KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Ivo Pilving ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juunil 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-18

) § 502 lg 1 ja 6 alusel viivistasu summas 480 krooni. 2. M. B.i kaebuses paluti tühistada viivistasu otsus järgmistel põhjendustel: 1) Viivistasu määrati kaebajale ajal, mil ta otsis võimalust parkimispiletit osta, kusjuures varem Uuel tänaval olnud parkimisautomaat oli demonteeritud ning olles veendunud, et infotahvlil viidatud müügikohtades aadressidel Uus 22 ja Aia 18 parkimispileteid ei müüdud, sõitis 3-04-183 kaebaja Balti jaama kõrval olevasse parklasse, kust ostis pileti ja seal märkas auto klaasipuhastaja vahele pandud viivistasu otsust Uus tn 24 ees parkimise eest. 2) Viivistasu otsus on koostatud ebaõiglaselt, kuna kaebaja tasus parkimise eest kohe, kui tal selleks võimalus tekkis. Kui ka parkimispiletid on müügil samal tänaval, tuleb auto parkida ja minna parkimispiletit ostma. Sellisel juhul on juba tegemist parkimiskorra rikkumisega. Seadus ei sätesta kohustust osta parkimispilet väljaspool tasulist parkimisala. See oleks ebamõistlikult koormav.

§ 501

lg-s 4 sisalduvat käsku “tasuda parkimistasu enne parkimise alustamist“ ei ole kaebajast sõltumatutel põhjustel võimalik täita, mistõttu see on põhiseadusega vastuolus. 3) AS-l * ei ole seadusest tulenevalt õigus makse koguda, kuna ei kohalike maksude seadusest (KoMS) ega maksukorralduse seadusest (MKS) ei tulene linnale võimalust anda maksuhalduri funktsioon üle eraõiguslikule isikule. 4) Rikutud on kaebaja õigusi – nõutakse parkimise eest tasumist, määratakse ühepoolselt kõrgendatud parkimistasu, kuid ei tagata piletite ostmise võimalust. Parkimise korraldamise kui avalik-õigusliku ülesande üleandmisega eraõiguslikule juriidilisele isikule on rikutud halduskoostöö seaduse (HKtS) sätteid, kuna ei ole tagatud ülesande kvaliteet. 5) Kuna Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002 otsus nr 176 tehti enne liiklusseaduse muutmist ja selle alusel parkimistasu kehtestamist kohaliku maksuna, siis ei saa nimetatud otsust pidada liiklusseaduse ja linnavolikogu 30.01.2003 määrusele nr 9 vastavaks. 6) Täiendavalt taotles kaebaja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 punkti 4.2 kohaldamata jätmist, leides, et see säte on vastuolus liiklusseaduse ja põhiseadusega, kuna kohaliku omavalitsuse volikogul puudub volitusnorm kehtestada maksuvabastusi ja täiendavaid maksustamise aluseid ning kuna kõnealuses määruses viidatud volitusnormidest ei tulene, et seadusandja oleks võimaldanud kohalikul omavalitsusel otsustada maksu määramise aluste üle. Kaebaja leidis, et kõnealuse määruse nr 9 lisa punktiga 4.2 on kaotatud

§ 502

lõikes 1 sätestatud võimalus tasuda parkimistasu vahetult pärast parkimise alustamist. 3. AS * vaidles kaebusele vastu, leides, et kaebaja parkis tasulisel parkimisalal ilma parkimistasu maksmata. Parkimistasu tuli maksta kohe pärast parkimise alustamist. Määruses on võimalus, et sõidukit parkiv juht teeb teatavaks parkimise algusaja ja sel juhul tekib tasu maksmise kohustus alles 15 minuti möödumisel parkimise alustamisest. AS- l * oli õigus teha parkimise viivistasu otsuseid

§ 501lg 3 kohaselt.

Isegi kui parkimise eest tasumise võimalused oleksid vähenenud, ei muuda see viivistasu otsust tühiseks. 4. Tallinna Halduskoht u otsusega jäeti kaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. 1) Tallinna linna ja AS * vahel 26.02.2003 sõlmitud halduslepinguga on Tallinna linn seaduslikel alustel andnud AS- le * parkimisjärelevalve teostamise, sealhulgas viivistasu otsuste määramise pädevuse. MKS § 3 lõikest 3 ja § 5 lõikest 2, KoMS § 2 lõikest 1 ja § 5 punktist 10, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 5 lõikest 2 ja §-st 22 ning

§-dest 501 ja 502 , samuti Tallinna Linnavolikogu 09.01.2003 määruse nr 9 p-st 10.1 tulenevalt oli AS * linnatranspordi teenindaja õigustatud Tallinna Kommunaalameti nimel viivistasu määrama. Kuna

§ 501

lg 3 kohaselt korraldab parkimist kohaliku omavalitsusüksuse territooriumi tasulise parkimise alal valla- või linnavalitsus, ei ole halduslepingu esemeks riigi haldusülesannete täitmiseks volitamine. HKtS § 5, sätestades põhiprintsiibid haldusülesande täitmiseks volitamise kaalutlemisel, on ennekõike suunatud haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamiseks õigustatud ametiisikule või organile ja ka juhul, kui tegemist oleks halduskoostöö seaduse sätteile tuginevalt sõlmitud halduslepinguga, puuduks halduskohtu arvates õigus nõuda viivistasu otsuse tühistamist põhjusel, et volitamise otsustaja ei ole kaalunud kõiki aspekte või on hinnanud põhiprintsiipe ebaõigesti. 2) Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002 otsusega nr 176 anti nõusolek ühistranspordipileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule ning Tallinna Linnavalitsust kohustati läbi viima vastav riigihange. 2

§ 502

lg 1 kohaselt teeb parkimistasu maksmata jätmise või tasutud parkimisaja ületamise korral parkimisjärelevalve ametiisik viivistasu määramise otsuse ja kuna käesoleval juhul oli kaebaja jätnud parkimistasu maksmata, koostati viivistasu otsus

§ 502lg 1 alusel.

Seetõttu ei ole linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.2 antud juhul asjassepuutuvaks sätteks põhiseaduspärasuse kontrolli kontekstis. Ka juhul, kui samalt tänavalt ei olnud kaebajal parkimispiletit võimalik osta, ei tähenda see vaidlustatud viivistasu otsuse õigusvastasust, kuna määruse p 4.3 nägi ette mitmeid võimalusi parkimistasu maksmiseks ja parkimisautomaadist pileti ostmine on vaid üks moodus. Halduskohtu hinnangul ei ole ettenägelikkus võimalikuks parkimistasu maksmiseks kaebuse esitajale liigselt koormavaks. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES

1. M. B.i apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus, rahuldada uue otsusega kaebus ja mõista välja halduskohtus ja ringkonnakohtus kantud kohtukulud. 1) Kaebaja arvates on kohtu seisukoht, mille kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku AS * töötajal oli viivistasu otsuse koostamise pädevus, vastuolus MKS § 5 lg- ga 2 ja 3 ning KoMS § 3 lg-ga 3, kuna viimatinimetatud sättest ei tulene maksuhalduri funktsioonide üleandmise võimalust eraõiguslikule juriidilisele isikule. Tallinna linna ja AS * vahel sõlmitud haldusleping on tühine ja vastuolus MKS § 5 lg-ga
2. Kaebaja leidis jätkuvalt, et parkimise korraldamise kui avalik-õigusliku ülesande üleandmisega eraõiguslikule isikule ei ole tagatud ülesande kvaliteet, tuues välja, et ülesande üleandmisest saadik on parkimispiletite müügikohtade arv vähenenud 167- lt 74-ni, samas on suurenenud linna kulud parkimise korraldamisele. 2) Kuna Tallinna Linnavolikogu 18.04.2002 otsus nr 176 „Nõusoleku andmine ühistranspordi pileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule” tehti enne

§ 501

lg 3 jõustumist, ei saa otsus seadusega ega Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määrusega nr 9 kooskõlas olla. Halduslepingu sõlmimiseks puudus linnavolikogu nõusolek ja see on sõlmitud pädevust ületades. 3) Tallinna Linnavolikogu määruse nr 9 kohaselt on parkimiskorralduse üleandmine õigustatud vaid majandusliku otstarbekuse korral, ent kuna teenuse kvaliteet on pärast eraõiguslikule isikule üleandmist halvenenud ja samas linnale kulukamaks muutunud, siis ei olnud halduslepingu sõlmimine üldse põhjendatud ja seega on tegemist seadusega vastuolus oleva tehinguga. Haldusleping on õigusvastane, kuna sellest ei selgu lepingu sõlmimise motiivid ning sellel puudub nii faktiline kui õiguslik alus. 3

-s sätestatud alustele ka juhul, kui parkimistasu on küll makstud, ent seda tõendav dokument ei ole määruse nõuete kohaselt sõidukile paigutatud – volikogu on kaotanud võimaluse tasuda parkimistasu vahetult pärast parkimise alustamist. 5) Halduskohus jättis põhjendamatult tähelepanuta selle, et kaebaja vaidlustas linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 punktid 9.12 ja 10.1 ega soovinud vaidlustada kohtutäituri tegevust, vaid AS * tegevust, kuna viimasel puudus õigus olla täitemenetluses sissenõudjaks. 6) Kaebaja tegi kõik endast oleneva, et parkimise eest õigeaegselt maksta: tutvus eelnevalt AS * kodulehel parkimisautomaatide asukohtadega, kohapeal avastas aga, et automaat on demonteeritud ja infotahvlil näidatud kohtades pileteid ei müüdud. Isegi kui ta oleks sõidukile parkimise aja märkinud, ei oleks tal olnud võimalik 15 minuti jooksul parkimispiletit hankida. Kaebaja tasus parkimise eest esimesel võimalusel. Kaebaja arvates ei saa viivistasu otsust teha selle eest, et juht läks parkimispiletit ostma parkimise algusaega teatavaks tegemata, kuna

sellist käitumist ei nõua. Väljaspool tasulise parkimise ala ei ole teavet parkimise eest tasumise võimaluste kohta. Seega pole võimalik osta pileteid enne tasulise parkimise alasse sisenemist. Parkimispiletid on kraabitavad ja saavad sõidukis kergesti kriimustusi, mistõttu ei ole neid otstarbekas varuda, nende kehtivusaeg on piiratud. Seega ei saa eeldada, et Valgas elav isik neid endale varuks. Tasulise parkimise üks eesmärk on see, et oleks vabu parkimiskohti ja olukorras, kus parkimispiletite müügikohti või infot nende kohta ei ole piisavalt, peavad sõidukijuhid aeglaselt mööda tänavaid sõites parkimisautomaate või müügikohti otsima ning see tekitab tänavale lisakoormuse, mis on iseenesest tasulise parkimise korraldamise põhimõttega vastuolus.

1. AS * vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja leidis, et kaebaja parkis sõiduki tasulise parkimise alas parkimistasu maksmata ning ei kasutanud võimalust lükata parkimise eest tasumine edasi 15 minuti võrra. Vastustaja ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS- l * töötajal ei olnud õigust viivistasu määrata, kuna seaduse alusel sõlmitud halduslepinguga oli AS- le * selline õigus antud. Linnavolikogu nõusolek halduslepingu sõlmimiseks oli olemas ning lisaks saab selline nõusolek olla vaid organisatsioonilise iseloomuga ning selle puudumine ei tooks kaasa halduslepingu tühisust suhetes kolmandate isikutega. Kaebaja väited parkimistasu maksmise võimatuse kohta on paljasõnalised ja isegi kui väited parkimistasu maksmise võimaluste vähenemise kohta on tõesed, ei too see kaasa viivistasu otsuse tühistust.
2. Protsessiosalised teatasid, et nad on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega halduskohtule esitatud kaebuse rahuldamiseks. I
4. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et AS * töötajal ei ole õigust viivistasu otsust koostada. Tulenevalt KoMS § 141 lõikest 2 toimub parkimistasu määramine ja sissenõudmine liiklusseaduses sätestatud korras ja maksukorralduse seadust kohaldatakse parkimistasu suhtes liiklusseaduses sätestatud ulatuses. Eelnevast tuleneb, et

on parkimistasu kui kohaliku maksu määramisel rakendatavaks eriseaduseks MKS suhtes.

§ 502lg 1 kohaselt koostab parkimisjärelevalve ametiisik parkimistasu maksmata jätmise korral viivistasu 4

§ 501

lg 3 kohaselt võib kohalik omavalitsus viivistasu määramise halduslepingu alusel üle anda eraõiguslikule juriidilisele isikule, kes osaleb menetluses oma töötaja kaudu, kellele laienevad samas seaduses ametiisiku kohta käivad sätted. Seega sõltumata MKS ja KoMS sätetest annab

kohalikule omavalitsusele sõnaselgelt võimaluse anda parkimistasu kui kohaliku maksu määramise õiguse üle eraõiguslikule isikule. Tallinna linnas on nimetatud ülesanne Tallinna linna ja AS * vahel 26.02.2003 sõlmitud lepinguga üle antud AS- le *. 10. Kuna

on parkimistasu määramise ja sissenõudmise osas MKS suhtes eriseaduseks, siis ei takista AS * linnatranspordi teenindajal viivistasu otsuse koostamist ka MKS § 5 lg 2, mille kohaselt võib linn vastavalt kohalike maksude seaduses sätestatule sõlmida Maksu- ja Tolliametiga lepingu, millega kohaliku maksu maksuhalduri ülesanded antakse üle Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele. Parkimistasu määramise üleandmist eraõiguslikule juriidilisele isikule ei välista ka see, et KoMS § 3 lg 3 lubab Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele (varem Maksuameti kohalikule asutusele) anda üle müügimaksu kogumise ülesanne. 11. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et AS * töötaja poolt viivistasu otsuse koostamine on õigusvastane seetõttu, et halduslepinguga viivistasu määramise ülesande üleandmiseks puudus Tallinna Linnavolikogu nõusolek. Tallinna Linnavolikogu on 18.04.2002 otsusega nr 176 andnud nõusoleku ühistranspordipileti ning taksoveo- ja parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks eraõiguslikule juriidilisele isikule ning pannud linnavalitsusele kohustuse viia läbi vastav riigihange. Asjaolu, et parkimiskorraldust puudutavat seaduse regulatsiooni on pärast selle nõusoleku andmist muudetud, ei muuda antud nõusolekut olematuks. Ka Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse punktist 10.1 ei saa järeldada, et viivistasu määramise ülesande üleandmiseks peaks linnavolikogu oma nõusoleku andma tingimata pärast viidatud määruse jõustumist. Mis puutub 18.04.2002 otsuses nr 176 sisalduva nõusoleku ulatusse, siis tuleb otsuses kasutatud sõnastust „nõusoleku parkimisnõuete täitmise kontrolliteenuse lepinguliseks üleandmiseks” vaadelda kõrvuti otsuse alusena märgitud õigusnormidega (KOKS § 6 lg 1 ja HÕS §-d 11 lg 1, 188 ja 198). Kuna Tallinna Linnavolikogu on 18.04.2002 otsuses nr 176 andnud nõusoleku ka parkimistasu maksmata jätmisele järgneva sanktsiooni kohaldamise üleandmiseks, siis oli Tallinna Linnavalitsusel AS-ga * halduslepingut sõlmides linnavolikogu nõusolek ka viivistasu määramise ülesande üleandmiseks. Siinjuures ei ole oluline, kas otsuse nr 176 andmise ajal oleks halduskaristuse määramiseks eraõigusliku isiku volitamine olnud seadusega kooskõlas või mitte. Kahtlust pole selles, et viivistasu määramise ülesande üleandmiseks on seaduslik alus

§ 501lg 3 näol olemas.

12. Ringkonnakohus ei nõustu ka kaebaja seisukohaga, et Tallinna linna ja AS * vaheline haldusleping on tühine seetõttu, et Tallinna linn ei ole lähtunud HKtS § 5 lg-s 1 toodud kaalutlustest. Kohus leidis õigesti, et nimetatud normid on suunatud haldusülesande täitmiseks volitamise otsustajale ja sisaldavad kaalutlusi, millest haldusülesande täitmiseks volitamisel lähtuda tuleb, ent ne id kaalutlusi arvestamata või HKtS § 5 lg 1 p-des 1-3 toodud asjaolusid vääralt hinnates sõlmitud halduslepingut ei saa pidada tühiseks. Sellise haldus- lepinguga eraõiguslikule isikule antud pädevust ei saa kahtluse alla seada põhjusel, et nimetatud asjaolusid õigesti kaaludes ei oleks pidanud haldusülesande täitmist üle andma. Samuti ei ole õige kaebaja seisukoht, et HKtS § 5 lg 1 p-d 1-3 kujutavad endast keelde, mille mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Juba sõlmitud halduslepingu puhul omavad HKtS § 5 lg 1 sätted tähtsust eelkõige juhul, kui haldusorgan soovib ühepoolselt halduslepingut HMS § 102 lg 2 alusel lõpetada. Eeltoodust tulenevalt ei muuda halduslepingut tühiseks ega piira AS * töötaja viivistasu otsuse koostamise pädevust ka see, et pärast 5

§ 501

lg 4 kohustab parkimise eest tasuma kas enne või vahetult pärast parkimise alustamist. Ringkonnakohus ei näe sisulist erinevust seaduses sätestatud regulatsiooni ja Tallinna Linnavolikogu 30.01.2003 määruse nr 9 p 4.2 sõnastuse vahel. 16. Vahetult pärast parkimise alustamist toimuvaks parkimistasu maksmiseks ei saa lugeda parkimistasu maksmist kaebaja käsitluses „koheselt kui tekkis selleks võimalus“. Kohustus maksta parkimistasu vahetult pärast parkimise alustamist ei luba parkijal lahkuda sõiduki juurest selliselt, et ametiisik jõuab vahepealsel ajal teha viivistasu otsuse. Parkimistasu maksmise kohustuse alguse lükkab edasi vaid parkimisaja alguse teadaandmine vastavalt

§ 501lg 4 teisele lausele.

Kaebaja seda võimalust ei kasutanud. Seega tekkis kaebajal vaidlustatud viivistasu otsuse tegemise ajaks parkimistasu maksmise kohustus. 17. Asjakohatud ja põhjendamatud on kaebaja viited vastustaja poolt parkimise halvale korraldusele ja hea haldustava rikkumisele. Esiteks ei saa vastustaja kohustuste rikkumine õigustada parkimiskorra rikkumist kaebaja poolt. Teiseks ei saa kaebaja nõuda, et Tallinna linn või parkimise korraldaja teeks parkimise mugavuse nimel ebamõistlikke kulutusi. Suurlinna südames parkimine on tipptundidel paratamatult raskendatud ja ebamugav. Parkimiskorraldaja on loonud võimaluse parkimistasu mugavaks maksmiseks mobiilside vahendusel. Mingeid takistusi kaebajal selle võimaluse kasutamiseks ei olnud. Mobiiltelefoni hankimine ei too tänapäeval kaasa ebamõislikke kulutusi võrreldes mootorsõiduki enda maksumusega ning selle hooldusele ja kasutamisele kuluvate summadega. Ivo Pilving Silvia Truman Lilianne Aasma 6