← Eesti

2-05-23017/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2006 a Tartu Kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-05-23017 Tsiviilasi X hagi Y vastu lastele elatise suurendamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad hageja X, kostja Y Kohtuistungi toimumise aeg
  2. aprill 2006.a Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Suurendada Y alaealiste laste ülalpidamiseks X kasuks väljamõistetud elatusraha alates
  3. detsembrist
  4. Mõista Y alates
  5. detsember 2005 kuni laste täisealiseks saamiseni välja elatusraha 1000 (üks tuhat) krooni lapse kohta kuus, so kuni 27.02.2013 kokku 2000 (kaks tuhat) krooni kuus. Kohtuotsus elatusraha täidetavaks. suurendamise kohta tunnistada terves ulatuses viivitamata Välja mõista Y 1050 (üks tuhat viiskümmend) krooni riigilõivu katteks riigituludesse. Vabatahtlikuks tasumiseks võib kohustatud isik riigituludesse nõutava riigilõivu tasuda 30 päeva jooksul Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumber mõlema arve puhul 2900072699, esitades tasumist tõendava dokumendi Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja kantseleisse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Tartu Maakohtu otsusega on kostjalt hageja kasuks alaealiste laste ülalpidamiseks välja mõistetud elatusraha 462.50 krooni kuus lapse kohta. Hageja on seisukohal, et nimetatud summast ei jätku enam lapse vajaduste katteks ning palub suurendada elatusraha 1000 kroonini kuus lapse kohta. Kohtuistungile hageja ei ilmunud, mitteilmumise põhjusest kohut ei teavitanud. Kohtukutse oli hageja isiklikult vastu võtnud 25.03.
  6. Kostja pidas võimalikuks asja sisulist arutamist hageja kohaolekuta. Kostja ei vaielnud hagile vastu. Käesoleval ajal on kostjal töökoht, tema palk on 6500 krooni kuus. Suurema elatusraha maksmine on võimalik. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada. Asja on võimalik sisuliselt arutada hageja osavõtuta TsMS § 414 lg 1 alusel. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Tartu Maakohtu 22.05.2002 tagaseljaotsusega on kostjalt välja mõistetud elatusraha 462.50 krooni kuus lapse kohta. Kostja on olnud töötu, mistõttu ta ei ole suutnud maksta isegi sellises määras elatusraha, kohtutäituri juures on üleval elatusraha võlg. Kohus on seisukohal, et käesolevas vaidluses, kui kostja peab üleval pidama kahte alaealist last ja niikuinii on tekkinud võlg varasemalt väljamõistetud elatusraha osas, on mõistlik kostjalt välja mõista elatusraha hageja poolt nõutavas summas, so 1000 krooni lapse kohta kuus. Kohus suurendab elatist alates hagi esitamisest kohtusse, so alates 21.12.2005 PkS § 70 lg 1 alusel. Pooltel on õigus pöörduda uuesti kohtusse elatusraha suuruse muutmiseks lapse vajaduste või vanemate varalise seisundi muutumisel. TsMS § 468 lg 3 kohaselt elatise väljamõistmise otsuse tunnistab kohus viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus on seisukohal, et elatusraha 1000 krooni kuus lapse kohta on hagejale hädavajalik, mistõttu selles ulatuses elatise väljamõistmise kohtuotsus tuleb tunnistada viivitamatult täidetavaks kogu ulatuses. Kohtukulud TsMS ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kohaldatakse seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja oli vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohus suurendab elatusraha 538 krooni lapse kohta, st elatusraha suurendamise hagi 12 kuu eest on hinnaga kuni 15 000 krooni. Riigilõiv sellelt summalt on 1050 krooni ja kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse. Muude kohtukulude nõuet hageja kohtule esitanud ei ole. Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.