Tsiviilasi nr 2-04-1780 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2006. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja

§ 86

p 3 alusel ja võtsid hüvitise väljamaksmisel aluseks koondamisel makstava hüvitise. Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu hageja nõue lõpparve kinnipidamise kohta. Hüvitis ei ole käsitatav lõpparvena, kuna hageja töö õpetajana jätkus. Kohtu põhjendused ja järeldus Hageja ja kostja, ei vaidle selle üle, et töölepingusse on töölepingu lõpetamise alusena märgitud

§ 86p 3 ehk töölepingu lõpetamine koondamise tõttu (tl 7).

Raasiku Põhikooli direktori

3. a. käskkirja nr 115/k kohaselt lõpetatakse hagejaga tööleping

§ 86

p 3 alusel ja talle makstakse hüvitis kahe kuu keskmise palga ulatuses 2.870 krooni (tl 11). Kostja väidete kohaselt oli hagejaga sõlmitud tööleping nr 79 töölepingu nr 78 lisa, millega lepiti kokku hageja täiendavates tööülesannetes. Tööleping nr 79 ei kujutanud endast eraldi töölepingut ja selle lõpetamise näol on sisuliselt tegemist töölepingu muutmisega, mille pooled otsustasid fikseerida töölepingu lõpetamisena

§ 86p 3 alusel.

Seega ei ole hagejaga sisuliselt lõpetatud töölepingut koondamise tõttu. Arvesse tuleks võtta ka asjaolu, et majandusjuhataja koht jäi alles ja täideti konkursi korras. Kohus kostja väitega ei nõustu. Hagejaga on

3. a. sõlmitud tööleping nr 79 hageja tööleasumiseks 0,5 kohaga majandusalajuhatajana Raasiku Põhikoolis alates
6. a. Töölepingus on fikseeritud kohustuslikud töölepingu tingimused - leping on sõlmitud määramata ajaks osalise tööajaga, hageja astmepalgaks on 1,0 koha eest on 2.870 krooni kuus ja pooled on kokku leppinud ka põhipuhkuse kestuses 56 kalendripäeva, millele lisandub 3 päeva lisapuhkust laste eest. Eelnimetatud tööleping on
9. a. lõpetatud, mille kohta on tehtud kanded töölepingu punktides 9, 10 ja 11 (tl 7). Töölepingu nr 78 on kostja
12. a. lõpetanud töötaja soovil

§ 79alusel.

Kohus leiab, et kostja väited, mille kohaselt lepingut ei ole lõpetatud koondamise tõttu, on paljasõnalised ja tõendamata. Nii töölepingust kui direktori käskkirjast nähtub töölepingu lõpetamine

§ 86p 3 alusel.

Töövaidluskomisjoni otsusest nähtub, et kostja väitel pakuti hagejale võimalust töötada majandusjuhatajana täiskohaga ja kuna hageja sellest keeldus, lõpetati tööleping

§ 86p 3 alusel ja maksti hagejale hüvitus kahe kuu keskmise palga ulatuses (tl 22).

Seega on kostja eelnevalt asunud seisukohale, et hagejaga lõpetati tööleping koondamise tõttu, millest lähtudes maksti hagejale välja ka hüvitis ja kostja vastav käitumine oli õigustatud. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluse alusel, lähtudes nõudest. Hageja ei ole nõudnud töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist. Seetõttu ei hinda kohus käesoleval juhul töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkust, s.o asjaolu kas töölepingu lõpetamine

§ 86

p 3 alusel oli korrektne või oleks leping tulnud lõpetada mõnel muul alusel.

§ 86

p 3 kohaselt võib tööandja lõpetada määramata kui ka määratud ajaks sõlmitud töölepingu enne lepingutähtaja möödumist töötajate koondamisel.

§ 87

lg 1 p 3 kohaselt on tööandja kohustatud töötajale töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette teatama töötajate koondamisel töötajale, kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures alla viie aasta, mitte vähem kui kaks kuud.

§ 87lg 2 järgi on tööandja ülalnimetatud tähtaja mittejärgimisel kohustatud maksma töötajale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille 4

§ 86p 3 alusel.

Hageja märgib, et talle ei teatatud koondamisest ette mitte ühtegi päeva. Kostja väidab, et kuna tegemist oli töölepingu muutmisega ei olnud ta muutmisest kohustatud töötajat ette teavitama. Kostja märgib samas, et informeeris hagejat siiski 28. 06. 2004. a. toimunud telefonivestluses vajadusest võtta tööle täistööajaga majandusjuhataja. Kohus märgib, et

§ 87lg 1 kohaselt peab töölepingu lõpetamisest etteteatamine olema kirjalik.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejale seadusele vastavalt töölepingu lõpetamisest ette teatati ja möönab, et etteteatamist ei toimunud, kuna kostja arvates ei olnud sisuliselt tegemist koondamisega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatuks hageja nõuet kostjalt hüvitise väljamõistmiseks koondamise etteteatamistähtaja rikkumise eest kahe kuu keskmise palga ulatuses.

§ 26lg 2 võivad töölepingu tingimuseks olla kokkulepped ka muudes küsimustes.

Hagejaga

3. a. sõlmitud lepingu punktis 5 oli fikseeritud hageja põhipuhkus kestusega 56 kalendripäeva ja lisapuhkus 3 päeva laste eest.
6. a. on hageja arveldusarvele kantud 0,5 majandusjuhataja ametikoha eest lõpparve summas 4.026 krooni, millest 526 krooni majandusjuhataja töötasu 7 tööpäeva eest augustis
7. a., 630 krooni puhkuse toetust ja 2.870 krooni hüvitist kahe kuu keskmise kuupalga ulatuses Hageja palk ühes kuus oli 1.579 krooni (tl 12). Raasiku Põhikooli direktori
10. a. käskkirja nr 29-p ja nr 31-p kohaselt lubati hageja
11. a. suvel õpetajana puhkusele ajavahemikul
13. –
16. a. (tl 25) ja majandusjuhatajana ajavahemikul
18. –
21. a. (tl 27).
24. a. seletuskirjas tööandjale märgib hageja, et viibis puhkusel
26. –
29. a., kuna tema töölepingus on puhkuse kestusena kirjas 56 päeva põhipuhkust ja 3 päeva lisapuhkust lapse eest (tl 26). Raasiku Vallavalitsuse
32. a. tõendist nr 58/3369 nähtub, et hagejale on majandusjuhatajana arvestatud puhkusetasu 28 kalendripäeva ja 3 täiendava lapsepuhkuse päeva eest kokku 1.435 krooni (tl 38). Nähtuvalt hageja poolt esitatud Raasiku Vallavalitsuse tõendist on hageja töötasuks augustis
33. a. arvestatud 526 krooni majandusjuhataja töötasuna 7 tööpäeva eest (tl 12). Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingus on pooled kokku leppinud hageja põhipuhkuses ja lisapuhkuses, mis kokku on 59 päeva. Kostja väidab, et põhipuhkuse kestus on lepingusse märgitud ekslikult ja märgib, et majandusjuhataja töökoht ei kuulu pikendatud põhipuhkuse õigust andvate ametikohtade loetellu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu

§ 14

lg-le 1, mille järgi võib töötajale seaduse või haldusaktiga antud õigusi laiendada kollektiiv- ja töölepinguga, samuti tööandja ühepoolse otsusega. Juhul, kui kostja leidis, et põhipuhkuse kestus on lepingusse märgitud ekslikult, tulnuks tal vastav eksimus koheselt parandada. Pooled on

3. a. sõlmitud töölepingu nr 79 allkirjastanud, kinnitades, et see vastab nende tahtele. Töötaja oli õigustatud eeldama, et töölepingus kokku lepitud tingimused ka kehtivad. Kostja väited, et majandusjuhatajana hagejale ettenähtud puhkuse aja kattumiseks viimasele õpetajana antud puhkuse ajaga, lepiti puudujäävas ulatuses kokku palgata puhkuses, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud puhkusetasu summas 1.435 krooni.

§ 90

lg 1 p 1 a) kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale kellel on pidevat tööstaaži selle tööandja juures kuni 5 aastat töölepingu lõpetamisel koondamise tõttu hüvitust kahe kuu keskmise palga ulatuses. Kuna hageja puhkepäevad on tööajatabelis, mis on olnud aluseks keskmise kuupalga arvutamisel, mille järgi maksti hagejale välja koondamishüvitus, kajastatud ebaõigesti on hagejale koondamishüvitist makstud 302 krooni ja 74 senti vähem (hageja poolt esitatud keskmise palga arvestus, tl 30). 5

§ 119

lg 2 järgi on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. Tööleping hagejaga lõpetati

3. a., kuid lõpparve kanti tema arvelduskontole
6. a. (tl 12, 14). Seega on kostja lõpparvet kinni pidanud täies ulatuses kokku kuus päeva. liaks sellele on kostja poolt hagejale välja maksmata kohtu poolt eelnevas põhjendatuks tunnistatud summad, mis samuti kuulusid väljamaksmisele lõpparve koosseisus. seega on kostja viivitanud osaliselt lõpparve maksmisega üle ühe kuu ja temalt kuulub hüvitis lõpparve kinnipidamise eest välja mõistmisele kogu

§ 119lg 2 ettenähtud ulatuses.

Hageja kuue kuu keskmine palk on 1.586 krooni ja 37 senti. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1.586 krooni ja 37 senti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis koondamise etteteatamistähtaja rikkumise eest päeva eest summas 3.172 krooni ja 74 senti, vähem makstud koondamise hüvitis summas 302 krooni ja 74 senti, saamata puhkusetasu summas 1.435 krooni ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest summas 1.586 krooni ja 37 senti, kokku 6.496 krooni ja 85 senti. Menetluskulude jaotus ja kinnitamine TsMS RakS § 3 kohaselt kohaldatakse enne

3. a. jõustunud TsMS-i alustatud menetluse puhul menetluskulude kindlaksmääramisele ja jaotamisele seni kehtinud TsMS-i. TsMS § 60 lg 1 järgi mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja taotles kostjalt kokku 6.496 krooni ja 85 sendi väljamõistmist. Hageja on taotlenud kostjalt õigusabikulude väljamõistmist. Hageja õigusabikulud on summas 1.416 krooni (tl 52). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 324 krooni ja 84 senti lähtudes hagihinnast 6496,85 kr. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud
6. a. riigilõivu summas 560 krooni. Riigilõivu seaduse § 16 lg 1 kohaselt on töötaja palga nõudmisega seotud hagides riigilõivust vabastatud. Eeltoodule tuginedes palub hageja riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja tema arveldusarvele tuleb tagastada hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 560 krooni. Riigilõivu tagastamine hagejale tuleb teha ülesandeks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Hannes Olev Kohtunik 6