KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-06-9155 Määruse tegemise aeg ja koht
- juuli 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Kohtuasi SA Ahtme Haigla taotlus V K tahtest olenematu ravi pikendamiseks Menetlustoiming Tahtest olenematu ravi pikendamine RESOLUTSIOON Avaldaja: SA Ahtme Haigla Avaldaja esindaja: G B (juhatuse esimees/peaarst) Puudutatud isik: V K (IKxxx) Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-
- Lõpetada V K tahtest olenematu ravi Viru Maakohtu
- aprilli 2006 määruse alusel. Saata kohtumäärus täitmiseks SA-le Ahtme Haigla ning teadmiseks avaldajale, politseile ja V K koos elanud pereliikmetele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga koos elavad või koos elanud pereliikmed; isiku eestkostja või hooldaja; isiku nimetatud usaldusisik; kinnise asutuse, kus isik viibib, juht või tema määratud ametiisik ja valla- või linnavalitsus esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 10 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD SA Ahtme Haigla esitas
- aprillil 2006 Viru Maakohtule taotluse V K kinnisesse asutusse paigutamiseks. Viru Maakohus rahuldas
- aprillil 2006 taotluse ja paigutas V K esialgse õiguskaitse rakendamise korras kolmeks kuuks ravile psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega. Ahtme Haigla SA esitas
- aprillil 2006 taotluse V K tahtest olenematu ravi pikendamiseks. Viru Maakohus kohaldas kriminaalasjas nr 1-06-8941 oma määrusega
- juulist 2006 V K suhtes psühhiaatrilist sundravi ja paigutas V K tugevdatud järelevalvega psühhiaatriahaiglasse. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED 1
(2)Kohus leiab, et taotlus V K tahtest olenematu ravi pikendamiseks tuleb jätta rahuldamata ning V K tahtest olenematu ravi tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui /---/ samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 sätestab, et isik võetakse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi, tema tahtest olenemata ainult järgmiste asjaolude koosesinemise korral: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut; 3) muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Kriminaalmenetluse seadustiku § 402 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tõendatuks, et õigusvastase teo on toime pannud käesoleva seadustiku §-s 393 nimetatud isik, koostab ta käesoleva seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise määruse ja kohaldab isikule karistusseadustikus sätestatud psühhiaatrilist sundravi või jätab selle kohaldamata. Seega võib isik saada tahtest olenematut ravi nii psühhiaatrilise abi seaduse alusel tsiviilkohtumenetluses kui ka kriminaalmenetluse seadustiku alusel kriminaalmenetluses. Kuna isiku õiguste riive ei ole tsiviilkohtumenetluses suurema mahuga kui kriminaalmenetluses, siis kriminaalmenetluses sundravi kohaldamisel puudub otstarve täiendavalt tsiviilkohtumenetluses sama abinõu kohaldamiseks. TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaselt sel juhul tsiviilkohtumenetlus lõpetatakse. Tuvastatud on, et V K saab käesoleval hetkel tahtest olenematut ravi kriminaalmenetluse raames Viru Maakohtu 13. juuli 2006 määruse alusel kriminaalasjas nr 1-06-8941. Seega kuulub TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Menetluse lõpetamisel tühistab kohus samas tsiviilasjas varem kohaldatud sunnimeetmed. Peeter Pällin Kohtunik 2
(2)