mingit sellekohast taotlust Vabariigi Valitsusele esitatud ei ole, puudub Kiili Vallavalitsusel igasugune seaduslik alus Allikametsa maaüksuse tagastamisega viivitamiseks. Kohus sellise seisukohaga ei nõustu. Vabariigi Valitsuse 06.11.1996 määruse nr. 269 „Maa munitsipaalomandisse andmise kord“ p. 7 kohaselt õigusvastaselt võõrandatud maa, mille kohta on esitatud tagastamise nõue ja mida taotletakse munitsipaalomandisse maareformi seaduse paragrahvi 28 lõike 1 punktide 3 või 4 alusel, tagastatakse või kompenseeritakse pärast maa munitsipaalomandisse andmise otsustamist. Seega olukorras, kus Kiili Vallavalitsus on otsustanud taotleda tagastamisele kuuluvat maad sotsiaalmaana munitsipaalomandisse, ei saa ta enne vastava taotluse lahendamist Vabariigi Valitsuse poolt otsustada õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist ega kompenseerimist. Kuigi Kiili Vallavalitsus ei ole veel vastava taotlusega Vabariigi Valitsuse poole pöördunud, ei anna seda kohtu hinnangul käsitleda tegevusetusena, kuna munitsipaalomandisse taotletava sotsiaalmaa pindala ja piirid võivad täpsustuda Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr. 78 algatatud detailplaneeringu käigus. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korralduse nr. 78 p. 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks maa-ala kruntimine, maa sihtotstarbe muutmine, moodustatavate kruntide ehitusõiguse määramine ning vastavalt hoonestuskavale planeeritava maa-ala juurdepääsuteede, tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse põhimõtete väljatöötamine. Planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks muuhulgas krundi ehitusõiguse määramine (p. 2). PlanS § 9 lg 4 p 1 kohaselt on krundi ehitusõigusega määratletud krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed. Seega on Kiili Vallavalitsuse poolt algatatud detailplaneeringuga võimalik muuta detailplaneeringu alasse kuuluva maa sihtotstarve sotsiaalmaaks. Kohus on ühtlasi seisukohal, et maareformi seadus ega ka maa munitsipaalomandisse andmise kord ei sätesta, et kohalik omavalitsus ei võiks sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotletava maa sihtotstarvet soovi korral sotsiaalmaaks muuta. Maa sihtotstarbe muutmine algatatud detailplaneeringuga ei ole tõlgendatav Kiili Vallavalitsuse pahatahtliku maa tagastamisega venitamisena selleks, et tekiks õiguslik alus tagastamisele kuuluva maa sotsiaalmaana munitsipaalomandisse taotlemiseks.

§ 28

lõike 2 kohaselt võib munitsipaalomandisse anda ka

§ 28

lõikes 1 nimetamata maad, mis on vajalik kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks ja arenguks. Samas tsoneerimise ideelahendusest ning vastustaja kohtuistungil esitatud selgitustest nähtuvalt kattub kaebuse esitajale veel mittetagastatud maaüksus maaga, kuhu planeeritakse tsoneerimise ideelahenduse järgi rajada tervise- ja suusarajad. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määruse nr. 36 p. II alapunktile 005 on sotsiaalmaa (Ü) kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa. Seetõttu on põhjendatud vastava maa munitsipaalomandisse taotlemine sotsiaalmaana. Kuna maa munitsipaalomandisse taotlemise korra p. 14 alapunkti 4 kohaselt tuleb kohalikul omavalitsusel maa munitsipaalomandisse taotlemisel taotluses märkida ka katastriüksuse sihtotstarve ning vaidlusalust maad taotletakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaana, ei ole Kiili Vallavalitsusel võimalik esitada taotlust Vabariigi Valitsusele ka enne detailplaneeringu kehtestamist. Kuivõrd kaebuse esitaja on teadlik asjaolust, et taotlus tagastatava maa munitsipaalomandisse taotlemiseks esitatakse Vabariigi Valitsusele pärast detailplaneeringu kehtestamist ning maa munitsipaalomandisse andmise korra p. 7 kohaselt enne 7 munitsipaalomandisse andmise otsustamist õigusvastaselt võõrandatud maad ei tagastata ega kompenseerita, ei riku õigusvastaselt võõrandatud maa Allikametsa katastriüksusena tagastamise või kompenseerimise viibimine kaebuse esitaja õigusi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebuse esitaja taotluse Hallika A-38 maaüksuse tagastamata osa – Allikametsa maaüksuse tagastamiseks rahuldamata.

1. Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldus nr. 78 Kaebuse esitaja on taotlenud Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korralduse nr. 78 osaliselt õigusvastaseks tunnistamist kohtu poolt osas, mis puudutab kaebuse esitajale kuuluvaid Allika, Allika I ja Allika II kinnistuid ning kaebuse esitajale tagastamisele kuuluvat Allikametsa maaüksust. Kaebuse kohaselt rikub korraldus kaebuse esitaja õigusi seetõttu, et detailplaneeringumenetlus on algatatud kaebuse esitajale tagastatud Hallika A-38 maaüksuse alusel moodustatud maatükkide kohta. Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Detailplaneeringu algatamine on planeeringuseadusest tulenevalt vaid esimene detailplaneeringumenetluse etapp, millele järgnevad detailplaneeringu koostamine, vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning viimaks detailplaneeringu kehtestamine. Detailplaneeringu algatamisel ei ole detailplaneeringut veel koostatud; samuti ei ole detailplaneeringu algatamisel võimalik ette näha, kas ja millisel kujul detailplaneering kehtestatakse. Kuna kohalik omavalitsus on PlanS § 18 kohaselt kohustatud korraldama planeeringu avaliku väljapaneku, on kaebuse esitajal võimalik tutvuda talle kuuluvaid kinnistuid puudutava detailplaneeringuga avaliku väljapaneku käigus ning otsustada, kas detailplaneering rikub tema õigusi või mitte. PlanS § 20 lg 1 kohaselt on igal isikul õigus avaliku väljapaneku ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. PlanS § 20 lg 2 kohaselt planeeringu avaliku väljapaneku ajal posti teel või elektronpostiga saadetud ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikutele teatab planeeringu koostamist korraldav kohalik omavalitsus või maavanem oma seisukoha ettepanekute ja vastuväidete kohta ning avaliku arutelu toimumise aja ja koha kahe nädala jooksul pärast planeeringu avaliku väljapaneku lõppemist. Kui kohalik omavalitsus planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvesta, kuulab maavanem ära planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava kohaliku omavalitsuse ning esitab oma seisukohad vastuväidete kohta. Kui detailplaneering siiski kehtestatakse kaebuse esitajale vastuvõetamatul kujul, on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada detailplaneeringu kehtestamist. Eeltoodust lähtuvalt on kohus seisukohal, et kaebuse esitajal puudub põhjendatud huvi detailplaneeringu algatamise korralduse õigusvastasuse kindlakstegemiseks, mistõttu kaebus Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korralduse nr. 78 osalise õigusvastaseks tunnistamise nõudes tuleb jätta rahuldamata.
2. Kiili Vallavalitsuse kohustamine jätkata Allika II kinnistu detailplaneeringumenetlust ning võtta detailplaneeringu suhtes vastu otsus Kaebusest nähtuvalt rikub kaebuse esitaja õigusi see, et Kiili Vallavalitsus ei ole hoolimata kaebuse esitaja korduvatest taotlustest Allika II kinnistu detailplaneeringumenetlust jätkanud, kuid ei ole seda ka motiveeritult lõpetanud. Samas on kaebuse esitaja seoses detailplaneeringumenetlusega kandnud kulutusi ning kaebuse esitaja sooviks on detailplaneeringu edasimenetlemine. 8 Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et kuivõrd Allika II kinnistu detailplaneering algatati kaebuse esitaja avalduse alusel, on kaebuse esitaja huvitatud isikuks, kellel peab olema õigus vaidlustada Kiili Vallavalitsuse otsustust, Allika II kinnistu suhtes detailplaneeringut edasi mitte menetleda. Asjaolule, et Kiili Vallavalitsus ilmselt ei soovi detailplaneeringu menetlemist jätkata, osundab üheselt Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldus nr. 78, millega algatati uus detailplaneering muuhulgas Allika II kinnistu (registriosa nr. 69814) suhtes. Kuigi Kiili Vallavalitsus on oma 23.03.2005 kirjas nr. 8-11/214 kaebuse esitajale ning ka kirjalikus vastuses kohtule selgitanud, et „Allika II maa planeerimisel peab lähtuma hilisema korraldusega kehtestatud detailplaneeringu lähteülesandest“, mis jätab mulje vastustaja tahtest Allika II detailplaneeringut edasi menetleda, peab kohus kahe kattuva detailplaneeringu paralleelset menetlemist Kiili Vallavalitsuse poolt väheusutavaks. Kohtuistungil väitsid vastustaja esindajad kohtule, et Allika II kinnistu detailplaneeringumenetlust ei ole peatatud. Kuna uus algatatud detailplaneering hõlmab ka Allika II kinnistut, kuigi detailplaneeringu lähtetingimused on teistsugused, Allika II kinnistu detailplaneeringumenetlus jätkub uue detailplaneeringu menetlemisena. Kiili Vallavalitsusel on õigus Allika II detailplaneeringu lähtetingimusi muuta. Kohus vastustaja esindajate sellise lihtsustatud lähenemisega ei nõustu. Maaüksuse Allika II detailplaneeringumenetlust tuleb käsitleda lahus Pentuška kinnistu, Allika kinnistu, Allika I kinnistu, Allika II kinnistu, Eroma kinnistu, Lepiku kinnistu, Sahkari I kinnistu ja Allikametsa maaüksuse detailplaneeringumenetlusest. Kiili Vallavalitsuse 27.08.2002 korraldusega nr 359 algatatud Allika II detailplaneering ei saa iseenesest muunduda Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr. 78 algatatud detailplaneeringu koostisosaks. Seda mitte ainult seetõttu, et detailplaneeringute lähtetingimused ja taotletavad eesmärgid ei ole üks-üheselt kattuvad, vaid ka seetõttu, et kui esimese detailplaneeringu algatas Kiili Vallavalitsus kaebuse esitaja avalduse alusel, siis teise detailplaneeringu algatamine ei toimunud kaebuse esitaja taotlusel, vaid vallavalitsus algatas selle avalikes huvides seoses ühisala – Allika I ja II, Eroma, Lepiku, Pentuška – tsoneerimise ideelahendusega. Kuigi Riigikohtu halduskolleegium on 18.02.2002 otsuses haldusasjas nr. 3-3-1-8-02 leidnud, et planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid, ei tähenda see kohtu arvates seda, nagu ei võiks huvitatud isiku õigusi riivata detailplaneeringumenetluse lõpetamine ilma, et isikul oleks võimalus seda vaidlustada. Kohus on seisukohal, et detailplaneeringu algatamine ei riiva isiku õigusi juhul, kui ta saab detailplaneeringu hilisema menetlemise käigus esitada detailplaneeringule oma kirjalikke vastuväiteid ning vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise otsust. Käesoleval juhul aga seoses Kiili Vallavalitsuse poolt detailplaneeringu menetlemise faktilise lõpetamisega ilma sellekohase otsuseta ei saa kaebuse esitaja oma eeltoodud õigusi realiseerida. Samuti on kaebuse esitaja ning Kiili Vallavalitsuse vahel 24.09.2004 sõlmitud leping, mille p. 2.1.1 kohaselt võttis A.S. endale detailplaneeringu ja sellega seotud toimingute (planeerimise algatamisest, avalikustamisest ja kehtestamisest teatamisega seotud kulud jms.) ning detailplaneeringukohaste teede ja tehnovõrkude väljaehitamise kuni ehituskrundini finantseerimise kohustuse. Eeltoodud lepingu alusel on kaebuse esitajal õigus eeldada, et detailplaneeringumenetlus jätkub kuni kas selle vastuvõtmise, avaliku väljapaneku ja kehtestamiseni või teeb Kiili Vallavalitsus motiveeritud otsuse detailplaneeringumenetluse lõpetamise või vastuvõtmata jätmise kohta. Kohus ei vaidlusta eeltooduga Kiili Vallavalitsuse õigust otsustada, et detailplaneeringu edasimenetlemine on seadusega vastuolus või pole seoses hiljem algatatud detailplaneeringumenetlusega otstarbekas. Nii leiab ka Riigikohtu halduskolleegium 9 10.10.2002 haldusasjas nr. 3-3-1-42-02, et kohalikul omavalitsusel pole kohustust algatatud ja koostatud planeering igal juhul ka vastu võtta ning põhimõtteliselt võib detailplaneeringu koostamise staadium lõppeda ka sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Samas peab kohtu arvates detailplaneeringu algatamiseks avalduse esitanud isikul olema võimalik Kiili Vallavalitsuse diskretsioonilise otsuse motiividega tutvuda ning kui ta leiab, et otsuses ei ole tema huve piisavalt kaalutud, vastavat otsust ka kohtus vaidlustada. Ekslik oleks arvata, et kaebuse esitaja saab Allika II maaüksuse detailplaneeringumenetluse mittejätkumist vaidlustada Kiili Vallavalitsuse 22.02.2005 korraldusega nr. 78 algatatud detailplaneeringule kirjalike vastuväidete või detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamise raames. Kuna eeltoodud detailplaneeringumenetluse raames on kaebuse esitajal võimalik vaidlustada vaid konkreetselt vastava detailplaneeringu lahendusi, mitte aga Allika II maaüksuse detailplaneeringumenetluses tehtud või tegemata toiminguid (siit nähtubki, et neid kahte detailplaneeringumenetlust ei saa hoolimata kinnistute ühtelangevusest samastada), jääksid kaebuse esitaja õigused Allika II detailplaneeringumenetluse ilma haldusaktita lõpetamise korral kaitseta. Sel põhjusel tuleb rahuldada A.S.e taotlus, kohustada Kiili Vallavalitsust jätkama 27.08.2002 korralduse nr. 359 alusel algatatud Allika II maaüksuse detailplaneeringumenetlust või otsustama haldusaktiga selle lõpetamise.
3. Kohtukulud Kohtule esitatud A.S.’e kohtukulude nimekirjast ning Advokaadibüroo Aavik, Arvisto & Partnerid 08.11.2005 kassa sissetuleku orderist nr. 081105/1 nähtuvalt on kaebuse esitaja tasunud käesolevas haldusasjas advokaadibüroole õigusabi eest, summas 12 390 krooni, millele lisandub riigilõiv, summas 10.- krooni. HKMS § 93 lg 3 kohaselt kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kuna kohus pidas võimalikuks rahuldada kaebus ühe taotluse osas kolmest taotlusest, kuulub ka kohtukulu Kiili Vallavalitsuselt kaebuse esitajale väljamõistmisele 1/3 osas ehk summas 4133 (neli tuhat ükssada kolmkümmend kolm) krooni. Tiina Pappel kohtunik 10