3-06-848/6

KOHTUMÄÄRUS P Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lauri Madise ja Lilianne Aasma Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2006, Tallinn Haldusasja number 3-06-848 Haldusasi Taotlus riigi õigusabi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määrus nr 3-06-848 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A S´i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Muuta Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määruse põhjendusi, arvestades käesoleva määruse põhjendustega. Muus osas jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse määruse teinud ringkonnakohtu kaudu ning peab hiljemalt tähtaja viimaseks päevaks olema jõudnud kohtusse (TsMS § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK A S esitas Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse kaebuse koostamiseks ja esindamiseks halduskohtumenetluses. Esitatud taotluses märkis A.S, et ta ei suuda ise koostada kaebust ega ennast kohtus esindada ning tal puudub võimalus võtta advokaat. Tallinna Halduskohtu 31.05.2006 määrusega haldusasjas nr 3-06-484 jäeti A.Si taotlus rahuldamata. Kohus leidis, et ei ole tõendatud A.Si maksejõuetus, mis on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks. Äriregistri andmetel on A.Sil kehtiv osalus kahes äriühingus (Osaühing A ja O OÜ). Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) 18.04.2006 va ideotsusest nr 12-06 nähtub, et A.Sile väljastati tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse § 12 lg 1 p 1 alusel töötamiseks OÜ-s A ning A.S taotleb elamisloa pikendamist töötamiseks. KMA 18.04.2006 vaideotsusest nähtub, et A.S on olnud suuteline oma õigusi kaitsma vaidemenetluse korras. Arvestades halduskohtu uurimisprintsiibist tulenevat kohustust selgitada välja kaebaja tegelik tahe ning käesoleva asja vähest keerukust, leidis kohus, et A.Sil on võimalik pöörduda ise oma õiguste kaitseks kaebusega kohtu poole. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3-06-848 Määruskaebuses palub A S kohtul määrata talle esindaja. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 2 kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõikidele isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. Määruskaebuse esitaja märgib, et kuigi käesoleval juhul võib olla tegu lihtsa asjaga, ei tea ta ingliskeelse kodanikuna Euroopa õigussüsteemi nüansse, mistõttu võivad tema õigused jääda kaitseta. A.S on seisukohal, et tema maksejõuetus on piisavalt tõendatud. Kohus on jätnud arvestamata kaebaja vara, sissetulekute ning temaga koos elavate perekonnaliikmete vara ja sissetulekute puudumise. Kuigi kohus leidis, et A.S ei ole maksejõuetu, ei selgitatud, kas kaebajal on võimalus õigusabi eest tasuda täielikult või osaliselt kooskõlas RÕS §-ga
2. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha ainult osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsamat toimetulekut. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et riigi õigusabi andmist ja selle eest tasumist tuleb vaadata eraldi. Riigi õigusabi tuleks anda alati, kuid see ei pea tasuta olema, sest on ka võimalus anda õigusabi hilisema tasumise kohustusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alus t. Kohus on õigesti leidnud, et kaebaja osalus kahes äriühingus annab aluse mitte pidada teda RÕS § 6 lg 1 tingimustele vastavaks isikuks. Tõele ei vasta määruskaebuse väide, et A.Sil puudub vara. Tulenevalt RÕS § 7 lg 1 p 3 ei anta riigi õigusabi, kui taotlejal on võimalik kulud õigusabiteenusele kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel. Osaühingu osa müük kaebuse esitamiseks ette nähtud 30-päevase tähtaja jooksul on reaalne ning seega on taotlejal võimalik õigusabiteenuse kulud kanda nimetatud vara arvel. Õige on kohtu seisukoht, et tegemist ei ole keeruka õigusliku vaidlusega ja kaebaja peaks olema võimeline ise oma õigusi kaitsma. Samas ei saa välistada, et keelebarjääri tõttu võib kaebuse koostamine osutuda A.Sile raskeks. Seega pole riigi õigusabist keeldumine RÕS § 7 lg 1 p- le 1 tuginedes põhjendatud. Ringkonnakohus, tutvunud käesoleva vaidluse asjaoludega, peab riigi õigusabi osutamisest keeldumise alusena kaalukaimaks seda, et riigi õigusabi taotleja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene (RÕS § 7 lg 1 p 5). A.Sile keelduti elamisloa pikendamisest töötamiseks põhjusel, et tema tööandjal OÜ-l A on maksuvõlgnevus. Välismaalaste seaduse § 133 lg 10 kohaselt elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandjal on maksuvõlgnevusi. Määruskaebusest nähtuvalt on OÜ A maksuvõla ajatamiseks sõlmitud kokkulepe, kuid maksuvõlg on senini tasumata. A.Si vaie elamisloa pikendamisest keeldumise otsusele on jäetud rahuldamata ning ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka esitataval kaebusel eduväljavaateid. Kui esinevad RÕS § 7 lg 1 alused riigi õigusabist keeldumiseks, pole põhjust kohtul kaaluda, kas anda õigusabi riigi kulul osaliselt või hilisema hüvitamise kohustusega. Viive Ligi Lauri Madise Lilianne Aasma 2