ÄRAKIRI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-05-18406 (endine nr 2-3353/05) Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuli 2006, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi L R hagi

) § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks.

§ 61

lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Tsiviilasjades nr 3-2-1-121-04 ja 3-2-1-57-04 leidis Riigikohus, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt, samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel.

§ 61

lg 3 kohaselt vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.

§ 61

lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt 2005 aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (2 690 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 1 345 krooni. Käesoleval aastal moodustab Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 3 000 krooni, millest pool on 1 500 krooni. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, et kuna

§ 61

lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Seega ka isik, kes nõuab elatise suurendamist minimaalmäärani, ei pea eraldi tõendama lapse vajadusi ega vajaduste muutumist. Kuivõrd hageja nõuab elatise suurendamist praktiliselt minimaalmäärani, tuleb eeldada sellise nõude põhjendatust. 2

§ 61

lg 6 p 1 ja p 3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

§ 61

lg.4 nimetatud suuruse, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Ida-Viru Tööhõiveameti töötu kaardi nr. 9693 ärakirja (tl.6) kohaselt oli L R tööhõiveametis registreeritud töötuna alates 28.08.2001.a. Hageja seletuste kohaselt on ta kolm kuud töötanud OÜ-s Audes ja tema palk on 3500 krooni. Toimiku kirjalike materjalide (tl 12-13, 25) kohaselt on A B soodustingimustel vanaduspensionär ning talle määratud vanaduspension oli alates 22.08.2005.a 2535 krooni ja alates 01.04.2006.a 2901 krooni. Lähtudes asjaolust, et kostja on vanaduspensionär, leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt elatise väljamõistmise alla PkS §-is 61 lg.4 nimetatud suuruse. Lähtuvalt poolte varalisest seisundist ning lapse vajadusest, arvesse võtnud seda, et kostja sissetulek vanaduspensioni näol on alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga, leiab kohus põhjendatud muuta Kohtla-Järve Linnakohtu 03.06.2002.a otsusega väljamõistetud elatise suurust ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise lapse ülalpidamiseks igakuise elatusrahana alates 18.10.2005.a kuni 01.01.2006.a summas 1000 krooni ning edasi kuni lapse täisealisuseni summas 1200 krooni. Menetluskulud Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne

1. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 18.oktoobril
2. Hageja oli riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Enne
3. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Vastavalt enne
4. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 48 lg 1 p 6 hagihind määratakse maksete vähendamise või suurendamise hagis - summaga, mille võrra maksete vähendamist või suurendamist nõutakse, kuid mitte rohkem kui aasta eest. Käesoleva hagi puhul on hagihinnaks 8400 krooni (6x1000+ 6x1200= 13200-4800 /12x400/ ). Seega kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv 700 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse viivitamatut täitmist TsMS § 468 lg 3 alusel hageja taotlenud ei ole. /allkiri/ Helgi Vinni Kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE 3