← Eesti

2-05-21613/1

2-05-21613 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-21613 Otsuse kuupäev Jõhvi,

  1. juuli 2006.a kl. 15.
  2. Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Kohtuasi T. T. hagi M. T.’i vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes Asja läbivaatamise kuupäev
  3. juuni 2006 Istungil osalenud isikud Hageja T. T. (isikukood X) ja tema esindaja S. P. (isikukood X); MX Tx (isikukood X). Resolutsioon
  4. Hagi rahuldada, kuid ühisvara jagamise osas mitte hageja poolt nõutud viisil.
  5. Lahutada M.Tx’i ja Tx T. vahel
  6. novembril 1972.a sõlmitud abielu (abieluakti kanne nr. 696).
  7. Jagada poolte ühisvara ja jätta M. T.’i (isikukood X, elukoht X) omandisse osa ühisvarast väärtusega 65 900 krooni, s.h kahetoaline korteriomand asukohaga X, kinnistusregistriosa nr 285307 ja selles korteris asuvast varast kööginurk väärtusega 4 200 krooni, suur vaip väärtusega 1 200 krooni ning teine vaip 500 krooni.
  8. Jätta T. T.a (isikukood X elukoht X) omandisse osa ühisvarast väärtusega 70 100 krooni, s.h ühetoaline korter asukohaga X, kinnistusregistriosa nr 881007, kahetoalises korteris asuvad köögikapid 500 krooni; külmkapp 100 krooni; köögikardinad 500 krooni; sektsioonkapp 500 krooni; diivan ja kaks tugitooli 500 krooni; kardinad 200 krooni; voodi 500 krooni; kardinad 300 krooni; ning kogu 1

(5)2-05-21613 korteris X asuv vara, s.h: köögikapid 200 krooni; gaasipliit 3 000 krooni; külmik 4 000 krooni; pesumasin 3 000 krooni; vaip 1 300 krooni; pehme mööbel 5 000 krooni; diivan 200 krooni; kapp 100 krooni; sektsioon 200 krooni.
  1. Välja mõista Mx Tx’ilt Tx Tx kasuks menetluskulud 2 900 (kaks tuhat üheksasada) krooni.
  2. Saata kohtuotsuse Perekonnaseisuosakonnale ärakiri pärast jõustumist Ida-Virumaa Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
  3. detsembril 2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt poolte abielu on registreeritud 18.11.1972.a. Pooled elavad lahus, kooselu ja poolte abielusuhted lõppesid veebruaris 2005.a, kui kostja asus elama uue naise juurde. Abielu ei ole võimalik jätkata, mistõttu tuleb abielu lahutada.
  4. Pooltel on jäänud jagamata abikaasade ühisvara: 1) kahetoaline korter asukohaga Maleva 1333, Kohtla-Järvel, väärtusega 60 000 krooni ja selle sisustus koguväärtusega 9 000 krooni, s.h kööginurk 4 200 krooni; köögikapid 500 krooni; külmkapp 100 krooni; köögikardinad 500 krooni; sektsioonkapp 500 krooni; diivan ja kaks tugitooli 500 krooni; suur vaip 1 200 krooni; kardinad 200 krooni; voodi 500 krooni; vaip 500 krooni; kardinad 300 krooni: 2) ühetoaline korter asukohaga Toome pst 12-10, Kohtla-Järve, väärtusega 50 000 krooni ja selle sisustus koguväärtusega 17 000 krooni, s.h köögikapid 200 krooni; gaasipliit 3 000 krooni; külmik 4 000 krooni; pesumasin 3 000 krooni; vaip 1 300 krooni; pehme mööbel 5 000 krooni; diivan 200 krooni; kapp 100 krooni; sektsioon 200 krooni.
  5. Ühisvara maksumus kokku on seega 136 000 krooni. Kostjaga ei ole võimalik ühisvara jagamise osas kokkuleppele jõuda. Hageja on seisukohal, et ülalnimetatud vara jagamine poolte kaasomandisse ei ole otstarbekas, kuna vara reaalne kasutamine ja ka käsutamine oleks sel juhul täiesti ja ilmselgelt võimatu.
  6. Hageja palus: 1) lahutada pooltevaheline abielu: jagada poolte ühisvara jättes hagejale kahetoaline korter asukohaga X 60 000 krooni ja selle korteri sisustus, kööginurk 4 200 krooni; köögikapid 500 krooni; köögikardinad 500 krooni; sektsioonkapp 500 krooni; diivan ja kaks tugitooli 500 krooni; suur vaip 1 200 krooni; kardinad 200 krooni; voodi 500 krooni; vaip 500 krooni; kardinad 300 krooni, külmik 4 000 krooni ja pesumasin 3 000 krooni ning jätta kostja omandisse ühetoaline korter asukohaga Toome pst 12-10, Kohtla-Järve 50 000 krooni ja selle korteri sisustus - köögikapid 200 krooni; piilt 3 000 krooni; vaip 1 300 krooni; pehme mööbel 5 000 krooni; diivan 200 krooni; kapp 100 krooni; sektsioon 200 krooni ja külmkapp 100 krooni ning jätta kohtukulud kostja kanda. 2
(5)2-05-21613 KOSTJA VASTUVÄITED
  1. jaanuaril 2006.a esitatud vastuses kostjal ei olnud vastuväiteid abielulahutuse nõudele.
  2. Kostja palus jätta poolte ühisvarast: 1) hagejale- ühetoaline korter asukohaga Toome pst 1210, Kohtla-Järve, väärtusega 50 000 krooni; külmkapp 4 000 krooni; gaasipliit 3 000 krooni, köögikapid 500 krooni; diivan ja tugitoolid 500 krooni, suure vaip 1200 krooni, voodi 500 krooni, pesumasin 3000 krooni ja aianduskooperatiivis Purul asuv 6/100 maatükk; 2) endale – kahetoaline korter asukohaga Maleva 13-33, Kohtla-Järve, väärtusega maksumusega 60 000 krooni, kööginurk 4200 krooni ja suure vaip 1 300 krooni. PROTSESSIOSALISTE SELETUSED KOHTUISTUNGIL
  3. Kohtuistungil hageja ja tema esindaja jäid hagiavalduses toodud põhjenduste juurde ja palusid hagi rahuldada. Nende seletuste kohaselt puudub pooltel vaidlus abielulahutuse üle ja poolte suhted on lõppenud. Vaidlus käib ainult ühisvara jagamise osas. Hageja esindaja selgituste kohaselt on mõlema ühisvarasse kuuluva korteri majandamisega seotud kulutusi kandnud ainult hageja. Hageja palus jagada ühisvara hagiavalduses toodud ettepaneku järgi.
  4. Kostja nõustus abielulahutuse nõudega, kuid vaidles hagile vastu ühisvara jagamise osas. Kostja palus jätta enda omandisse 2-toalise korteri asukohaga Maleva 13-33, Kohtla-Järve, kööginurga, suure vaiba 1 200 krooni ja väikese vaiba 500 krooni. Kostja nõustus ülejäänud vara hagejale jätmisega. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuid ühisvara jagamise osas mitte hageja poolt nõutud viisil. Abielu lahutamise nõue
  6. Vastavalt abielutunnistusele poolte abielu on sõlmitud 18.11.1972.a. Perekonnaseaduse (PKS) § 26 ja § 27 järgi lõpeb abielu muu hulgas ka abielu lahutamisega kohtus. Sama seaduse §29 lg2 alusel abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu.
  7. Tulenevalt perekonnaseaduse üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade soovist. Hagiavalduse ja kohtuistungil antud poolte seletuste kohaselt alates 2005.a veebruarikuust pooled koos ei ela, kostja elab teise naise juures. Pooled ei taha suhteid taastada. Hagiavalduse esitamine ei mõjutanud pooli. Kohtuistungil selgelt väljendatud poolte tahteks oli abielu lahutamine.
  8. Kostja on võtnud hagi abielu lahutamise osas omaks. TsMS §440 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduse hageja nõuded õigeks, kohus rahuldab hagi. Eeltoodud asjaolud välistavad abielu jätkamist, mistõttu tuleb abielu lahutada. Ühisvara jagamise nõue
  9. Viru Maakohtu Kinnistusosakonna 26.06.2006.a tõendite kohaselt hageja nimele on registreeritud kinnisasjad - kahetoaline korteriomand asukohaga X, üldpinnaga 47.9 m2 3
(5)(registriosa nr 285307) ja ühetoaline korteriomand asukohaga X, (registriosa nr 881007). 2-05-21613 üldpinnaga 31.5 m2
  1. Ühisvara mõiste on sätestatud PkS §14 lg1, mille kohaselt abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara. Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et korterid on omandatud abielu kestel. Samuti ei ole neil vaidlust korterite ega muu abikaasade ühisvara väärtuse üle. Oma vastuses hagile kostja on väitnud, et pooltele kuulub veel aianduskooperatiivis Purul asuv aiamaa 600 m
  2. Kostja ei esitanud tõendeid aiamaa kohta ja kohtuistungil ei toetanud enam seda vara jagamist. Seega asub kohus seisukohale, et poolte ühisvaraks on hagiavalduses toodud vara koguväärtusega 136 000 krooni.
  3. PkS §18 lg1 kohaselt abikaasade ühisvara võidakse jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Pooled ei jõudnud kohtuväliselt ühisvara jagamise kokkuleppele, mistõttu peab vastavalt PkS §18 lg5 vaidluse lahendama kohus. TsMS §230 lg1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seadus ei vabasta pooli tõendamise kohustusest ühisvara jagamise hagis.
  4. Hagiavalduse ja hageja seletuste kohaselt elab ta ühetaolises korteris aadressil Toome pst 12-10, Kohtla-Järve. Kohtuistungil teatas hageja, et ta ei tahtnud elada poolte teises korteris, kuna korter asub elumaja esimesel korrusel ja hageja kartis esimesel korrusel asuvas korteris elada. Nüüdselt kahetoalise korteri enda omandisse jätmise põhjendas hageja sellega, et ta tahab elada koos pojaga, samuti sellega, et hageja üksi maksis korterite kommunaalmakseid. Kostja seletuste kohaselt poolte poeg on täiskasvanud ning elab oma elukaaslasega.
  5. Eeltoodu alusel kohus ei nõustu hageja põhjendustega temale kahetoalise korteri jätmise vajaduses. Hagejal ei ole mõjuvat põhjust enda elukohast poolte teise korterisse kolimiseks. Pealegi ei ole ära langenud esimesel korrusel asuvas korteris elamisega tekkinud hirm, mille tõttu hageja koliski elama ühetoalisse korterisse. Mis puudutab korteri eest kommunaalmaksete tasumist, peab kohus vajalikuks märkida, et hageja tõendid kommunaalmaksete tasumise kohta ei kinnita maksete just hageja poolt tasumist. Maksed on võetud vastu korteri eest, maksete tegijat ei ole maksekviitungitele märgitud. Kostja seletuste kohaselt andis ta hagejale kommunaalmaksete tasumiseks igakuiselt 1 000 – 1 500 krooni.
  6. Sellises olukorras peab kohus põhjendatuks jagada poolte korteriomandid, jättes hageja omandisse tema käsutuses oleva korteriomandi asukohaga Toome pst 12-10, Kohtla-Järve, väärtusega 50 000 krooni ja kostja omandisse kahetoalise korteriomandi asukohaga Maleva 1333, Kohtla-Järve väärtusega 60 000 krooni.
  7. Ülejäänud varast jätab kohus kostjale tema poolt nõutud vara, s.o vaid kahetoalises korteris asuvast varast kööginurga väärtusega 4 200 krooni; suure vaiba 1 200 krooni ja teise vaiba 500 krooni. Seega poolte ühisvarast jääb kostja omandisse vara osa väärtusega 65 900 krooni. Ülejäänud vara koguväärtuses 70 100 krooni, s.o kahetoalises korteris asuvad köögikapid 500 krooni; külmkapp 100 krooni; köögikardinad 500 krooni; sektsioonkapp 500 krooni; diivan ja kaks tugitooli 500 krooni; kardinad 200 krooni; voodi 500 krooni; kardinad 300 krooni; ühetoaline korter väärtusega 50 000 krooni ja selles korteris asuvad köögikapid 200 krooni; 4
(5)2-05-21613 gaasipliit 3 000 krooni; külmik 4 000 krooni; pesumasin 3 000 krooni; vaip 1 300 krooni; pehme mööbel 5 000 krooni; diivan 200 krooni; kapp 100 krooni; sektsioon 200 krooni, jätab kohus hageja omandisse. Kuigi PkS §19 lg1 alusel abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, arvestades, et kostja on nõustunud ühisvara sellisel viisil jagamisega, jätab kohus hagejale ühisvarast 4 200 krooni võrra suurema osa. Kohtukulud
  1. TsMSRakS §3 kohaselt enne sama seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Alates 01.01.2006.a kehtima hakanud TsMS § 123 alusel tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi esitamise aeg. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 2 900 krooni riigilõivu, mis vastavalt kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS §60 lg1 esimesele lausele kuulub väljamõistmisele kostjalt hageja kasuks.
  2. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS §434, §436, §438, §440, §442, §444, §452, §453 lg1, lg2, §631, §632 sätete kohaselt. Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.