KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 03.11.2005, Tallinn Haldusasja number 3-640/2005 Haldusasi AS R.K. kaebus notar Liia Aigro’lt ja

§ 12lg 3).

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada erikaebus Tallinna Ringkonnakohtusse Tallinna Halduskohtu kaudu 10 (kümne) päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast (

§ 31lg 3, 6).

Asjaolud 30.06.2005 määrusega võttis kohus menetlusse AS R.K. kaebuse Tallinna notaritelt Liia Aigro’lt ja Sirje Orman’ilt õigusvastase toiminguga tekitatud kahju, summas 217 362 krooni, hüvitamise nõudes. 19.09.2005 määruses leidis kohus pärast vastustaja volitatud esindajate ning kaebuse esitaja seisukohtade saamist, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning andis kaebuse esitajale võimaluse esitada tähtaja ennistamise taotlus. Kaebuse esitaja tähtaja ennistamise taotlus Kaebuse esitaja taotleb kaebetähtaja ennistamist AS R.K. kaebuses notar Liia Aigro ja notar Sirje Orman’i vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes järgmiste põhjendustega: Kaebuse esitaja taotles 30.08.2004 kirjaga notar Liia Aigrolt kahju hüvitamist. Täiendavalt esitati taotlus 24.11.2004, millisele kirjale vastas notar Liia Aigro esindaja 15.12.

1. Selles 1 kirjas on tehtud ettepanek kohtuda advokaadibüroos. Nimetatud kohtumine ka toimus. Sisuliselt on märkinud notar Liia Aigro ka oma seletuses kohtule, et poolte vahel toimusid läbirääkimised. Kaebuse esitaja leiab, et kuna läbirääkimised toimusid ning poolte kokkulepet ei välistanud kumbki pool, siis oli lootus kokku leppida. Kuna selgesõnalist vastust notar Liia Aigro esindajalt ei tulnud, siis oligi AS R.K. sunnitud saatma uue kirja 12.04.2005, milles palus anda lõplik seisukoht kahju hüvitamise osas. Ka notar Sirje Orman’i puhul leiab kaebuse esitaja, et lõplikku keeldumist 29.10.2004 kirjast välja ei lugenud, sest alles 16.04.2005 teatas notar Sirje Ormani esindaja selgesõnaliselt, et „notar Sirje Orman ei näe võimalust ega vajadust teiega kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks“. TsÜS § 167 lg 1 sätestab, et nõude aegumine peatub õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Eeldatakse, et läbirääkimised on lõppenud, kui isik läbirääkimiste jätkamisest keeldub. Käesoleval juhul esitati taotlused kahju hüvitamiseks haldusorganile õigeaegselt, s.o. enne 31.12.
2. Läbirääkimiste lõppemiseks saabki pidada vastustajate lõplikke keeldumisi. Seega ei ole esitatud nõue mingil juhul aegunud. Kaebuse esitaja leiab, et vastustajate poolt kohtule esitatud dokumendid kinnitavad, et selgesõnalist keeldumist kahju hüvitamiseks vastustajad esialgsete pöördumiste pinnalt ei andnud. Alles 12.04.2005 kirjale vastamisega (notar Liia Aigro esindaja poolt 21.04.2005 ja notar Sirje Ormani esindaja poolt 16.04.2005) tehti AS-le R.K. üheselt teatavaks, et kahju hüvitama nõus ei olda. Kaebuse esitaja leiab, et nimetatud vastustajate käitumine annab aluse tähtaja ennistamiseks. Muuhulgas on Riigikohtu halduskolleegium haldusasjas nr. 3-3-1-58-04 avaldanud sisuliselt seda, et mõistliku lootuse andmine haldusorgani poolt leida vaidlusele kohtuväline lahendus võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Vastustaja Liia Aigro seisukoht taotlusele 10.01.2005 ja 11.02.2005 toimunud esindajate kohtumisel edastas vastustaja esindaja selgesõnalise keeldumise kahju hüvitamiseks. AS R.K. esitas oma taotluse kahju hüvitamiseks 30.08.
3. Kahju ei hüvitatud, kohtumistel ja kirjalikult selgitati kaebuse esitajale kahju hüvitamisest keeldumise aluseid. Kohtumistel, mis toimusid peale 01.01.2005 tugines vastustaja esindaja kahju hüvitamisest keeldumise motiveerimisel just nõude aegumisele riigivastutuse seaduse tähenduses. Kuivõrd juba 30.08.2004 vastustajatele esitatud kahju hüvitamise nõude jätsid vastustajad rahuldamata, möödus kaebuse esitaja jaoks kahjunõude esitamise tähtaeg vastustaja suhtes hiljemalt 24.11.2004, s.o. päevaks, millal AS R.K. esitas vastustajale teise nõude, kuna vastustaja polnud esimesele nõudele vastanud. Kaebuse esitaja poolt juba 12.04.2005 vastustajatele nõuete esitamine oli vastuolus riigivastutuse seaduse §-s 31 lg 2 sätestatud tähtajaga. Kaebuse esitaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses nimetanud mõjuvaid põhjusi, millistel oli mööda lastud kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg, s.o. 01.01.
4. Vastustaja taotleb jätta AS R.K. taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. Vastustaja Sirje Orman’i seisukoht taotlusele 2 Taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kaebuse esitaja taotlusest ei nähtu asjaolud, mis võimaldavad kaebetähtaega ennistada. R.K. AS-i kirjas 30.08.2004 tehti ettepanek Sirje Orman’ile kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ja läbirääkimiste alustamiseks kahju hüvitamise osas. Kirjas 29.10.2004 vastas Sirje Ormani esindaja selgelt, et notar ei kanna vastutust väljamakse teostamise eest teie poolt ebaõigele isikule. Nimetatud kinnitusega on notari esindaja üheselt ja selgelt kinnitanud, et ta ei kanna vastutust kaebuse esitaja süül tekkinud kahju eest ning keeldub hüvitamast sellest tulenevalt ka kaebuse esitajale tema tegevusega tekitatud kahju. Juhul, kui kaebuse esitaja soovinuks kahjunõuet notari vastu esitada, oli tal alates keeldumisest täielik võimalus olemas. Notar Sirje Orman ei ole kunagi nõustunud astuma ega astunud kaebuse esitajaga läbirääkimistesse kahju hüvitamise osas, mistõttu on taoline väide kaebuses vale ja tõendamata. Viide TsÜS §-le 167 lg 1 ei ole asjakohane. Notar Sirje Orman pole üheski kirjas soovinud läbirääkimistesse astuda ja seega pole ka nõude aegumine läbirääkimiste ajaks peatunud. Kaebuse esitaja lähetas notar Sirje Orman’ile uue kirja 12.04.2005 ja pöördus teistkordselt ettepanekuga notarite poole, tehes ettepaneku kohtuvälise lahendi leidmiseks, viidates vahepeal peetud läbirääkimistele ja vähendades summat 175 000 kroonini. Viide läbirääkimistele on eksitav, notar Sirje Orman ei ole peale kirjale 29.10.2004 vastamist pidanud mingeid läbirääkimisi kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks ega kohtuvälise lahendi saabumise võimalust omapoolselt kinnitanud. Lugedes kaebetähtaega automaatselt pikenenuks 12.04.2005 kirja saatmisest, loob see piiramatud võimalused tähtaja põhjendamatuks ennistamiseks. Taoline lähenemine tähtaja küsimusele muudab igasuguse protsessuaalse tähtaja mõttetuks. Viide Riigikohtu lahendile ei ole asjakohane. Notar Sirje Orman ei ole andnud kaebuse esitajale mõistlikku lootust leida kohtuväline lahendus, samuti ei ole ta kaebuse esitajat mingilgi viisil eksitanud ega keelitanud teda kaebust tähtaegselt mitte esitama. Tähtaja ennistamise taotluse läbivaatamisel ei ole vähetähtis ka asjaolu, et kaebuse esitajal puudus kolmeaastase tähtaja jooksul, s.o. kuni 01.01.2005 kahju, mida notaritelt oleks olnud võimalik tähtaegselt sisse nõuda. Kaebuse esitajal puudus võimalus tõendada notaritele ja kohtule kahju olemasolu ning seetõttu ka halduskohtusse nõuet esitada. Kirjade saatmise ajal kaebuse esitajal tegelik kahju puudus ning taotledes kahju hüvitamist eksitas kaebuse esitaja tegelikkuses notareid, nõudes olematu kahju hüvitamist ning soovis alusetult notarite arvelt rikastuda. Kohtu seisukoht Kaebuse esitaja on taotlenud tähtaja ennistamist, pidades tähtaja ennistamisel mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitaja ja vastustajate vahelisi kohtuväliseid läbirääkimisi, leides ühtlasi, et vastustajad andsid kaebuse esitajale lootuse asja kohtuväliseks lahenduseks. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 167 lg 1 ei ole kohaldatav halduskohtumenetluses. Võimaliku kaebuse esitaja ja haldusorgani vahelised läbirääkimised kahjunõude või haldusakti seaduslikkuse üle ei saa kaasa tuua tähtaja piiramatut ennistamist. Vastasel juhul puuduks

§-l 9 ning RVS-i sätetel igasugune mõte. Kohus möönab, et haldusorgani eksitavad lubadused võivad olla mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel. Samas ei saa notar Sirje Orman’i volitatud esindaja 29.10.2004 kirjalikku vastust (toimiku lk. 29) kaebuse esitajale pidada mingilgi viisil eksitavaks lubaduseks, millest kaebuse esitaja pidi 3 järeldama, et notar Sirje Orman on nõus kohtuväliselt talle kahju hüvitama. Kirjast nähtub üheselt notari keeldumine kahju hüvitamisest: „Kahju on tekkinud teie hooletuse tõttu raha väljamaksmisel juhul, kui väljamakse teostati. Notar ei kanna vastutust väljamakse teostamise eest teie poolt ebaõigele isikule.“ Notar Liia Aigro kaebuse esitaja 30.08.2004 kirjale tähtaegselt ei vastanud. RVS § 18 lg 2 sätestab: „Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.“ Kohus asus 19.09.2005 määruses seisukohale, et notar Liia Aigro vastamise tähtaeg möödus hiljemalt 01.11.2004. Lähtudes RVS § 18 lõikest 2 oli kaebuse esitajal seega alates 01.11.2004 aega 30 päeva halduskohtusse pöördumiseks. Notar Liia Aigro vastus Advokaadibüroo Concordia 15.12.2004 kirja näol saabus alles 15.12.2004, mil eeltoodud 30 päeva olid möödunud. Seega ei saanud 15.12.2004 kiri takistada kaebuse esitajal tähtaegselt halduskohtusse pöörduda. Kohus märgib ühtlasi, et kohtuvälised läbirääkimised kaebetähtaja ennistamise alusena on kahju hüvitamise taotluse esitamisel haldusorganile üldse küsitavad, seoses RVS § 18 lõike 2 resoluutse sõnastusega, millest tulenevalt tuleb kaebus kohtusse esitada ka juhul, kui taotlus jäetakse tähtaegselt lahendamata. Eeltoodud sätte sõnastus välistab võimaluse, et mõjuvaks põhjuseks tähtaja ennistamisel saaks lugeda kaebuse esitaja initsiatiivil peetavaid läbirääkimisi. Käesoleva haldusasja materjalidest nähtuvaid notar Liia Aigro volitatud esindaja ja kaebuse esitaja esindaja vahelisi läbirääkimisi saab pidada ainult kaebuse esitaja initsiatiivil peetud läbirääkimisteks. Eeltoodust lähtuvalt tuleb jätta kaebuse esitaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks mõlema vastustaja peale esitatud kaebuses rahuldamata.

§ 12

lg 3 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui ta jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.

§ 84

lg 4 p 1 kohaselt tagastatakse riigilõiv asja menetluse lõpetamisel, kui kaebuse esitamise tähtaeg on mõjuva põhjuseta mööda lastud (§ 12 lg 3). Kaebuse esitajal on võimalik taotleda Maksu- ja Tolliametilt RLS § 15 lg 1 p 3 ning

§ 84

lg 4 p 1 alusel käesolevas haldusasjas tasutud riigilõivu, summas 6520 krooni ja 86 senti, tagastamist. RLS § 11 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda tasutud riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel kahe aasta jooksul tasumise päevale järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. Tiina Pappel kohtunik 4