3-03-68/2

Haldusasi nr 3-376/2004 (3-1700/2003) KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel o.veebmaril 2004.a. Tallinnas Tallinna Halduskohtu kohtunik Dagmar Maastik kaebajaja õiguskantsleri esindaja Indrek-Ivar Määritsa osavõtul arutanud avalikul kohtuistungil 29.01.2004.a. Murru Vanglas A.S.i kaebust õiguskantsleri toimingute peale, leidis: A.S. palub Tallinna Halduskohtul tunnistada õigusvastaseks õiguskantsleri järgmised toimingud: l)vastuses kaebaja 11.11.2001.a. avaldusele väitis õiguskantsler, et-vanglas ei peagi olema venekeelseid õigusakte. See aga tähendab, et kaebajal kui eesti keelt mittevaldaval isikul ei ole juurdepääsu õigusaktidele, mis on talle vajalikud oma õiguste kaitsmiseks; 2)kaebaja 25.02.2002.a. avalduse Ringkonnakohtu ja 9.09.2002.a. avalduse Murru Vangla ametnike tegevuse peale saatis õiguskantsler lahendamiseks justiitsministeeriumile, kuid ei kontrollinud, kuidas neid lahendati. Haldusmenetluse seaduse järgi on asutus, kes endale adresseeritud avalduse edasi saadab, kohustatud kontrollima selle lahendamist; 3)õiguskantsleri esindaja vastuvõtul 27.10.2003.a. esitas kaebaja avalduse kohtuorganite töö kohta ja soovis sellele lisada ka dokumente, mis näitaksid kohtute seadusevastast tegevust, kuid esindaja keeldus dokumente vastu võtmast, öeldes, et see ei kuulu õiguskantsleri pädevusse; 4)vastuses kaebaja 21.07. 2003.a. avaldusele keeldus õiguskantsler väljastamast kaebajale koopiaid teise kinnipeetava Aarne Hansaare poolt õiguskantslerile 11.05.2001.a. ja 23.05.2001.a. vanglaametnike peale saadetud kaebustest ning nende lisadest. Kaebaja palub kohustada õiguskantslerit väljastama talle kõnealused koopiad. Õiguskantsler palub jätta kaebus rahuldamata. Õiguskantsleri poolt avaldusaluses asjas seisukoha võtmine ei ole riigiasutusele õiguslikult siduv ning ei tekita avaldajale ei uusi õigusi ega ka kohustusi ning seetõttu ei saa ka kellegi õigusi rikkuda. Õiguskantsler tegutseb õiguskantsleri seaduse(ÕS) järgi. Kui kaebus ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, siis ei lase ta end selle lahendamisest teavitada. Kuna kohtute üle õiguskantsler järelevalvet ei teosta, ei lase ta end ka sellesisuliste avalduste lahendamisest teavitada ega ole kohustatud võtma isikutelt vastu dokumente kõhtu peale esitatud avalduste juurde. Avaliku teabe seaduse(AvTS) § 23 lg l p l järgi keeldub teabevaldaja teabenõude täitmisest, kui taotletava teabe suhtes kehtivad juurdepääsupii-rangud ja teabenõudjal ei ole taotletavale teabele juurdepääsuõigust. A.Hansaare avalduste väljastamisest keelduti põhjusel, et need sisaldavad isikuandmeid, mille töötlemine ilma isiku nõusolekuta on isikuandmete kaitse seaduse(IKS) § 8 lg l kohaselt lubatud vaid siis, kui töötlemise eesmärk on: l)isikuga sõlmitud lepingu täitmine või tööde teostamine, mis toimub isiku tellimisel; 2)isiku elu, tervise või vabaduse kaitse; 3)seaduse või välislepinguga ettenähtud ko-hustuste täitmine; 4)avalikku huvi silmas pidava ülesande täitmine, mis on seaduse või selle alusel kehtestatud õigusaktiga pandud vastutavale töötlejale või kolmandale isikule, kellele andmed üle antakse; 5)üldiste huvide või vastutava töötleja õigustatud huvide või kolmanda isiku, kellele andmed üle antakse, õigustatud huvide arvestamine, kui isiku huvid on olulisemad. Kaebaja viitas oma teabenõudes vajadusele käsutada A.Hansaare avaldusi kohtumenetluses, kuid ei esitanud täpsemaid andmeid, kuidas, mille tõendamiseks ja millises kohtus kavatseb ta A.Hansaare isikuandmeid sisaldavaid teabekandjaid käsutada. Seega ei põhjendanud kaebaja piisavalt oma huvi käsutada teise isiku isikuandmeid sisaldavaid dokumendikoopiaid ning tema ebamääraselt väljendatud huvi ei kaalu üles A.Hansaare huvi, et tema isikuandmed ei satuks tema loata kolmandate isikute kätte, mis võib tema kui kaebajaga samas vanglas viibiva kinnipeetava julgeoleku ohtu seada. Kui kaebaja taotlus on põhjendatud ja dokumendid asjakohased, võib kõnealused dokumendid vastustajalt kaebaja taotlusel välja nõuda see kõhus, kuhu kaebaja soovis neid dokumente esitada. Kõhus, ara kuulanud kaebaja ning tutvunud haldusasja materjaliga, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Õiguskantsleri toimingud kaebaja avalduste lahendamisel ei ole õigusvastased. Õiguskantsleri seisukoht, et vanglas ei pea olema venekeelseid õigusakte, ei ole Murru Vanglale õiguslikult siduv, ei tekita, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ega kohustusi ning seetõttu ei riku ega saagi rikkuda kaebaja õigusi. Kaebaja viidatud HMS ei kohusta vastustajat kontrollima tema pädevusse mittekuuluvate avalduste lahendamist pädevate asutuste poolt. HMS § 15 lg 4 sätestab, et kui taotluse lahendamine ei kuulu haldusorgani pädevusse, jätab haldusorgan selle läbi vaatamata või edastab pädevale haldusorganile. Avaldustele vastamise seaduse § 4 kohaselt riigiasutused, kelle pädevusse ei kuulu nendele adresseeritud märgukirjades ja avaldustes tõstatatud küsimuste lahendamine, saadavad need viie päeva jooksul edasi kuuluvuse järgi, informeerides sellest kirjalikult avaldajat. ÕS kuni 31.12.2003.a. kehtinud redaktsiooni § 24 lg 4 sätestas, et kui avaldus lükati tagasi põhjusel, et avalduse lahendamine ei kuulu õiguskantsleri pädevusse, edastab õiguskantsler selle vastavalt pädevusele. Sama seaduse praegu kehtiva redaktsiooni § 25 lg l ja 3 kohaselt jätab õiguskantsler avalduse läbi vaatamata, kui avalduse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, tehes põhjuse avaldajale kirjalikult teatavaks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 59 lg l on Justiitsministeeriumi valitsemisalas esimese ja teise astme kohtute ametitegevuse ja õigustee-nuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt. Kaebaja 25.02.2002.a. ja 9.09.2002.a. avaldusi Justiitsministeeriumile edastades toimis õiguskantsler kooskõlas ülalmärgitud seaduste sätetega. Seejuures palus õiguskantsler ministeeriumil teavitada ennast vanglaametnike tegevust puudutava avalduse lahendamise tulemustest ning informeeris sellest kirjalikult ka kaebajat. Nõutud informatsioon ministeeriumist saabus õiguskantslerile 4.11.2002.a. Vastavalt põhiseaduse(PS) §-le 146, kohtute seaduse §-le 2 lg 2 ja ÕS §-le 22 lg 2 on kõhus õigustmõistvas tegevuses sõltumatu ning õiguskantsleril puudub pädevus hinnata kõhtu õigustmõistvat tegevust. Kõhus nõustub õiguskantsleriga, et kuivõrd õiguskantsler kohtute üle järelevalvet ei teosta, siis polnud tema esindajal mõtet võtta kaebajalt vastu väidetavalt kohtute õigusvastast tegevust tõendavaid dokumente, sest need tulnuks kaebajale koos teatega avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta jälle tagastada. Keeldudes väljastamast kaebajale koopiaid A.Hansaare avaldustest järgis vastustaja PS §s 43 sätestatud sõnumite saladuse säilitamise, AvTS §-s 37 lg l sätestatud eraelulistele isikuandmetele juurdepääsupiirangu kehtestamise ja IKS § 8 lg l nõudeid. Kaebaja ei ole oma õiguskantslerile esitatud avalduses ega ka kohtus põhjendanud, milliste enda oluliste huvide kaitseks tal neid dokumente vaja on. Juhindudes HKS §-st 26 ning TsKS §-dest 227, 231 kõhus otsustas: jätta kaebus rahuldamata. Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, teatades kaebuse esitamisest kirjalikult 10 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kohtunik: D.Maastik