Tsiviilasi nr 2-05-13931 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht
- mai 2006 Tartu Tsiviilasi I.K. hagi P.K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja I.K. hageja esindaja advokaat Rene Varul (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, Ülikooli 4, 51003 Tartu); kostja P.K. kostja esindaja vandeadvokaat Ann Saar ( Oru 4, 51005 Tartu). Kohtuistungi toimumise aeg 17.05.2006 Protokollija kohtuistungisekretär Astrid Sägi RESOLUTSIOON
- Rahuldada I.K. hagi P.K. vastu põlvnemise tuvastamise nõudes.
- Tuvastada, et E.K. põlvneb P.K.
- Jätta poolte kohtukulud seoses põlvnemise tuvastamise nõudega poolte endi kanda.
- Saata kohtuotsus 10 päeva jooksul alates jõustumisest täitmiseks Tartu Maavalitsuse perekonnaseisuosakonnale. Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE Pooled tutvusid 2003.a augustikuus. Hagejal sündis tütar E.K. Lapse sünniga lõppes kostja ja hageja vaheline suhe. Lapse isaks märgiti sünnitunnistusel G.K., kes on Ameerika kodanik. Tartu Maakohtu 04.03.2005.a tehtud otsusega tunnistati E.K. sünniaktis isa, G.K. kohta tehtud kanne ebaõigeks kuna, hageja kohtus viimati abikaasaga 2003 aasta märtsikuus Ameerikas. Uus sünnitunnistus on välja antud 29.06.2005.a. Kostja on hagejat toetanud rahaliselt lapse sünnist kuni 2005.aasta märtsikuuni, makstes pangaülekandega iga kuu 1000 krooni. Kostja keeldus edaspidi lapsele raha andmast, kuna kostja väidete kohaselt ei ole tegemist tema lapsega. Hageja palub tuvastada E.K. põlvnemine P.K. ning välja mõista enda kasuks elatis lapse ülalpidamiseks. KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSELE Kostja oma vastuses kohtule, on seisukohal, et põlvnemise tuvastamiseks on vajalik läbi viia DNA ekspertiis. Kui ekspertiis tuvastab lapse põlvnemise temast, siis kostja ei keeldu täitmast ka ülalpidamiskohustust lapse suhtes. KOHTUISTUNG Hageja, I.K. ja tema esindaja Rene Varul’i poolt kohtuistungil antud seletustest nähtub, et hageja jääb põlvnemise tuvastamise nõude juurde. Hageja tutvus kostjaga 2003 aasta augustikuus ja tütar sündis 04.06.2004.a. P.K. ei tunnistanud, et ta on lapse isa. Oma esimesest abikaasast elab hageja lahus alates 2002 aastast. Kuna DNA ekspertiis on kinnitanud, et P.K. on lapse isa, siis palub hageja kinnitada kompromiss elatise osas ning tuvastada E.K. põlvnemine P.K. Kostja, P.K. ja tema esindaja, Ann Saar’e, poolt kohtuistungil antud seletusest nähtub, et kostja on nõus kohtuarstliku ekspertiisi tulemustega ja leidsid, et hagi põlvnemise tuvastamise nõudes võib rahuldada ning kompromiss elatise osas kuulub kinnitamisele. KOHTU SEISUKOHT Elatise nõude osas sõlmisid pooled kompromissi, mille kohus kinnitab 24.05.2006.a määrusega. PkS § 42 lg 1 kohaselt võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha. Vastavalt sama paragrahvi
- lõikele tuvastab kohus põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. PkS § 38 lg 3 sätestab, et laps põlvneb isast, kes on tema eostanud. E.K. sünnitunnistusest nähtuvalt on tema ema I.K., andmed isa kohta puuduvad (tl 9). Molekulaargeneetilise ekspertiisi aktist nr 060095 nähtuvalt ei saa eitada P.K. bioloogilist isadust E.K. suhtes. Tõenäosus, mille kohaselt saab P.K. olla E.K. bioloogiline isa, on 99,9996% (tl 35-36). Kohtuistungil nõustus kostja sellega, et on E.K. isa. Kohus leiab, et hagiavalduses tooduga, poolte seletustega kohtuistungil ja molekulaargeneetilise ekspertiisi aktiga nr 060095 leidsid tõendamist asjaolud, mis võimaldavad pidada P.K. E.K. isaks ning seega tuleb tuvastada, et E.K. põlvneb P.K. Arvestades asjaolu, et hageja ei taotle kostjalt riigilõivu väljamõistmist, tuleb poolte kohtukulud seoses põlvnemise tuvastamise nõudega jätta poolte endi kanda. Kohtunik 2
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.