3-04-166/3

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-04-166 Haldusasi A.-A. L.e kaebus Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korralduse nr 125 tühistamiseks ja Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korralduse nr 1841-m tühistamiseks või õigusvastaseks tunnistamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks kohustamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-137/2004 Menetluse alus ringkonnakohtus A.-A. L.e apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. juuni 2006 Menetlusosalised Kaebaja A.-A. L. Vastustajad Audru Vallavalitsus ja Pärnu maavanem Kolmas isik T. A. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2005. a otsus haldusasjas nr 3-137/2004 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikoht ule Tallinna Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 29. juunil 2006. Kassatsioonkaebus peab hiljemalt tähtaja viimasel päeval olema jõudnud kohtusse (tsiviilkohtumene tluse seadustiku § 62). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. ÕVVTK Pärnu maakonnakomisjoni 30. novembri 1995. a otsusega nr 132 tunnistati õigustatud subjektideks A.-A. L. ja A. S. kumbki ½-suuruses mõttelises osas Pärnu maakonnas Audru vallas asuva endise * talumaa suhtes. * talumaad koosnesid kolmest lahustükist, tänaste nimede ja suurustega: * 3,73 ha, *metsa 5,65 ha ja ** 6,95 ha. Õigusvastase võõrandamise ajal oli talumaa suurus 16,48 ha. Audru Vallavalitsuse 3. septembri 1996. a korraldusega nr 232 kinnita- 3-04-166 tud maa maksumuse määramise akti kohaselt on kaebaja nõudeõiguse osa suuruseks 8,24 ha. A. S.le, kes oli teise ½-suuruse mõttelise osa suhtes õigustatud subjektiks, on avalduse alusel maa kompenseeritud. 21. novembril 1996 esitas A.-A. L. maa tagastamise avalduse. 2. Eelpoolnimetatud ** maaüksusel asuvad T. A.ile kuuluvad hooned. 22. mail 1997 esitas T. A. avalduse hoonete juurde 7 ha ulatuses maa ostueesõigusega erastamiseks. Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korraldusega nr 125 nõustuti 6,95 ha suur use ** maaüksuse ostueesõigusega erastamisega. Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korraldusega nr 1841-m otsustati alustada ** maaüksuse erastamist T. A.ile. 3. Halduskohtule esitatud kaebus tes palus A.-A. L. tühistada Audru Vallavalitsuse 5. märtsi 1999. a korraldus ning tühistada Pärnu maavanema 29. juuni 1999. a korraldus või tunnistada see õigusvastaseks ja kohustada maavanemat tunnistama enda korraldus kehtetuks. Pärnu Halduskohtu 8. juunil 2005. määrusega liideti haldusasjad. 4. Pärnu Halduskohtu 22. juuni 2005. a otsusega jäeti kaebused rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendused olid järgmised:

1. a)Vaidlusaluse ** maaüksusega vabu maid ei piirne. * ja *metsa lahustükkide arvel on kaebajale võimalik tagastada 8,24 ha. Erastamisele kuuluva maatüki suurus on 6,95 ha. Seega on korraldustega erastamisele kuuluv maa 1,29 ha võrra väiksem kaebaja nõudeõiguse suurusest. Maa jagamisel õigustatud subjekti ja elamu omaniku vahel on kinnipeetud maareformi seaduse (MaaRS) § 9 lg-s 2 sätestatud maa jagamise põhimõttest. Tagastatava kinnistu all mõeldakse kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mitte üksnes lahustükki, millel asub teisele isikule kuuluv elamu. Tagastatava kinnistu all tuleb MaaRS § 9 lg 2 kohaldamisel mõista kõiki endise kinnistu lahustükke koos. Õigustatud subjektil ei ole seaduses ettenägemata juhtudel õigust nõuda maa tagastamist osaliselt.
2. b)Tulenevalt MaaRS § 23 lg-st 2 saab maa tagastamise otsustada pärast seda, kui kohalik omavalitsus on täpselt määranud ostueesõigusega erastatava maa suuruse ja piirid, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Seega kaalub ehitise omaniku õiguste kaitse vajadus üles maa tagastamise õigustatud subjekti õiguse saada tagasi õigusvastaselt võõrandatud maa. ** maaüksus moodustati T. A.ile kuuluva elamu juurde ja sellega ei rikuta teise ostueesõigust omava isiku õigusi.
3. c)Vallavalitsus ei kaasanud kaebajat erastamisprotsessi. Põhjusel, et ** maaüksuse erastamisel ei rikuta kellegi ostueesõigust, ei mõjutanud maa ostueesõigusega erastamise avalduse mene tlemisel piiride kulgemise ettepaneku tegemata jätmine asja otsustamist. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES 5. A.-A. L.e apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada. Apellatsioonkaebust põhjendatakse järgmiselt:
4. a)Riigikohtu 1. novembri 1999. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-36-99 leiti, et maa tagastamise õigustatud subjekti kaasamata jätmine maa ostueesõigusega erastamise protsessi on vastuolus MaaRS § 9 lg- ga 2 ja erastamiskorraldus tuleb tühistada ainuüksi seetõttu. Kohus ei põhjendanud, miks ta sellest lahendist ei juhindunud. Haldusmenetluse seaduse §-st 58 ei ole käesoleval juhul võimalik juhinduda. Õigustatud subjekti kaasamine ostueesõigusega erastamise protsessi oli vajalik, sest muuhulgas oleks see aidanud välja selgitada tagastatava maa kõigi lahustükkide piirid ja pindalad. 2