Obsah (6)

§ 630§ 440§ 146§ 173§ 174§ 468

2-06-7776 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 23. mai 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

I HAGIAVALDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg-st 1 lähtuvalt esitab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses kirjeldava osa üksnes kokkuvõtlikult. Hageja X ja kostja Y abielu on lahutatud 14. novembril 1995.a. Tartu Maavalitsuse aktiga nr 287 (tl.4.). Hageja ja kostja abielust on sündinud tütar. Laps elab hageja juures ja on hageja ülalpidamisel. Kostja lapse kasvatamisest osa ei võta. Hageja töötab lasteaias Hellik ning hageja igakuine sissetulek on 2400 krooni. Hageja palub kohtul välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuiselt 1500 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni ning jätta kohtukulud kostja kanda. II KOSTJA VASTUS Kostja Y kinnitas 24.04.2006.a. kohtule kirjalikus vastuses hagiavaldusele, et ta on nõus tasuma oma tütre ülalpidamiseks elatist igakuiselt 1500 krooni alates hagi esitamise päevast 31.03.2006.a. kuni tema täisealiseks saamiseni 15.07.2015.a-ni. Hageja poolt toodud hagiavalduse asjaoludele vaidleb kostja vastu. Kostja väidab, et on toetanud oma tütart rahaliselt ning on regulaarselt maksnud hageja arveldusarvele 1200 krooni, mis kajastub ka kostja konto väljavõttes. Oma sissetulekute tõendamiseks esitab kostja kohtule palgatõendi. Kostja arvates hageja taotlus tunnistajate kaasamise osas tuleks jätta rahuldamata ning ta ei pea vajalikuks kohtuistungi pidamist. Kostja palub kohtul menetluskulud jätta poolte endi kanda. III KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 440

lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis kohus rahuldab hagi. § 440 lg 2 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Vastavalt EV Perekonnaseadusele (edaspidi PkS) § 60 lg 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Vastavalt PkS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2005.a. määrusele nr 328 § 1 kuupalga alammäär on 3000 krooni. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt igakuise elatusraha lapse ülalpidamiseks hagejale 1500 krooni. Alates 31.03.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni.

§ 146

lg 2 p 3 kohaselt menetluskulud kannab isik, kelle kanda jäävad menetluskulud kohtulahendi alusel. Riigilõivuseaduse § 16 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatakse hageja elatise nõudmise hagis.

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses, millega näeb ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 174

lg-le 1 tuginedes võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

§ 468

lg 1 p 1 kohaselt kuulub õigeksvõtul põhinev otsus tagatiseta viivitamata täitmisele. Kohtunik 2