← Eesti

2-06-9115/3

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Peet Teidearu Kerli Pruuli Sekretär Otsuse avalikustamsie aeg Kohtuistungi aeg

  1. mail 2006.a , Tartu Kohtumaja 15.mail 2006 Tsiviilasja number 2-06-9115 Tsiviilasi X hagi Y vastu lapsele elatisraha nõudes . Istungil osalenud Hageja: X Kostja : Y menetlusosalised ( nende esindajad) RESOLUTSIOON Juhindudes TSKMS §-dest 397-402, kohus Otsustas: X hagi rahuldada. Välja mõista Y igakuuselt 1500(üks tuhat viissada ) krooni elatist lapse kasuks X , alates hagi esitamisest ,s.o.
  2. aprillist
  3. Elatise suurus muutub vastavalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Elatist maksta kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohuotsus kuulub viivitamatule täitmisele TsKMS § 468 lg.3 alusel. Kohtukulud hüvitada Y TsKMS § 174

(1)korras. Kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise õigus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule. vastavuses TSKMS § 632. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTVÄITED JA PÕHJENDUSED Hageja X on esitanud hagi Y vastu lapsele igakuise elatise suurendamise nõudes. X nõudis kostjalt Y igakuiselt 1500 krooni elatist lapsele, kes vajab seaduses ettenähtud elatise minimaalsummat 1500 krooni kuus. Hageja väidetel kostja elatist maksnud ei ole. Kostja Y ei olnud elatise maksmise vastu, kuid kinnitas, et on töötu ning elatise maksmisega on raskusi. Ta on tööd otsinud. Miinimumpalgaga tööpakkumisi ei ole ta vastu võtnud. KOHTU SEISUKOHT Kohus peab haginõuet põhjendatuks. Hageja ja kostja kooselust on sündinud tütar /sünniakt 510 06.05.1993.a. Seega on tõendatud xxxxxxxx põlvnemine Y. Perekonnaseaduse § 60 alusel on mõlemad lapsevanemad kohustatud oma alaealisi –ja ka täisealisi õppivaid – ning abi vajavaid töövõimetuid lapsi ülal pidama. Elatise suurus lapsele on Perekonnaseaduse § 61
(4)alusel vähemalt 1500 krooni kuus. See summa muutub vastavalt riigis kehtestatud palga alammäärale. § 65
(5)alusel on kohtul õigus vähendada seda summat, kui vanemal, kellelt elatis välja mõistetakse on teine laps, kes elatise väljamõistmisel jääks vähem kindlustatuks , kui laps kellele elatist nõutakse. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel lapse huvidest. Lapsele tuleb kindlustada elatis, mis ei pärsiks tema arengut. 1500 krooni elatist on seaduses ettenähtud miinimum, millest väiksema elatise maksmine kahjustab lapse huvisid. Kostja seletusel on tema praegu töötu. Temal lapsi üle pidada ei ole. Tema väidetel ei ole ta soovinud minimaalpalgaga tööpakkumisi vastu võtta. Töötuna ta end arvele võtnud ei ole. Selline suhtumine näitab , et kostja Y ei soovi leida tööd, ega oma last materiaalselt toetada, jättes sellega tahtlikult täitmata Perekonnaseaduse § 60 sätestatud lapsevanema kohustuse. Kohus ei tuvastanud Perekonnaseaduse § 61 lg. 6 ja lg. 8 nimetatud asjaolusid, mis võimaldaksid Y välja nõuda elatist alla minimaalmäära või teda üldse elatise maksmise kohustusest vabastada. Hageja nõue kostja vastu on eeltoodust tulenevalt seaduslik. Rahuldada hagi ja mõista igakuiselt Y välja elatis 1500 krooni lapse asuks. Elatise suurus muutub vastavalt riigis kehtestatud alampalgale. Elatis tasuda X Vastavalt Perekonnaseaduse §-le 70 mõistab kohus elatisehagi välja alates elatisehagi esitamisest. Kohtukulud , milleks on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, tuleb panna kostjale, sest kostja on rikkunud seadusest tulenevat elatise maksmise kohustust. See on aga tinginud kohtumenetluse ning kaasnenud on kulud. Kohus lähtub kulude väljamõistmisel TSKMS §162
(4), § 173, § 174 ,§ 175. Kohtunik :

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.