) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse (
) § 60 lg 2 sätestab, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PkS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PkS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 (RT III, 2004, 12, 155) leidnud, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
lg 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest.
lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Seega peab kohus elatise kindlaksmääramiseks hindama lapse vajadusi ja kummagi vanema varalist seisundit. Kostja 2005 aasta maksuameti tõendist nähtub, et kostja töötasuks oli 2005 aastal kokku 115 773 krooni ehk igakuiselt 9647,75 krooni bruto. Uuemate andmete puudumisel loeb kohus seega, et kostja sissetulekuks on 9647 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja ise ei tööta ja on ema E K ülalpidamisel. Asjas on tuvastatud, et ema E K on töötu ja sissetulek tal puudub, mistõttu puudub hagejal võimalus saada elatusraha oma emalt. Sellegipoolest rõhutab kohus, et lapsevanema kohustus oma last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev selleks, et teenida tööga sissetulekut endale ja seeläbi ka oma lapsele ja see kohustus lasub ka lapse emal. Lapse vajaduste kohta on hageja esitanud kulutuste kalkulatsiooni, mille kohaselt kulub hagejal igakuiselt 4011 krooni. Kostja kalkulatsioonile vastuväiteid esitanud ei ole, kuid kohus arvestab, et kuna kalkulatsioonis on kommunaalteenusteks arvestatud lisaks hageja kuludele kahe teise sama korteri elaniku kulud, tuleb kalkulatsiooni vastavalt vähendada. Lisaks arvestab kohus, et üldteadaoleva uuringu kohaselt tuvastas Prof. Ene-Margit Tiit, et 2003 aastal vajas linnas kasvav terve 14-19 aastane laps keskmiselt 3211 krooni (uuring kättesaadav arvutivõrgus http://www.sm.ee/est/HtmlPages/Lapse_kulud/$file/Lapse_kulud.pdf, vt lk 36-37). Arvestades majanduskasvu vähemalt 5 %, on aastal 2006 lapse ülalpidamiskuludeks minimaalselt 3700 krooni. Seega ei saa ka põhjendatud hageja kulutused olla madalamad kui 3700 krooni kuus. Põhjendatud ei ole kostja vastuväide, et elatise väljamõistmisel halveneks liigselt tema varaline seis. Kostjal on õigus nõuda, et elatise väljamõistmisel ei oleks tema varaline seis halvem tema ülalpeetavatest. Arvestades, et kostjal on 2 ülalpeetavat, siis peab kostjale jääma vähemalt 9647 / 3 = 3215 krooni ning see nõudmine on täidetud. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja on kohustatud hageja ülalpidamiseks tasuma igakuiselt vähemalt 2250 krooni.
novembrist 2005. Kohtuotsuse täitmisel võetakse kostja taotlusel arvesse tema poolt varem makstud elatisrahad. Kohtukulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt võib kohus hagi osalisel rahuldamisel jätta kohtukulud poolte enda kanda, mida kohus käesoleval juhul teebki. Peeter Pällin Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.