KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-03-68 Haldusasi A. S.i kaebus õiguskantsleri toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 6. haldusasjas nr 3-376/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus A. S.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 19. juuni 2006 Menetlusosalised Kaebuse esitaja A. S. (isikukood *), esindaja Toomas Liiva veebruari 2004. a otsus Vastustaja õiguskantsler, esindajad Nele Parrest ja Heldin Vahtra RESOLUTSIOON 1. Jätta A. S.i apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 6. veebruari 2004. a otsus haldusasjas nr 3-376/2004 osas, millega jäeti rahuldamata A. S.i kaebus õiguskantsleri toimingule, mis seisnes arvamuse andmises, et vanglas ei pea olema kättesaadavad õigusaktid vene keeles. Lõpetada nimetatud taotluse osas haldusasjas menetlus. 3. Täiendada halduskohtu otsust käesoleva otsuse motiividega kaebuse muude taotluste rahuldamata jätmise osas. 4. Määrata advokaat Toomas Liivale väljaspool kohtuistungit tehtud töö eest tasu 1820 krooni ning kohtuistungil osalemise eest tasu 403 krooni, millele lisandub käibemaks 400 krooni ja 15 senti, kokku 2623 krooni ja 15 senti. 5. Tasuda riigieelarvest Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ-le A. S.ile osutatud õigusabi eest 2623 krooni 15 senti. 6. Mõista A. S.ilt välja riigi õigusabi tasu 2623 krooni 15 senti riigi tuludesse. 7. Saata kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 29. juunil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-03-68 1. A. S. palus halduskohtule esitatud kaebuses ja selle täienduses tunnistada õigusvastaseks õiguskantsleri järgmised toimingud: 1) vastuses kaebuse esitaja 11.11.2001 avaldusele väitis õiguskantsler, et vanglas ei pea olema venekeelseid õigusakte; 2) õiguskantsler edastas kaebuse esitaja 25.02.2002 avalduse Viru Ringkonnakohtu ja 09.09.2002 avalduse Murru vangla ametnike tegevuse peale lahendamiseks Justiitsministeeriumile, kuid ei kontrollinud, kuidas neid lahendati; 3) õiguskantsleri esindaja vastuvõtul esitas kaebuse esitaja avalduse kohtuorganite töö kohta ja soovis lisada dokumente, mis näitaksid kohtute seadusevastast tegevust, kuid esindaja keeldus dokumente vastu võtmast põhjendusega, et küsimus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse; 4) õiguskantsler keeldus väljastamast koopiaid teise kinnipeetava poolt vanglaametnike peale saadetud kaebustest. Kaebuse esitaja palus kohustada õiguskantslerit väljastama nõutud koopiad. 2. Halduskohtu 06.02.2004 otsusega jäeti A. S.i kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:
- a)Õiguskantsleri toimingud avalduste lahendamisel ei ole õigusvastased. Õiguskantsleri seisukoht, et vanglas ei pea olema venekeelseid õigusakte, ei ole Murru Vanglale õiguslikult siduv, ei tekita, muuda ega lõpeta kaebuse esitaja õigusi ega kohustusi ning seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi.
- b)Haldusmenetluse seadus (HMS) ei kohusta vastustajat kontrollima tema pädevusse mittekuuluvate avalduste lahendamist pädevate asutuste poolt. Õiguskantsler palus ministeeriumil ennast teavitada vanglaametnike tegevust puudutava avalduse lahendamise tulemustest ja informeeris sellest kirjalikult ka kaebuse esitajat.
- c)Vastavalt põhiseaduse (PS) §-le 146, kohtute seaduse § 2 lg-le 2 ja õiguskantsleri seaduse § 22 lg-le 2 on kohus õigustmõistvas tegevuses sõltumatu ja õiguskantsleril puudub pädevus hinnata kohtu õigustmõistvat tegevust. Seetõttu oli põhjendatud väidetavalt kohtute õigusvastast tegevust tõendavate dokumentide vastuvõtmata jätmine, sest need tulnuks kaebuse esitajale koos teatega avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta tagastada.
- d)Keeldudes väljastamast kaebuse esitajale koopiaid kinnipeetava avaldustest, järgis vastustaja PS §-s 43 sätestatud sõnumite saladuse säilitamise, avaliku teabe seaduse (AvTS) § 37 lg-s 1 sätestatud eraeluliste isikuandmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise ja isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 8 lg 1 nõudeid. Kaebuse esitaja ei põhjendanud, milliste enda oluliste huvide kaitseks dokumente vaja on. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 3. A. S.i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised:
- a)Õiguskantsleri ametnikud, menetledes pöördumisi, eirasid seadusi. Kantselei ametnike vastustes ei vastata pöördumiste sisule, edastatakse vale informatsiooni ning varjatakse õigusvastast tegevust. Samuti takistatakse protsessiosalise edasikaebamise õigust ja kohtule dokumentaalsete tõendite esitamist.
- b)Kaebust menetles kohtunik, kes on isiklikult huvitatud otsuse tegemisest õiguskantsleri ametnike kasuks. Samuti ei viidud läbi igakülgset ja täielikku kohtulikku uurimist. Välja ei ole nõutud täiendavaid materjale ega dokumente, mis on vajalikud kaebuste arutamisel. 4. Õiguskantsleri vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega ja lisab järgmist:
- a)Apellant ei viita, milliste õiguskantsleri vastuste ja tegevustega ta täpsemalt rahul ei ole ja milles seisneb konkreetsete toimingute õigusvastasus. Samuti ei nähtu, millise normi vastu on esimese astme kohus eksinud ja millistele tõenditele apellandi väited tuginevad. Õiguskantsler on kõiki kaebuse esitaja kaebusi menetlenud korrektselt, vastavalt pädevusele ja avaldaja huvidele. 2
(5)3-03-68 b) Kaebuse rahuldamata jätmine ei ole märk sellest, et kohtunik on erapoolik. Kohus abistas seadusega lubatud piires kaebuse esitajat ja on otsuses käsitlenud ilmselt selguse huvides isegi küsimusi, mille osas kohtu pädevus on küsitav (õiguskantsleri vastuste sisulist analüüsimist, mis ei kuulu halduskohtu pädevusse). Kaebuse täpsustamise käigus ega kohtuistungil ei taotletud konkreetsete dokumentide ega materjalide väljanõudmist. Kaebuse esitaja kirjutas istungi protokollile isiklikult alla ega nõudnud täiendusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et halduskohtu pädevuses ei ole õiguskantsleri poolt seadusele antud tõlgenduse õiguspärasuse hindamine. Halduskohus leidis õigesti, et õiguskantsleri seisukoht, mis vastuses apellandi avaldusele sisaldub, ei loo õiguslikke tagajärgi. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata nimetatud toimingu õigusvastasuse tuvastamise taotluses seetõttu, et toiminguga ei rikuta kaebuse esitaja õigusi. Kaebuses ei ole vaidlustatud, et õiguskantsler vastas avaldusele nõuetekohaselt. Vaidlustatud on üksnes õiguskantsleri vastuse sisu. Ringkonnakohtu arvates ei ole õiguskantsleri vastuse sisu selline toiming ega haldusakt, mille peale halduskohtusse kaebuse saab esitada. Vaidlustatud toimingu tegemisel ajal õiguskantsleri seaduses sätet õiguskantsleri arvamuse peale kohtusse kaebuse esitamise võimaluse puudumise kohta ei sisaldunud. ÕKS § 351 lg 3, mis sellise piirangu kohtuotsuse tegemise ajal ette näeb, jõustus 01.01.
- Siiski puudus õiguskantsleri teostatava kontrolli suhtes riigiasutuste tegevuse üle põhiseaduslike õiguste tagamisel kohtuliku järelevalve võimalus õiguskantsleri kontrolli sisu osas ka varem. ÕKS § 33 sätestas, et asutus, kellele õiguskantsleri ettepanek on adresseeritud, peab teatama õiguskantslerile, kuidas on ettepanekut täidetud. Õiguskantsleril on õigus esitada järelepärimisi oma ettepanekute täitmise kohta. Asutus, kellele järelepärimine esitati, on kohustatud vastama viivitamata, kuid mitte hiljem kui kümne päeva jooksul järelepärimise saamisest. Kui õiguskantsleri ettepanekut ei täideta või järelepärimisele ei vastata, võib õiguskantsler esitada ettekande vastava asutuse üle järelevalvet teostavale asutusele, Vabariigi Valitsusele või Riigikogule. Õiguskantsleril on samuti õigus taotleda selle ametiisiku distsiplinaarkorras vastutusele võtmist, kes takistab õiguskantsleri või tema nõunike tegevust, ei esita vajalikku teavet või ei anna seletusi või ütlusi või esitab need kujul, mille järgi pole kontrolli teostamine võimalik. Kui õiguskantsler peab seda vajalikuks, esineb ta avalikkusele teadaandega, milles toob ära oma ettepanekud. Seadus ei sätestanud õiguskantsleri tegevust juhul, kui ta õigusvastast tegevust kontrolli tulemusel ei leia. Ringkonnakohus leiab, et õiguskantsleri seaduse mõttest tulenevalt ei oma õiguskantsleri kontroll üksikisiku suhtes selliseid õiguslikke tagajärgi, mis seisneks tema õiguste või kohustuste muutumises. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et õiguskantsleri kontrolli ja kohtumenetluse üheaegsuse keeld ning kontrolli teostamise võimatus pärast kohtumenetluse läbimist osundavad samuti, et õiguskantsleri seisukohad ei ole kohtus kontrollitavad. Seetõttu tuleb halduskohtu otsus osaliselt tühistada ning lõpetada selle toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotluse osas kohtumenetlus HKMS § 24 lg 1 p 1 alusel. HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt lõpetab halduskohus menetluse, kui asi ei kuulu halduskohtu pädevusse.
- Apellant taotles halduskohtus õiguskantsleri poolt Justiitsministeeriumile esitatud avaldusele vastamise kontrollimata jätmise õigusvastaseks tunnistamist ning õiguskantsleri esindaja vastuvõtul avaldusele lisatud dokumentide juurde võtma jätmise õigusvastaseks tunnistamist. Apellant põhjendab huvi nimetatud toimingute õigusvastaseks tunnistamisel kahjunõudega. 3
(5)3-03-68 Ringkonnakohus leiab, et nimetatud toimingute õigusvastasuse tuvastamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna apellandil pole selleks põhjendatud huvi. Halduskohus ei saa ringkonnakohtu arvates üldjuhul hinnata toimingu õigusvastaseks tunnistamise taotluse läbivaatamisel hilisema kahjunõude põhjendatust, kuid kui kahjunõude rahuldamine on suure tõenäosusega perspektiivitu, ei ole kaebuse esitaja huvi toimingute õiguspärasuse kontrollimiseks põhjendatud. Justiitsministeeriumile vastamiseks edastatud avaldusele vastamise kohustus tekkis Justiitsministeeriumil. Õiguskantsler teatas apellandile, et avaldus on esitatud vastamiseks Justiitsministeeriumile. Sellisel juhul ei saanud apellandil tekkida kahju asjaolust, kas õiguskantsler kontrollis Justiitsministeeriumi poolt avaldusele vastamist. Samuti ei saanud apellandile kahju tekitada õiguskantsleri esindaja poolt dokumentide vastuvõtmisest keeldumine. Kui õiguskantsleri poolt jäi kaebuse esitaja taotletud järelevalve kohtute tegevuse üle dokumentide vastuvõtmisest keeldumise tõttu läbi viimata, siis ei saanud apellandil tekkida kahju õiguskantsleri toimingust. Võimaliku kahju põhjustajaks saaks olla vaid õiguskantsleri esindaja juures vaidlustatud akti andja või toimingu sooritaja. Eeltoodud põhjusel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis õigesti kaebuse nende toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks rahuldamata. Halduskohtu otsuse motiive tuleb täiendada käesolevas punktis toodud põhjendustega.
- Apellant taotles tunnistada õigusvastaseks ka õiguskantsleri poolt teise kinnipeetava avaldusest koopia mittesaatmine apellandile. Nimetatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise osas leiab apellant samuti, et tema põhjendatud huvi seisneb kahju hüvitamise võimaluse loomises. Ringkonnakohus leiab, et ka selle toiminguga apellandile kahju ei saanud tekkida ning kahju hüvitamise võimalik taotlus on ilma eduväljavaadeteta. Apellandi taotluse vastustaja kohustamiseks teise kinnipeetava avalduse saamisest jättis halduskohus samuti põhjendatult rahuldamata. Ka vastustaja 30.09.2003 vastusest kaebusele nähtub, et kinnipeetav A. H. avaldus sisaldas fakte tema karistatuse ja sotsiaalse seisundi kohta ning suhete kohta kinnipidamiskoha administratsiooniga, samuti sissetulekute kohta, mida võib käsitleda andmetena isiku majanduslikust seisundist.
- Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohus on jõudnud halduskohtu pädevusse kuuluvate taotluste läbivaatamisel õigesti seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus ei jaga apellandi seisukohta menetlusnormide rikkumise või kohtuniku erapoolikuse kohta. Eelistungi korraldamine halduskohtumenetluses ei ole kohustuslik. Apellatsioonkaebusest ega toimiku materjalidest ei nähtu, et kohtunik pole asja läbivaatamisel olnud erapooletu. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
- Apellant sai õigusabi riigi kulul. Ringkonnakohus rahuldab apellandi esindaja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 23 lõikest
- Vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg 1 ja § 13 on isiku esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 1400 krooni. Kohtuistung kestis ringkonnakohtus 53 minutit. Määruse § 12 lg 2, § 12 lg 3 ja § 13 alusel tuleb kohtuistungil osalemise kuluks määrata seetõttu 310 krooni. Määruse § 3 lg 2 kohaselt 4
(5)3-03-68 halduskohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti 1,3 kuni 2,0, välja arvatud §-s 18 ja § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. Ringkonnakohus määrab koefitsiendiks 1,3, arvestades, et riigi õigusabi kulude väljamõistmise taotluses ei ole taotletud teistsuguse koefitsiendi kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb väljaspool kohtuistungit tehtud töö eest tasu suuruseks määrata 1820 krooni ja istungil osalemise eest tasu suuruseks 403 krooni, millele lisandub määruse § 1 lg 2 kohaselt käibemaks 400 krooni ja 15 senti, kokku seega 2623 krooni ja 15 senti. Ringkonnakohtu 27.04.2006 määrusega määrati apellandile riigi õigusabi kohustusega õigusabi tasu ja kulude hilisemaks hüvitamiseks. Seetõttu mõistab kohus riigi õigusabi tasu apellandilt riigi tuludesse välja. Riigi õigusabi seaduse § 26 lg 1 alusel saadab kohus otsuse Rahandusministeeriumile. Ivo Pilving Viive Ligi Oliver Kask 5
(5)