2-05-15560/4

1 2 – 05 – 15560 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Otsuse tegemise aeg ja koht: „09“juunil 2006.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number: 2 – 05 – 15560 Tsiviilasi: E K hagi A K vastu abielu lahutuse, alaealise lapse enda kasvatada jätmise ning alaealise lapse ülalpidamiseks 2 500.- krooni kuus elatusraha nõudes; Menetlusosalised ja nende esindajad: Hageja: E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Hagejal lepinguline esindaja protsessis puudub; Kostja: A K (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Kostjal lepingulist esindajat protsessis ei ole; Kohtuistungi toimumise aeg: „10“mai 2006.a. Kohtuistungist osavõtjad: Istungisekretär Laila Üleoja ja hageja, E K; RESOLUTSIOON: Hagi rahuldada osaliselt. Lahutada E K ja A K abielu, mis registreeriti „27“augustil 1988.a. Kohtla – Järve Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas, mille kohta on tehtud kanne nr.578. Pärast lahutust jätta E K perenimeks – „K“. Abielust sündinud alaealine laps: K K (isikukood: xxx, sündinud: „xx“xxx) jätta E K kasvatada ja üleval pidada. Mõista A K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja elatusraha alaealise lapse: K K (isikukood: xxx, sündinud: „xx“xxx.), ülalpidamiseks 1 345.- krooni (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis krooni ja 00 senti) kuus alates 27.juulist 2005.a. kuni 31.detsembrini 2005.a., 1 500.- krooni (üks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus alates 01.jaanuarist 2006.a. kuni 09.maini 2006.a. ning 2 500.- krooni (kaks tuhat viissada krooni ja 00 senti) kuus (kuid mitte vähem kui „Perekonnaseaduse“ §61 lg.4 kehtestatud alamäära ühe lapse kohta kuus) alates „10“maist 2006.a. kuni „07“jaanuarini 2009.a. so kuni alaealise lapse: K K (isikukood: xxx, sündinud: 2 „xx“xxx.), täisealiseks saamiseni E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud panna A K kanda. Mõista A K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) välja 1 000.- krooni (üks tuhat krooni ja 00 senti) riigilõivu Eesti Vabariigi kasuks (Rahandusministeeriumi konto nr.221023778606 Hansapangas, viitenumber nr.2900072136) ning 300.- krooni (kolmsada krooni ja 00 senti) riigilõivu E K (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kasuks. Tunnistada käesolev kohtuotsus elatise nõude osas tagatiseta täies ulatuses viivitamata täidetavaks TsMS §467 ja §568 sätestatud korras. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD A K ja E K elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.5), registreeritud abielus alates „27“augustist 1988.a.. Poolte registreeritud abielust sündis, sünnitunnistuse kohaselt (tl.6), alaealine laps: K K (isikukood: xxx, sündinud: „xx“xxx.), kes, hagiavalduse kohaselt, aga samuti ka elukoha registreerimise tõendi kohaselt (tl.7), on hageja, E K, kasvatada ja üleval pidada. Hagiavalduse kohaselt kostja, A K, hagiavalduse esitamise momendil pere juures ei ela ning alaealiste laste ülalpidamiseks elatusraha ei maksa. Hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, kuna kooselu ja ka abielulised suhted A K ja hageja vahel lõppesid juba alates 19.veebruarist 2001.a.. Palub abielu lahutada, pärast lahutust soovib jätta perenimeks – „K“, abielust sündinud alaealise lapse: K K (isikukood: xxx.), palub jätta enda kasvatada ja üleval pidada. Samuti palub alaealise lapse: K K (isikukood: xxx) ülalpidamiseks A K välja mõista elatusraha, suurusega 2 500.krooni kuus, alates hagiavalduse kohtusse esitamise päevast, „27“juulist 2005.a., 3 kuna alaealine laps, K K, on puudega ning vastavalt arstliku ekspertiisi otsusele nr.139090 (tl.8-9) on K K puudest tulenevad erivajadused. Palub hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja, A K, kirjalikus vastuses kohtule (tl.29-30) vaidles hagile vastu osaliselt. Kirjalikus vastuses nõustus A K abielu lahutamisega, kuna abielulised suhted lõppesid abikaasade vahel tõesti alates 2001.a. veebruarist. Leiab, et abielu jätkamine on võimatu, kuna A K elab ja töötab nüüd Iirimaal, kus on loonud uue pere. Uude peresse on sündinud alaealine laps, kes samuti vajab A K poolt üleval pidamist ja kasvatamist. Palus abielu lahutada ja alaealise K K jätta E K kasvatada ja üleval pidada. K K ülevalpidamise kindlustamiseks on A K kirjutanud juba E K nimele korteri, garaaži ja aiamaa, mille tõttu on A K nõus maksma elatusraha summas 2 500.- krooni alates kirjaliku vastuse kohtule esitamise ajast. Tagasiulatuvalt ei ole A K nõus maksma nii suurt elatusraha, kuna A K sissetulekud Iirimaal on minimaalse palgareitingu tasemel. Varalisi vaidlusi ning vaidlusi laste üle A K E K ei ole. Palub tsiviilasja lahendada kirjalikus menetluses, kuna suure vahemaa tõttu ei saa A K kohtuistungile ilmuda. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED KOHTUISTUNGIL Hageja, E K, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Abielu palus lahutada, abielust sündinud alaealise lapse palus jätta enda kasvatada, pärast lahutust soovis jätta perenimeks – „K“. Kohtuistungil loobus hageja osaliselt elatusraha nõudest ja kirjutas kohtule kirjaliku avalduse (tl.35), milles palus elatusraha summas 2 500.- krooni A K välja mõista alates kohtuistungi toimumise päevast so alates 10.maist 2006.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Alates hagiavalduse kohtusse esitamisest palus E K A K elatusraha välja mõista perekonnaseadusega ettenähtud minimaalsuuruses ühe lapse kohta. Ülejäänud osas palus jätta hagi rahuldamata. Kostja, A K, kohtuistungile ei ilmunud. Kohtule esitatud kirjalikus vastuses palus A K lahendada tsiviilasja kirjalikus menetluses ilma tema osavõtuta. E K taotles kohtuistungil tsiviilasja lahendamist ilma A K osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste kohtuistungil uuritud kirjalike tõenditega. E K ja A K abielutunnistusega (tl.5). Alaealise K K sünnitunnistusega (tl.6). E K elukoha registreerimise tõendiga (tl.7). Arstliku Ekspertiisi otsusega nr.139090 alaealise K K tervisliku seisundi kohta (tl.8-9). 4 MTÜ Kodulävi tõenditega (tl.10-11) hooldaja – perenaise E K palga kohta. A K kirjaliku vastusega hagile (tl.29-30). E K kirjaliku seisukohaga A K kirjaliku vastuse kohta (tl.34). E K kirjaliku avaldusega kohtule (tl.35). KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada „Perekonnaseaduse“ (edaspidi – „PkS“) §29 sätteid, mille kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle või kui abikaasa koos abielu lahutamisega soovib lahendada vaidluse abikaasade ühisvara jagamise üle või on abikaasadel vaidlus lapse kasvatamise küsimuses. Abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Abielu lahutamisel lahendab kohus abikaasade nõudel lapsesse puutuva vaidluse, vaidluse elatise või ühisvara jagamise üle. Kui kohus ei rahulda abielu lahutamise nõuet, jäetakse nõue lapsesse puutuvas, elatise ja ühisvara jagamise vaidluses läbi vaatamata. Kui kolmas isik on esitanud nõude ühisvara suhtes, lahendab kohus ühisvara jagamise vaidluse abielulahutusest eraldi menetluses. Abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja saadab kohus 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Vastavalt PkS §60 sätetele on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Vastavalt PkS §61 lg.1 – lg.4 kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PkS §70 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ja vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus luges tõendatuks, et E K ja A K abielu jätkamine on võimatu, sest pooled elavad erinevates riikides, abielulised suhted poolte vahel lõppesid alates 2001.aastast ning üks abikaasadest, A K, on Iirimaal loonud uue pere, kuhu on sündinud ülalpidamist vajav alaealine laps. Pärast lahutust tuleb jätta E K perenimeks – „K“. Abielust 5 sündinud alaealine laps, K K, tuleb jätta E K kasvatada ja üleval pidada ning A K tuleb välja mõista alaealise lapse ülalpidamiseks elatis. Kohus luges tõendatuks, et varalisi vaidlusi E K ja A K vahel ei ole. Samuti luges kohus tõendatuks, et kostja, A K, lapsevanemana ei täida alaealise lapse: K K, ülalpidamiskohustust, mille tõttu mõistab kohus teise vanema, E K, nõudel A K välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Kuna A K ei täida ülalpidamiskohustust, siis mõistab kohus temalt elatise välja alates elatisehagi esitamisest, vastavalt E K poolt kohtuistungil kohtule esitatud avaldusele. Samuti pidas kohus vajalikuks mõista A K riigituludesse 1 000.- krooni riigilõivu, aga samuti 300.- krooni riigilõivu E K kasuks. Ülejäänud osas pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata. Johannes Külaots Kohtunik