3-05-239/5

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Viive Ligi Määruse tegemise aeg ja koht 3.juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-239 Haldusasi I Mi kaebus Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse Paide büroo juhtimisõiguse peatamise otsuse nr 11491 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 23.12.2005 määrus nr 3452/2005 menetluse lõpetamise ja kohtukulude jagamise kohta Menetluse alus ringkonnakohtus ARK määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2005 määrus nr 3-452/2005 muutmata. Mõista Eesti Riiklikult Autoregistrikeskuselt I Mi kasuks välja 700 (seitsesada) krooni apellatsiooniastmes kantud õigusabikulude katteks. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse (ARK) Paide büroo 12.11.2004 otsusega nr 11491 peatati I. Mi mootorsõiduki juhtimisõigus liiklusseaduse (LS) § 413 lg 8 alusel 24 kuuks. 11.04.2005 halduskohtule esitatud kaebuses palus I. M nimetatud otsus tühistada ja teha ARK- le ettekirjutus juhiloa tagastamiseks. Kaebaja leidis, et juhtimisõiguse peatamise otsus on ebaselge, motiveerimata, ebaproportsionaalne ja ka sisuliselt õigusvastane. Kohus võttis kaebuse menetlusse, peatas 18.04.2005 esialgse õiguskaitse määrusega vaidlustatud otsuse täitmise ning kohustas ARK-i väljastama I. Mile hoiule võetud juhiload kuni haldusasjas lahendi tegemiseni. 26.09.2005 esitas ARK halduskohtule taotluse haldusasjas menetluse lõpetamiseks. Taotluses märgiti, et võttes aluseks kohtupraktikat LS § 413 lg 8 rakendamisel, tunnistas ARK 3-05-239 23.09.2005 vaidlustatud otsuse nr 11491 kehtetuks ning sama kuupäeva otsusega nr 8656 peatas I. Mi juhtimisõiguse LS § 413 lg 4 alusel 6 kuuks. Kaebaja nõustus menetluse lõpetamisega HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ning palus välja mõista vastustajalt kohtukulud (riigilõiv + õigusabikulud) kokku 10 718,50 kr. Kaebaja esitas kohtule ka vastavad kuludokumendid (OÜ AB L ja P 07.04.2005 arve nr 078t ja 11.05.2005 arve nr 114t, tõendid kohtukulude tasumise kohta) ning selgitas, et arve nr 078t summale 7 168,50 kr õigusteenuse sisuks on 6- leheküljelise kaebuse ja 3- leheküljelise esialgse õiguskaitse taotluse koostamine; arve nr 114t summale 3 540 kr õigusteenuse sisuks on 3,5-leheküljelise vastuse koostamine ARK vastuväidetele ja taotlus käekirjaekspertiisi määramiseks. Õigusabikulud on tasutud aprillis ja mais 2005. ARK vaidles õigusabikuludele vastu. Vastuväidete kohaselt on õigusabikulu põhjendamatult suur. Arvetelt ei nähtu õigusabiteenuse osutamise ulatus. Arusaamatuks jääb, mida arve sisaldab, millist teenust osutati, kui suur on õigusabile kulutatud tundide arv ja milline on tunni hind. Tallinna Halduskohus lõpetas 23.12.2005 määrusega haldusasja menetluse HKMS § 24 lg 1 p 3 alusel ja mõistis ARK-lt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 4 010 kr, sealhulgas 10 kr riigilõivu ja 4 000 kr õigusabikulude katteks. Kohtumääruse põhjendused: HKMS § 24 lg 1 p 3 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse, kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud kui kaebaja taotleb asja läbivaatamist. Käesoleval juhul on haldusorgan kaevatava haldusakti tunnistanud kehtetuks ja kaebaja asja läbivaatamist ei taotle. Kaebajal on HKMS § 93 lg 2 alusel õigus kohtukulude hüvitamisele. Kaebaja kohtukulud koosnevad riigilõivust ja õigusabikuludest. Arvestades asja keerukust ja õigusabi osutaja poolt tehtud töö mahtu, samuti asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit, on kaebaja taotletud õigusabikulu põhjendamatult suur ning seda tuleb vähendada HKMS § 87 lg 2 alusel. Põhjendatud on õigusabikulu summas 4 000 kr. Kaebaja on tasunud riigilõivu 60 kr, kuigi tasuda oleks tulnud 10 kr. Enamtasutud riigilõivu tagastamiseks tuleb kaebajal pöörduda avaldusega Kohtute Raamatupidamiskeskuse poole. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES ARK leidis määruskaebuses, et halduskohus oleks pidanud arvestama TsMS § 61 lg- ga 1, mis sätestab, et hüvitamisele kuulub vaid vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. Kaebaja kasuks välja mõistetud 4 000 kr on ülemäära suur summa. Käesolevas kohtuasjas ei toimunud ühtegi istungit. Kaebuse sõnastus ühtib Riigikohtu menetluses olnud analoogiliste kaebuste sõnastusega. Põhjendatud õigusabikulu suuruseks oleks 1 000 kuni 1 500 kr. HKMS ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud haldusakti vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. I. Mi vastuses paluti jätta määruskaebus rahuldamata ja mõista kaebaja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulu 3 540 kr. Vastuses leiti, et kaebaja poolt halduskohtus kantud õigusabikulu 10 718,50 kr on tervikuna õigustatud ja põhjendatud ja kohtu poolt välja mõistetud 4 010 krooni on põhjendamatult vähe. Kaebaja aga ei apelleerinud kohtumäärust ja seda üksnes põhjusel, et vältida edasiste õigusabikulude tekkimist. Puudus Riigikohtu lahend LS § 413 lg 8 tõlgendamise kohta, mistõttu ei saanud kaebaja analoogilist kohtulahendit oma kaebuses tsiteerida. TsMS § 61 lg 1 ei ole asjas kohaldatav. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 2