2-06-1553/5

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamsie aeg Kohtuistungi aeg

1. mail 2006.a , Tartu Kohtumaja 10.mail 2006 Tsiviilasja number 2-06-1553 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielulahutuses ja laste elukoha määramise nõudes. Istungil osalenud Hageja: X Kostja : Y Eestkosteasutus Tartu Linnavalitus- esindajad Maie Erin ja menetlusosalised Merle Liivak Eestkosteasutus Võnnu Vallavalitsus- esindaja Riina Haug RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 435, 439, 441, 442, kohus Otsustas: X hagi rahuldada. Lahutada X ja Y abielu, mis on sõlmitud ja registreeritud 16.08.1997.a. Tartumaa Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.
2. Abielu lõppemise ajaks lugeda käesoleva kohtuotsuse jõustumise aeg. Jätta X ja Y perekonnanimeks pärast abielulahutust „X“. X ja Y kooselust sündinud laste -poja elukohaks määrata X elukoht Kohtuotsusele apellatsioonkaebus esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonakohtule. vastavuses TSKMS §
3. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X on esitanud hagi Y vastu abielu lahutamise- ja laste elukoha määramise nõudes. Hageja X ja Y abielu on sõlmitud ja registreeritud 16.08.1997.a. Tartumaa Perekonnaseisuametis ning mille kohta on koostatud abieluakt nr.
4. Hageja ja kostja kooselust on sündinud lapsed Hageja põhjenditel on kooselu kostjaga lõppenud 2005.a. sügisest ning abielulisi suhteid taastada ta ei soovi ning see ei ole ka võimalik. Lapsed peaksid elama tema juures, sest kostjal Y puuduvad võimalused laste oma elukohata võtmiseks. Kostja Y oli nõus abielu lahutamisega. Laste elukoha määramises oli algselt tema seisukoht, et lapsed peaksid nädala sees olema tema juures ning nädalavahetusel võiksid olla hageja X juures. Kasvatuslikust seisukohast oleks parem kui lapsed elaksid Tartu linnas, nii oleks lastel ka parem kooli- ja lasteaeda käia. X on pikad tööpäevad ning lapsed jääks järelevalveta. Tema , Y, on aga kodune ja saab aktiivselt laste kasvatamisest osa võtta. Eestkosteasutuste Tartu Linnavalitsuse sotsiaalabi osakonna ja Võnnu Vallavalitsuse esindajad Maie Erin , Merle Liivak ning Riina Haug olid seisukohal , et laste elukohana tuleb arvesse vaid hageja X elukoht- 3 –toaline korter . Seal on loodud tingimused laste majutamiseks ja – arenguks. X suudab laste eest hoolitseda ning suhted lastega on head. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab hagi põhjendatuks. Hageja X ja kostja Y mõlemad kinnitasid kohtuistungil, et nende- vahelised abielulised suhted on lõppenud 2005 .a sügisel ning nad ei soovi abielulisi suhteid taastada, pidades abieluliste suhete taastamist võimatuks. Eeltoodust tulenevalt on tuvastatud Perekonnaseaduse § 29 lg.2 poolte vahelise abielu lahutamise alus –abielu võimatus. Abielu lõppemise ajaks lugeda vastavalt Perekonnaseaduse § 30 p. 3 määratud aeg -käesoleva kohtuotsuse jõustumise aeg. Hageja kui ka kostja soovisid omale jätta abielulise perekonnnime „X“. X haginõue Y vastu laste elukoha määramise nõudes on põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Perekonnaseaduse § 58 kohaselt on lastesse puutuva vaidluse läbivaatamisel nii kohus kui eestkosteasutus kohustatud arvestama laste huvidega. Käesolevasse menetlusse on kohus kaasanud eestkosteasutusena Tartu Linnavalitsuse kui ka Vallavalitsuse. Mõlemad eestkosteasutused on küsitlenud lapsi ning on välja selgitanud olulised asjaolud, otsustamaks laste elukoha. Mõlemad nimetatud eestkosteasutused on seisukohal , et X ja Y laste elukohaks peaks olema hageja X elukoht. X on 1 korralik kolmetoaline mugavustega korter ning lastele on seal loodud tingimused eluks ning õppimiseks. Lastele on sisustatud omaette toad. Laste ja isa X vahel on head ja sõbralikud laste-vanemate vahelised usalduslikud suhted. Poeg õpib Mõlemad lapsed elavad internaadis ja kodus viibivad nädalavahetusel. W on võimeline lasteaia lõpetamisel minema üldhariduskooli. X suhtub laste kasvatamisse täie tõsidusega ja hoolega . Tal on kindel sissetulek palga näol. Y sotsiaalne seisund on raskem. Ta elab Tartus sotsiaaleluruumis- ühetoalises korteris. Tal puudub sissetulek. Tal ei ole võimalik lastele pakkuda nõutavaid õppimistingimusi ja elamistingimusi. Y tõdes ka ise kohtuistungil, et temal ei ole tõesti neid majanduslikke-ja kasvatuslikke võimalusi laste kasvatamiseks, millised on X. Ta soovis siiski jätkuvalt lastega suhelda. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades laste huve tuleb laste elukohaks määrata X elukoht Lastega suhtlemise üle pooltel vaidlust ei olnud. X kinnitas , et tema Y le lastega suhtlemises takistusi ei tee. Kohtukulud Kohtukulud , milleks on hageja X poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, tuleb jagada võrdselt. On loogiline, et abielulahutuse on esile kutsunud mõlema poole käitumine; pooltel ei ole olnud head tahe, et seda lahkheli likvideerida. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162