KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamsie aeg Kohtuistungi aeg 04.mail 2006.a , Tartu Kohtumaja 03.mail 2006 Tsiviilasja number 2-06-5754 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamise- ja lapsele elatisraha nõudes . Istungil osalenud Hageja X Kostja: Y menetlusosalised ( nende esindajad) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 169, 435, 439, 440, 442, kohus Otsustas: X hagi rahuldada. Lahutada X ja Y abielu, mis on registreeritud Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas 06.juunil 1998.a. Abielu lõppemise ajaks lugeda kohtuotsuse jõustumise aega. Välja mõista Y lapsele elatusraha 1500(üks tuhat viissada ) krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o. 14 märtsist. 2006, kuni lapse täisealiseks saamiseni Elatusraha tasuda X arveldusarvele Eesti krediidiasutuses iga kuu 10.kuupäevaks. Välja mõista Y X menetluskulu 500(viissada) krooni. Välja mõista Y menetluskulu 1017(üks tuhat seitseteist)krooni ja 60 senti riigieelarvesse. Summa tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011, viitenumber
- Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. vastavuses TSKMS §
- ASJAOLUD ,MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X ja kostja Y abielu on sõlmitud ning on registreeritud Jõgeva Perekonnaseisuosakonnas 06.juunil 1998.a., kanne nr.
- Hageja ja kostja kooselust on sündinud poeglaps . Hageja X on esitanud kostja Y vastu abielu lahutamise- ja elatise nõude lapsele Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on hageja kooselu kostjaga lõppenud; kostja elab teises leibkonnas. Kostja Y ei toeta last materiaalselt , rikkudes Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 nõudeid. Kohtuistungil hageja X jäi hagiavalduses toodud nõuete juurde. Kostja Y oli nõus abielu lahutamise nõudega ja elatise maksmise nõudega. KOHTU SEISUKOHT Hageja ja kostja abielu tuleb lahutada. Hageja ja kostja kooselu on lõppenud , nad elavad lahus 2005.a novembrist ning neil ei ole soovi abielulist kooselu taastada. Mõlemad pooled väljendasid seda seisukohta kohtus. Seega on tuvastatud Perekonnaseaduse § 29 lg. 2 asjaolu. Abielu lõppemise ajaks lugeda vastavalt Perekonnaseaduse § 30-le kohtuotsuse jõustumise aega. Hageja X elatise nõue lapsele 1500 krooni kuus on põhjendatud. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61
(4)alusel vähemalt 1500 krooni kuus. § 65
(5)alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal, kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest. Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduses ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Hageja seletusel tema laps vajab elatisraha. Kohtuistungil hageja ja kostja poolt avaldatust nende leibkondade sissetuleku kohta nähtub, et käesoleval ajal hageja peab ülal kahte alaealist last. Kostja ülalpidamisel ei ole alaealisi lapsi. Kostja kinnitusel tema leibkonnas on peale tema ka ema, kes saab pensioni. Kostja kuupalk on 6000 krooni. Kostjal on kohustus 2500 krooni igakuiselt tasuda pangalaenu. Seega on kostja võimeline elatist maksma ning ei esine § 65
(5)toodud aluseid vähendada elatise summat. Vastavalt Perekonnaseaduse § 70 mõistab kohus elatisehagi välja alates elatisehagi esitamisest. Elatisraha maksta X pangakontole iga kuu 10.kuupäevaks. Kohtukulud, milleks on hageja poolt menetluse alustamisel tasutud riigilõiv abielulahutuse nõudelt, tuleb jagada võrdselt. Y tuleb välja mõista X 500 krooni. Riigilõiv 1000 krooni elatisenõudelt ja postikulu 17 krooni ja 60 senti, mis läheb riigieelarvesse, tuleb välja mõista kostjalt Y, sest kohtumenetluse alustamiseks elatisenõudes on kostja andnud põhjust Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162
(4), § 173. Kohtunik