KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Viive Ligi ja Ivo Pilving Otsuse tegemise aeg ja koht
- juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-34 Haldusasi A. S.i kaebus Murru Vangla direktori toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks, millega keelduti lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest, ja Murru Vangla direktori kohustamiseks loa andmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus haldusasjas nr 3-1090/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus A. S.i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
- juuni 2006 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja A. S. (isikukood *), esindaja Toomas Liiva Vastustaja Murru Vangla, esindaja Sven Ranniste RESOLUTSIOON
- Jätta A. S.i apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- mai
- a otsus haldusasjas nr 3-1090/2004 muutmata.
- Määrata advokaat Toomas Liivale väljaspool kohtuistungit tehtud töö eest tasu 1820 krooni ning kohtuistungil osalemise eest tasu 201 krooni ja 50 senti, millele lisandub käibemaks 363 krooni ja 85 senti, kokku 2385 krooni ja 40 senti.
- Tasuda riigieelarvest Advokaadibüroo Valdma & Partnerid OÜ-le A. S.ile osutatud õigusabi eest 2385 krooni 40 senti.
- Mõista A. S.ilt välja riigi õigusabi tasu 2385 krooni 40 senti riigi tuludesse.
- Saata kohtuotsus teadmiseks Rahandusministeeriumile. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest
- juunil
- Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Kinnipeetav A. S. pöördus 19.01.2004 Murru Vangla direktori poole suulise taotlusega loa saamiseks lühiajaliseks väljasõiduks tema elukohta Narva-Jõesuus * seoses korteri 3-04-34 üürilepingu ülesütlemisega ja tema vastu hagi esitamisega üürivõla tasumiseks. Tema suulisele pöördumisele vastas direktor eitavalt.
- A. S. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Murru Vangla direktorit andma kaebuse esitajale kirjalik vastus lühiajalise väljasõidu taotluse kohta ja kohustada vangla administratsiooni uuesti läbi vaatama otsus lühiajaliseks väljasõiduks loa andmisest keeldumise kohta.
- Tallinna Halduskohtu 27.05.2004 otsusega jäeti A. S.i kaebus rahuldamata. A. S. ei esitanud vangistusseaduse § 11 lg-s 4 nõutud kirjalikku taotlust. Justiitsministri 30.12.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 80 lg 1 kohaselt toimub lühiajaline väljasõit kinnipeetava kirjaliku taotluse ja vangla direktori loa alusel. Seega ei ole põhjendatud väide, et suuline avaldus oleks tulnud protokollida ja sellele anda ka kirjalik vastus. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
- A. S.i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja saata kaebus uueks läbivaatamiseks halduskohtusse. Apellant palub kohustada halduskohut korraldama eelistungi. Samuti leiab ta, et kohus ei uurinud kõiki asjaolusid, ei taotlenud täiendavaid dokumente ega kuulanud üle tunnistajaid. Kohtunik oli isiklikult huvitatud asja läbivaatamise tulemustest ning piiras kaebuse esitaja kui menetlusosalise õigusi; ei andnud vastustaja poolt esitatud materjali ega kohtuotsuse venekeelset tõlget. Samuti takistas kohtunik kaebuse esitajat kohtuliku uurimise käigus ja tegi vastustajale järeleandmisi. Vangla administratsioon ei täitnud „otseseid kohustusi, mis puudutavad kehtivat korda ja tähtaegu“. Kohtuistungil märkis apellant, et lühiajalisele väljasõidule minemiseks korteriga seonduvatel põhjustel vajadus puudub, sest korter on üürileandja poolt juba maha müüdud. Kui kohus leiab, et suulisele pöördumisele vangistusseaduse või vangla sisekorraeeskirja kohaselt kirjalikult vastama ei pea, tuleb nimetatud aktid tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks, kuna nad ei näe ette isikute võrdset kohtlemist. Õiguskantsleri vastuvõttudel vanglas protokollitakse suulised avaldused ning ka haldusmenetluse seadus näeb ette suulise taotluse protokollimise.
- Murru Vangla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda. Vastustaja nõustub kohtuotsuse põhjendustega ja lisab järgmist: a) Apellant tunnistas kohtus, et oli teadlik lühiajalise väljasõidu tingimustest ja korrast. Seega ta teadis, et väljasõitu peab taotlema kirjalikult. Vangla direktor ei ole kohustatud suulist taotlust protokollima ja sellele kirjalikult vastama. Vastustaja ei vaielnud vastu väidetele direktori vastuvõtul toimunust, seega puudus kohtul vajadus täiendavate tunnistajate kutsumiseks ja dokumentide nõudmiseks. b) Murru Vangla ametnike tegevus ei olnud kaebuse sisuks, seega on väited ametnike tegevuse suhtes asjasse puutumatud. c) Kohus viis läbi eelmenetluse vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 12 lg-s 1 sätestatule. HKMS ei näe ette eelistungi läbiviimise kohustust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega kaebuse rahuldamata jätmise kohta ega korda neid.
- Ringkonnakohtu istungil selgitas apellant, et lühiajalise väljasõidu saamise vajadus on ära langenud ja ta taotleb veel üksnes kirjaliku vastuse saamist. Seega on nimetatud taotluse osas tegemist kohustamiskaebusega. 2
(3)3-04-34 Ringkonnakohus on seisukohal, et kohustamisnõude rahuldamiseks pole alust pärast väljasõidu taotluse rahuldamise vajaduse äralangemist. Kuna vajadus väljasõidu järele on lõppenud, on lõppenud ka õigus nõuda loa andmise uut otsustamist. Seetõttu ei kuulu kaebus rahuldamisele ka juhul, kui vastustaja pidi lühiajalise väljasõidu taotluse rahuldamata jätmise vormistama kirjaliku haldusaktiga. Seetõttu puudub vajadus hinnata, kas vangistusseaduse § 11 lg 4 ja justiitsministri 30.12.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja § 80 lg 1 on põhiseadusega vastuolus või mitte.
- Apellant sai õigusabi riigi kulul. Ringkonnakohus rahuldab apellandi esindaja taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks, tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 23 lõikest
- Vastavalt justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ § 12 lg 1 ja § 13 on isiku esindaja tasu haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest 1400 krooni. Kohtuistung kestis ringkonnakohtus 32 minutit. Määruse § 12 lg 2, § 12 lg 3 ja § 13 alusel tuleb kohtuistungil osalemise kuluks määrata seetõttu 155 krooni. Määruse § 3 lg 2 kohaselt halduskohtumenetluses riigi õigusabi tasu arvestamisel kohaldatakse tasu suhtes koefitsienti 1,3 kuni 2,0, välja arvatud §-s 18 ja § 19 lõikes 2 ettenähtud tasumäärade puhul. Ringkonnakohus määrab koefitsiendiks 1,3, arvestades, et riigi õigusabi kulude väljamõistmise taotluses ei ole taotletud teistsuguse koefitsiendi kohaldamist. Eeltoodust tulenevalt tuleb väljaspool kohtuistungit tehtud töö eest tasu suuruseks määrata 1820 krooni ja istungil osalemise eest tasu suuruseks 201,5 krooni, millele lisandub määruse § 1 lg 2 kohaselt käibemaks 363 krooni ja 90 senti, kokku seega 2385 krooni ja 40 senti. Ringkonnakohtu 27.04.2006 määrusega määrati apellandile riigi õigusabi kohustusega õigusabi tasu ja kulude hilisemaks hüvitamiseks. Seetõttu mõistab kohus riigi õigusabi tasu apellandilt riigi tuludesse välja. Riigi õigusabi seaduse § 26 lg 1 alusel saadab kohus otsuse Rahandusministeeriumile. Ivo Pilving Viive Ligi Oliver Kask 3
(3)