2-05-23277/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2006 a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-05-23277 Tsiviilasi X hagi Y vastu lapsele elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X , kostja Y , kostja lepinguline esindaja adv Andres Veski, AB Sirje Must Õpetaja 9 Tartu. Kohtuistungi toimumise aeg
2. aprill 2006.a Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Suurendada Y alaealise lapse ülalpidamiseks X kasuks väljamõistetud elatusraha alates
3. detsembrist
4. Mõista Y alates
5. detsember 2005 kuni lapse täisealiseks saamiseni välja elatusraha selle alammääras, so poole miinimumpalga ulatuses. 22.
6. kuni 31.12.2005 on väljamõistetud elatusraha suurus 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni kuus. Alates 01.01.2006 on elatusraha suurus 1500 (üks tuhat viissada) krooni kuus. Edaspidi elatusraha suurus muutub Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava palga alammäära muutumisel. Kohtuotsus elatusraha täidetavaks. suurendamise kohta tunnistada terves ulatuses viivitamata Välja mõista Y 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigilõivu katteks riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks võib kohustatud isik riigituludesse nõutava riigilõivu tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve puhul 2900072699, esitades tasumist tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja poolte seisukohad Tartu Maakohtu 06.03.2000 otsusega on kostjalt hageja kasuks alaealise lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 500 krooni kuus. Hageja on seisukohal, et nimetatud summast ei jätku enam lapse vajaduste katteks ning palub suurendada elatusraha 2500 kroonini kuus. Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt elatusraha 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt alates 2005 a jaanuarist. Kostja hagi ei tunnista. Tal on olnud raskused juba väljamõistetud 500 krooni igakuise tasumisega terviseprobleemide tõttu. Seetõttu ei tunnista kostja hageja nõuet välja mõista elatusraha 2500 krooni kuus tagasiulatuvalt. Ka hagi esitamisest alates isegi 1500 krooni väljamõistmisel tekitaks kostjale raskusi selle summa tasumine. Ta on füüsilisest isikust ettevõtja ning ei suuda garanteerida nii suurt igakuulist sissetulekut, mis võimaldaks maksta 1500 krooni elatusraha kuus. Kostja palub jätta väljamõistetud elatusraha suurus muutmata. Kohtumenetluse käigus vähendas hageja nõuet elatusraha alammäärani, kuid jäi selle juurde, et elatusraha tuleb suurendada tagasiulatuvalt alates jaanuarist
7. Hageja palus kostjalt välja mõista elatusraha minimaalmääras, kusjuures edaspidi elatusraha suureneks kuupalga alammäära suurenemisel. Kostja esindaja palus jätta hagi terves ulatuses rahuldamata. Kuigi kostjal ei ole tuvastatud töövõime püsivat kaotust, ei ole ta siiski võimeline oma tervisliku seisundi tõttu pidevalt töötama ning seetõttu ei ole tal võimalik maksta elatusraha hageja poolt nõutavas määras. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Asja on võimalik sisuliselt arutada kostja osavõtuta, sest tema esindaja on kohtuistungil kohal, kostja on saanud sõna eelmisel kohtuistungil 16.03.2006 ning kohus ei ole kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungil osalema. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tartu Maakohtu 06.03.2000 kohtuotsusega on kostjalt välja mõistetud elatusraha 500 krooni kuus tütre ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et PkS § 70 lg 2: Kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust, võimaldab elatusraha tagasiulatuvalt välja mõista ainult esmakordsel kohtusse pöördumisel. Elatusraha suurendamine saab toimuda alates hagiavalduse kohtusse esitamisest, sest enne hagiavalduse kohtusse esitamist oli kostjale kohustuslik täita varasemat kohtuotsust. Hageja on vähendanud elatusraha nõuet selle alammäärani. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale võlgu varasema kohtuotsuse järgi välja mõistetud elatusraha enam kui 20 000 krooni suuruses summas. Elatusraha väljamõistmine suuremas ulatuses, kui on selle alammäär, ei taga hagejale suuremat elatusraha, arvestades kostja väga viletsat maksedistsipliini. Alla alammäära elatusraha väljamõistmine ei ole aga seaduslik ja põhjendatud. Kostja seletuse kohaselt ei ole tal teisi ülalpeetavaid. Kostja võib küll sageli põdeda, kuid talle ei ole määratud puuet ning ühe lapse ülalpidamiseks peab töövõimeline isik olema suuteline tasuma elatusraha 2 selle alammääras, sest vastasel korral oleks sügavalt puudutatud alaealise lapse õigus saada esmavajadusi rahuldavat ülalpidamist oma vanemalt. Elatusraha 1500 krooni kuus on koos tulumaksuga, seega lapse vajaduste katteks pärast tulumaksu mahaarvamist jääb veelgi vähem. Kohus ei ole kostja suhtes tuvastanud ühtegi Perekonnaseaduse §-st 61 lg 6 tulenevat alust elatusraha väljamõistmiseks alla selle alammäära. Kohus suurendab elatist alates hagi esitamisest kohtusse, so alates 22.12.2005 PkS § 70 lg 1 alusel. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1500 krooni kuus, so alammääras, on hagejale hädavajalik, mistõttu selles ulatuses elatise väljamõistmise kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks kogu ulatuses. Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus suurendab elatusraha 1000 krooni võrra kuus, st elatusraha suurendamise hagi 12 kuu eest on hinnaga kuni 15 000 krooni. Riigilõiv sellelt summalt on 1050 krooni ja kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. Muude kohtukulude nõuet hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtunik 3