KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-05-15632 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Malle Seppik ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006.a, Tallinn Tsiviilasi R.S. hagi A.S. vastu abielu lahutamiseks, elatise saamiseks ja ühisvara jagamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu
- jaanuari
- a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik R.S. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg
- mai
- a, avalik kohtuistung Menetlusosalised Hageja R.S., nõustaja K.G.ja kostja A.S., esindaja R.V. RESOLUTSIOON
- Jätta Pärnu Maakohtu 26.01.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Välja mõista R.S.lt 1250 (üks tuhat kakssada viiskümmend) krooni õigusabik ulu A.S. kasuks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
- Hageja taotles abielu lahutamist, elatise väljamõistmist ja ühisvara jagamist. Poolte kooselu ajal soetatud ühisvaraks on korteriomand Paide linnas, P18-* ja pooleliole v maja Paide linnas, J
- Kuna korter on hagejale ja poolte lapsele koduks, siis soovis hageja seda endale ning jätta kostjale pooleliolev elamu. Poolelioleva elamu maksumus ületab hagejale jääva vara osa väärtuse ja seega peab kostja maksma hagejale saadu arvelt kompensatsiooni.
- Kostja tunnis tas hagi osaliselt. Kostja nõustus abielu lahutamisega, elatise suurendamisega 1500 kroonini kuus ja ühisvara jagamise viisiga. Kostja ei nõustunud hageja poolse vara hindamisega.
- 23.11.2005 esitasid pooled kinnitamiseks kohtule kokkuleppe, mille kohaselt kohustub A.S. maksma R.S.le poja D.e ülalpidamiseks elatist 1700 krooni kuus. Kohus kinnitas poolte kokkuleppe 23.11.2005 määrusega.
- 23.11.2005 toimunud eelistungil muutis hageja oma seisukohta ühisvara jagamise osas ja soovis, et korteriomand jääks kostjale ja hoonestatud kinnistu jääks hagejale. Kostja hageja muudatusettepanekuga ei nõustunud. Esimese astme kohtu otsus .
- Kohus otsustas lahutada A.S. ja R.S. abielu. Ühisvara jagas kohus selliselt, et A.S.le jääb hoonestatud kinnistu, sõiduauto Ford Sierra, üks peege l ja videomagnetofon Samsung ning R.S.le jääb korteriomand ja ülejäänud mööbliesemed. Kohus mõistis A.S.lt välja 48 500 krooni R.S. kasuks enamsaadud ühisvara osa hüvitamiseks.
- Arvestades jagatava ühisvara väärtusega, on kummalgi abikaasal õigus ühisvara osale 256 900 krooni väärtuses. Pooled ei saavutanud kokkulepet selles, kellele jagatakse korteriomand asukohaga P18, mille reaalosaks on korter nr 12 väärtusega 200 000 krooni, hoonestatud kinnistu J16 Paides väärtusega 300 000 krooni, sektsioon Dora väärtusega 1200 krooni, diivan + 2 tugitooli kokku väärtusega 1000 krooni ja diivanilaud väärtusega 100 krooni.
- Nii 01.08.2005 esitatud hagiavalduses, kogu kirjaliku eelmenetluse kestel kui ka 23.11.2005 eelistungil oli hageja seda meelt, et korteriomand tuleb jagada talle ja kinnistu kostjale. Kinnisasjade jagamises selliselt leppisid pooled ka 23.11.2005 eelistungil sisuliselt kokku. Eelistungi lõpuminutitel muutis hageja oma endist seisukoht a ja avaldas, et soovib kinnistu jagamist endale ning korteriomandi jagamist kostjale. Oma meelemuutust hageja eelistungil millegagi ei põhjendanud. 11.01.2006 kohtuistungil esitas hageja kinnistu temale jagamise osas järgmised põhjendused: 1) kostjal on juba maja olemas (I3 Paides), 2) lapsel on kõrvalises piirkonnas asuvas majas mugavam ja turvalisem ning 3) hageja vanemad on nõus J16 kinnistusse raha investeerima. Ühtegi tõendit oma väidete põhistamiseks hageja ei esitanud ja seda vaatamata asjaolule, et 23.11.2005 eelistungil selgitas kohus pooltele tõendamise vajadust ja andis neile võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks.
- Hageja väide, nagu oleks lapsel J16 asuval kinnistul turvalisem ja mugavam elada, ei ole millegagi põhjendatud ega tõendatud. Asjas uuritud tõendid kinnitavad, et J16 kinnistul asub pooleliolev elamu (majakarp), mille va lmidusaste on ca 40%. Isegi tavaline mõistlik inimene saab aru, et sellise valmidusastmega elamut ei ole võimalik alaliseks elamiseks kasutada.
- Kui kohus jagab poolte ühisvara koosseisu kuuluvad kinnisasjad vastavalt hageja muutunud ettepanekule (korteriomandi kostjale), on kostjal õigus nõuda hagejalt korteri kohest vabastamist. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, kus ta sellises situatsioonis lapsega elama hakkab – tema selgitustest ei ilmnenud, et tal oleks uus eluruum kas juba olemas või reaalne võimalus see koheselt soetada. Korteriomandi jagamisel hagejale säilib aga senine olukord, seega nii hagejale kui lapsele kindel 2
(5)elamise koht. Selline olukord on kohtu arvates lapsele mugavam ja turvalisem. Seda enam, et asjas puuduvad igasugused tõendid ka selles, et hagejal esineksid reaalsed materiaalsed vahendid/võimalused J16 elamu elamiskõlbulikuks muutmiseks, seda enam mõistliku aja jooksul.
- Hageja põhjendust, et kostjal on juba maja ja tema tahab ka, ei pea kohus asjakohaseks. Pooled olid ühte meelt selles, et I3 kinnistu on kostja lahusvara ning kinnistul asuva hoone näol on tegemist kostja vanematele varem kuulunud suvilaga. Samuti nähtub asja materjalidest, et seda suvilaks ehitatud hoonet kasutab kostja elamise kohana pärast poolte kooselu lõppemist ja põhjusel, et poolte ühisvara koosseisu kuuluv korteriomand jäi hageja ja lapse kasutusse.
- Asjaolu, et hageja paigutas J16 kinnistul pooleliolevasse elamusse hoiule kolmanda isiku mööbli ning on väidetavalt käinud elamu juures jalutamas ja korra riisumas, ei näita tema erilist huvi ega panust sellesse varasse.
- Hinnates hageja kohtuistungil esitatud põhjendusi kogumis asjas uuritud tõenditega saab järeldada, et uuritud tõendid ei põhista hageja muutunud seisukohti korteriomandi ja J16 kinnistu jagamise osas ega anna alust jagada eelmärgitud kinnisasjad hageja esialgsest jagamisettepanekust, mida ka kostja toetas, teisiti. Apellatsioonkaebus
- R.S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osaliselt ning teha tühistatud osas uue otsuse, millega jagataks poolte ühisvarast R.S.le kinnistu ja A.S.le korteriomand.
- Hageja ei ole eelistungil kinnisasjade jagamises sisuliselt kokku lepppinud. Sellekohased tõendid puuduvad ning hageja ei ole vastavasisulisele kokkuleppele alla kirjutanud. Hageja sai eelistungil aru, et lapsel on kõrvalises piirkonnas asuvas majas mugavam ja turva lisem elada. Kostjal on maja juba olemas ning kahes elamus korraga ei ole tal võimalik elada ning seega on tema eesmärgiks J.-kinnistu ära müüa ja saada müügist tulu. Ainetu on kostja seletus, et ta ehitab maja valmis. Pooled on koos maja ehitanud ligi kaheksa aastat ning see ei ole ikka veel valmis. Maja ehituse tegi kostja hagejale võimatuks, kuna lukustas hoone ning takistas sellega ehitamist.
- Tegemist ei ole hagejapoolse meelemuutusega nagu on kirjas kohtuotsuses, vaid asjaoluga, et hagejat on kostja poolt harjutatud mõttega, et J.-kinnistul asuv elamu on talle igavesti suletud ning see kuulub vaid kostjale.
- Ka kostja ei ole oma seisukohtades olnud kindel, kuna kohtuistungi protokollist nähtub, et pärast J.-kinnistu hinnas kokkuleppimist on kostja avaldanud, et korteriomand peaks jääma temale ning J.-kinnistu hagejale.
- Asjas puudub vaidlus selles, et korteriomand asub Paide kesklinnas, kus on aktiivne liiklus ning korteriomandit ümbritsevad viiekordsed elamud, kus liigub ja elab palju erineva sotsiaalse taustaga inimesi. Tegemist on kohaga, kus seoses aktiivse liiklusega on õhk autode he itgaasidest saastatud ja õhtusel ajal on probleeme turvalisusega. J.-kinnistu asub aga vaikses kõrvalises looduskaunis kohas, kus on nii turvalisem kui ka keskkonnasõbralikum. Üldtuntud on ka asjaolu, et saastuse aste ja turvalisuse probleem on kesklinnas suurem kui äärelinnas ja seega ei ole seda asjaolu vaja täiendavalt tõendada. Kostja ei ole eeltoodud asjaoludele kordagi vastu vaielnud. Seega ei ole õige kohtu järeldus, et millegagi ei ole tõendatud ega põhjendatud asjaolu, et lapsel on J16 asuval kinnistul turvalisem ja mugavam.
- Kostja ei vaidlustanud kohtuistungil kordagi asjaolu, et hagejal puuduvad materiaalsed vahendid kinnistu J16 elamiskõlblikuks muutmiseks. Kostja teadis, et hagejat toetavad selles osas tema vanemad. 3
(5)- Hageja palub asja juurde võtta korteriomandi kinkelepingud nr 531/06 ja nr 529/06, millega hageja soovib tõendada asjaolu, et ta omandas 17.02.2006 oma vanematelt kahetoalise ja kolmetoalise korteri. Seega on hagejal olemas reaalne elamispind oma lapsele ning ühe korteri müügist saadud rahaga võimalus jätkata ehitustöid J16 elamus, et pärast selle valmimist sinna koos lapsega elama asuda.
- Kohus on keskendunud vaid asjaolule, miks on J16 kinnistu jagamine hagejale võimatu ning otsusest ei nähtu, et sellises ulatuses oleks analüüsitud asjaolu, miks on P18-* korteriomandi jagamine kostjale võimatu. Kohtuotsusest ei nähtu ka, mis on kõige olulisemaks teguriks, mille kohaselt kostjale peab jääma J16 asuv kinnistu. Vastus kaebusele
- A.S. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning leiab, et maakohtu otsus on seaduslik, õiglane ja faktilistele asjaoludele vastav ning seetõttu palub ta jätta maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi põhjendused
- Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks ja see tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
- Vaidluse alla on jäänud küsimus, kellele jätta pooleliolev elamu ja kellele korter. Vaidlust ei ole vara väärtuse üle ja kumbki pool ei soovi ka vara jätmist kaasomandisse. Kumbki pool ei vaja Paide kesklinnas asuvat korterit elamiseks. Nii hageja kui kostja eelistavad äärelinnas asuvat majakarpi, mis tuleb alles valmis ehitada ja kus elada pole veel võimalik. Sellest järeldub, et mõlemal on võimalused muretseda endale soovikohane elamispind. Oma erilist seotust J16 kinnistuga ei ole kumbki pool esile toonud.
- Seega tugines kohus õigesti otsuse langetamisel väljakujunenud elukorraldusele ja ei leidnud põhjust seda muuta. Olemasolev kasutuskord, mille kohaselt korteris elab hageja ja kinnistut kasutab kostja, rahuldas nii kostjat kui hagejat, sest esialgses hagis sooviski hageja senise elukorralduse jätkumist, millega kostja nõustus. Hiljem hageja muutis oma meelt ja põhjendab kinnistu jätmist temale lapse huvidega, kellel oleks oma majas turvalisem elada ja asjaoluga, et kostjal on juba maja. Kohus on piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et lapse huvide ja turvalisuse seisukohalt ei ole põhjust eelistada Paides pooleliolevat elamut äärelinnas korterile kesklinnas. Hageja ei ole oma arvamust, nagu oleks Paide kesklinn ohtlikult kriminogeenne ja saastunud, millegagi tõendanud. Tegemist ei ole üldteadaoleva asjaoluga.
- Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal teist oma maja. Ajutiselt elab ta I3, mis on tegelikult suvila ja ei ole mõeldud aastaringseks elamiseks. Neid kostja vastuväiteid ei ole hageja ümber lükanud.
- Eeltoodu põhjal leiab kohtukolleegium, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust hinnata asjaolusid ja tõendeid teisiti, kui tegi seda maakohus ega teha vastupidist järeldust.
- Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lõike 1 ja § 61 lg 1 punkti 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud, s.h kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Vastustaja taotleb apellatsiooniastme õigusabikulu väljamõistmist summas 2000 krooni. Arvestades TsMS § 61 lg 1 p-s 1 4
(5)sätestatud 5% piirangut saab taotluse rahuldada 1250 krooni osas, mis tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista. G. Kivinurm M. Seppik U. Loonurm 5
(5)