Obsah (5)

§ 43§ 38§ 42§ 61§ 49

Tsiviilasi nr 2-05-805 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 23. märts 2006 Tartu Kohtumaja Tsiviila

§-de 42 lg 1, 2; 60 lg 1; 61 lg 1, 2 alusel tuvastada xxxxxx põlvnemine isast Y ning välja mõista Y elatis hageja kasuks poja ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil (tl 38, 67-68) tunnistab hageja põlvnemise tuvastamise nõuet ja ei vaidle vastu lapse ülalpidamiskohustusele, kuid leiab, et nõutav elatise määr on liialt suur. Kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes osutuksid hagi rahuldamise korral sellises ulatuses nagu hageja soovib, varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja on nõus tasuma elatist xxxxxxxxxxx ülalpidamiseks 800 krooni kuus. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Sünniaktiga (tl 10) on tõendatud, et xxxxx on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Lapse emana on sünniakti kantud X ning isa nime kanne on tehtud

§ 43

lg 2 alusel ja isa andmed on kantud sünniakti ema ütluse kohaselt.

§ 38

lg 1 ja lg 3 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Laps põlvneb isast, kes on tema eostanud.

§ 42

lg 1, 2 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema nõudel. Põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus leiab, et xxxxxxxx põlvnemine kostjast Y on tõendatud molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga (tl 60-62) ja xxxxxxxxxx põlvnemine Y tuleb tuvastada. Eksperdiarvamusega on tuvastatud, et ühegi uuritud DNA piirkonna alusel ei saa eitada Y bioloogilist isadust xxxxxxxxxx suhtes. Antud uurimistulemuste kohaselt on isaduse indeks 160 998. Tõenäosus, mille kohaselt Y saab olla xxxxxxxxxx bioloogiline isa on 99.9994%.

§-de 60 lg 1; 61 lg 1; 70 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja nõude esitanud vanema kasuks alates elatisehagi esitamisest.

§ 61

lg 2, 4 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks 2 igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, kusjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2004 määrusega nr 374 on kehtestatud kuupalga alammääraks 2690 krooni, millest pool on 1345 krooni ja
2. detsembri 2005 määrusega nr 328 3000 krooni, millest pool on 1500 krooni. Elatisehagi on kohtule esitatud
3. märtsil 2005 (tl 6). Poolte väiteid ja esitatud tõendeid arvestades, leiab kohus, et kummagi vanema varalist seisundit ning lapse üldteatud vajadusi arvestades, on põhjendatud kostjalt hageja kasuks X xxxxxxxx ülalpidamiseks välja mõista alates
4. märtsist 2005 elatusraha 1345 krooni kuus ja alates
5. jaanuarist 2006 elatusraha 1500 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Sealjuures arvestab kohus järgmiste asjaoludega.

§ 49kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused.

Lapse ülalpidamiskulutuste kandmisel peavad osalema mõlemad vanemad. Hagejal on peale Eriku veel üks alaealine ülalpeetav ja kostjal on kaks alaealist ülalpeetavat. Väljamõistetud elatise määr on võrdne poolega Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, millest väiksem ei tohi

§ 61lg 4 kohaselt ühele lapsele väljamõistetud elatise suurus olla.

Vanem peab tagama endale sellised elatusvahendid, mis võimaldavad anda ülalpidamist kõigile isikutele, keda ta on seaduse kohaselt kohustatud ülal pidama. Kostja ei ole tõendanud oma sissetuleku suurust ega väiteid selle kohta, et xxxxxx ja xxxxxxx osutuksid elatise väljamõistmisel xxxxx ülalpidamiseks miinimummääras varaliselt vähem kindlustatuks, kui laps kelle ülalpidamiseks elatis välja mõistetakse. Kostja ei ole tõendanud, kas ta toetab ja kui suures ulatuses xxxxxxx ja xxxxxxxx ülapidamist. Kohtu arvates ei ole kostja esitanud ühtegi asjaolu, mis annaksid

§ 61lg 6 järgi alust elatise suuruse vähendamiseks alla seadusega kehtestatud alammäära. Kohus, rahuldades hagi, mõistab Ts

MS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 1400 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 16 450 krooni). TsMS § 468 lg 3 alusel tunnistab kohus otsuse elatise väljamõistmises viivitamata täidetavaks 800 krooni ulatuses kuus, millist summat kostja ise ei vaidlustanud. Kohtunik 3