← Eesti

2-03-318/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-03-318 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.06.2006, Tallinn Tsiviilasi AS A.T. hagi AS-i S. vastu kahju 196 158, 05 krooni hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu

  1. veebruari
  2. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS-i S. apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS A.T., seaduslik esindaja A.G. ja lepinguline esindaja Irina Bušujeva, kostja AS S., seaduslik esindaja S.M. ja lepinguline esindaja Andrus Räppo Kirjalik menetlus Menetluse liik RESOLUTSIOON
  3. Jätta Harju Maakohtu 23.02.2006 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonimenetluse apellant või vastustaja esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates, kuid mitte pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  4. Pooled sõlmisid 29.12.2000 mootorikütuse ostu-müügi raamlepingu nr IMN-01227, mille 29.12.2000, 17.04.2001, 15.03.2002 ja 31.10.2002 sõlmitud lisade kohaselt tankis hageja sõidukeid kostja tanklas. 01.11.2002 sõlmisid pooled ostu-müügi raamlepingu nr IMN21141 ja lisa 1, mille kohaselt jätkas hageja kostja tanklas kaheksa sõiduki tankimist. Alates
  5. aasta detsembrikuust hakkasid hageja sõidukitel toimuma regulaarsed küttesüsteemide ja mootorite rikked.
  6. a detsembrikuus teostati remonditöid sõidukile Daewoo Avia A 80 EL reg.märk *** *** kokku 13 637, 20 krooni eest ja sõidukile Daewoo Avia A 75 N reg.märk *** *** kokku 13 812, 75 krooni eest.
  7. a jaanuaris telliti 300 krooni maksnud ekspertiis ja teostati remonditöid sõidukile Daewoo Avia A 80 N reg.märk *** *** 15 797, 45 krooni eest ja teistkordselt samale sõidukile veel 123 801, 15 krooni eest.
  8. a veebruaris teostati remonditöid sõidukile Daewoo Avia A 75 N *** *** 9763, 30 krooni eest ja
  9. a aprillis samale sõidukile veel 19 346, 20 krooni eest. Remondi teostamiseks tellis hageja ekspertiisi maksumusega 300 krooni, mis näitas, et rikke põhjustas ebakvaliteetne kütus.
  10. 21.04.2003, 24.04.2003 ja 28.04.2003 esitas hageja kostjale pretensioonid. Kostja vastas 28.04.2003 pretensioonile mittenõustumisega, mille tõttu pöördus hageja Energiaturu Inspektsiooni. Energiaturu Inspektsioon kontrollis kütust kostja tanklas Punane 38 Tallinnas ja koostas 09.04.2003 katseprotokolli. Protokolli kohaselt ei vastanud kontrollitud kütus Eesti Standardiga kinnitatud kvaliteedinõuetele neljas punktis, millest kaks mõjuvad sõidukite mootoritele halvasti. Hageja arvestuste kohaselt on tema otsene varaline kahju 196 158, 05 krooni, mille ta palub kostjalt välja mõista, kuna kostja rikkus lepingujärgseid kohustusi ja müüs mittekvaliteetset kütust.
  11. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Teised kostja kliendid ei ole esitanud pretensioone kütuse suhtes ning hageja on esitanud pretensioonid hilinenult, kuna lepingu p 4.2.7 kohaselt tuleb pretensioonidest kauba kvaliteedi ja koguse osas teatada 24 tunni jooksul pärast tarnimist. Sõidukite Daewoo Avia diiselmootorid on toodetud sellisena, et nad võivad tarvitada diislikütust, mille näitajad on madalamad 01.01.2003 jõustunud kütuse nõuetest. Katseprotokollis toodud parameetrid ei vastanud küll nõuetele, kuid puudused ei ole sellised, mis võiksid põhjustada mootoririkkeid. Katseprotokoll kehtib kütusele, mis tarniti kostjale 21.03.2003 ning oli mahutites kuni 27.03.
  12. Kostjat ei kutsutud sõidukite mootorite remontide juurde ega võetud kütusepaakidest kütuseproove, mistõttu ei ole võimalik seostada kostja kütust sõidukite mootoririketega ning sõidukite mootorite rikked võisid olla tingitud suurest läbisõidust ja kulumisest. Esimese astme kohtu otsus
  13. Kohus rahuldas hagi ning mõistis AS-ilt S. välja kahju 196 158, 05 krooni ja kohtukulu 23 357 krooni AS-i A.T. kasuks ning kohtukulu 6993, 60 krooni riigituludesse.
  14. Kohtule kirjalike tõenditena esitatud dokumentide – sõidumeerikute kaartide, saatejaotuslehtede, arvete, raamatupidamise õiendite ja igapäevase kütusekäibe kohta esitatud arvestustega, on tõendatud hageja väide selle kohta, et ta ostis diislikütust alates 01.01.2002 sõlmitud lepingute alusel üksnes kostjalt, kuivõrd sõidukite ekspluateerimiseks ja märgitud kilometraaži läbimiseks piisas kostja tanklast ostetud kütusest. Kostja ei ole tõendanud oma väidet selle kohta, et sõidukid tankisid kütust väljaspool Eesti Vabariiki, kuigi nad on korduvalt viibinud välismaal.
  15. 24.11.2005 koostatud ekspertiisiaktis märkis eksperdiks määratud Audentese Ülikooli tehnoloogia õppetooli juhataja tehnikadoktor professor M.N. vastavussertifikaatide jt. eksperdile esitatud dokumentide põhjal, et
  16. aasta detsembris müüdi hagejale nii talvist kui ka suvist diislikütust,
  17. aasta jaanuaris ainult suvist diislikütust, sealhulgas ka suvist diislikütust DS, mille müük oli alates 01.01.2003 Eestis täielikult keelatud,
  18. aasta veebruaris müüdi nii suvist kui ka talvist diislikütust. Ekspert jõudis vastavussertifikaatidele märgitud andmete analüüsimisel järeldustele, et suvise diislikütuste parendamiseks on ilmselt kasutatud lisandeid, mille kasutamisel peaksid muutuma ka määrimisomadused, leekpunkt, lenduvus jt. omadused, mis aga B.E.I. Survey vastavussertifikaatides ei kajastu ja muudab seega vastavussertifikaadid mitteusaldusväärseteks. 2

(8)
  1. Märtsikuus 2003 on AS-i S. müüdud diislikütusele välja antud 3 vastavussertifikaati, mille põhjal oli diislikütus kvaliteetne suvine diislikütus DEuro mark C. Hageja tellitud analüüs S.E. AS-ilt märkis aga, et 27.03.2003 kostja tanklast Tallinnas, aadressil P38 võetud kütus, mida kostja müüs hagejale saateleht-jaotuslehtede alusel talvise diislikütusena, oli tegelikult kerge kütteõli, mis põhjustab mootoris tõsiseid rikkeid.
  2. Kostja esitatud vastavussertifikaatidel esineb rida puudusi – nii näiteks on B.E.I Survey vastavussertifikaat nr 02/2820 (proov võetud 16.11.2002, vastavusotsus 18.11.2002), mille alusel müüdi kütust kostjale 28.11.2002 identne sama numbriga vastavussertifikaadiga, mille alusel müüdi kütust kostjale ka 3 nädalat hiljem 20.12.2002, kusjuures eksperdi arvamuse kohaselt ei vasta kvaliteedinäitajatest tiheduse mõõtühik 15 kraadi C juures SI-süsteemi mõõtühikule ja kui leekpunkt peab olema üle 55 kraadi C, siis antud kütusel on ainult 55 kraadi C, millest ekspert on järeldanud, et kütus pole kvaliteetne ja küsitavusi on tegeliku CP ja CFPP (kütuse madalatemperatuuriliste omaduste), samuti määrimisvõime puhul.
  3. Vastavalt vedelkütuste vastavussertifikaadi vormi ja väljaandmise korra § 2 lõikele 3 märgib kütuseettevõtja vastavussertifikaadi peale saatelehe numbri. Kostja esitatud SGS Estonia Ltd. vastavussertifikaadilt
  4. jaanuarist 2003 nähtub, et kostja sai saatelehe nr Stl-2835 alusel kütust nii
  5. veebruaril 2003 kui ka
  6. veebruaril 2003, mis ei saa vastata tegelikkusele.
  7. Paljud kostja esitatud vastavussertifikaadid erinevatel perioodidel müüdud kütuse kohta on identsed – nii nähtub, et B.E.I Survey vastavussertifikaadi nr 02/2761 (proovid võetud 24.10.2002, vastavusotsus 29.10.2002) alusel on müüdud kütust ajavahemikul 12.11.2002 kuni 22.11.2002 aga ka veel 13.12.2002, 20.12.2002 ja 16.01.
  8. Kostja esitatud tõendist igapäevase kütuse käibe kohta nähtub, et kostja on saanud kütusepartiisid 16.12.2002, 20.12.2002, 03.01.2003 ja 12.01.2003, millest saab järeldada, et kostja ei saanud sama vastavussertifikaadi alusel kütusepartiisid osta
  9. a oktoobrist
  10. a jaanuarini, vaid on kasutanud eelnimetatud vastavussertifikaati korduvalt ebaselge päritolu ja kvaliteediga kütuse müügil.
  11. Kostja ei esitanud kohtule vedelkütuse vastavussertifikaate perioodide 20.12.2002 kuni 12.01.2003 ja 27.01.2003 kuni 17.02.2003 kohta, mistõttu pole võimalik kindlaks teha müüdud kütuse marki, kvaliteeti ega asjaolu, kas hagejale müüdi mootorikütust või kütteõli.
  12. Eeltooduga on tõendatud, et kostja rikkus majandusministri 18.06.2002 määrust nr 22, kui ei müünud hagejale ajavahemikul
  13. detsembrist kuni
  14. veebruarini talvise diislikütuse nõuetele vastavat kütust, jättis kütuse vastavalt märgistamata, müüs diislikütust, mille müük oli alates 01.01.2003 Eestis keelatud ja müüs kütust, mille kohta puudusid vastavussertifikaadid ja käitus seega õigusvastaselt.
  15. Et kostja müüs hagejale ebakvaliteetset kütust on tõendatud ka poolte vahel tsiviilasjas 2/32-5143/03 25.11.2004 tehtud otsusega, millega kohus jättis rahuldamata kostja S. AS-i hagi A.T. AS-i vastu müüdud mootorikütuse eest 67 519, 85 krooni nõudes.
  16. Nii eksperdi prof M.N.i kui ka R.M.i eksperdiarvamustega on tõendatud, et nii ebakvaliteetse kui ka kliimatingimustele mittevastava diislikütuse kasutamine rikub diiselmootoreid ja sõiduki Daewoo Avia A 80 N, reg.märk *** *** mootori toitesüsteemi riknemine on saanud alguse mittekvaliteetse kütuse kasutamisest. Hageja on tõendanud, et eksperdile esitatud kõrgsurvepump kuulus hageja sõidukile Daewoo Avia A80N, reg.märk *** ***. Kuigi teised, enne eksperdile esitamist demonteeritud mootori detailid ei ole märgistatud ja hagejal puudub võimalus nende kuulumist antud mootori juurde dokumentaalselt tõendada, saab kohus seda siiski eeldada, sest ekspert ei ole mootori detaile uurides esile toonud asjaolusid, mis annaksid aluse vastupidist väita. Kostja, kes on 3
(8)seadnud kahtluse alla ekspert R.M.i uuritud mootori detailide kuulumise hageja sõidukile, ei ole tõendanud oma sellekohaseid vastuväiteid.
  1. Kohtu määratud ekspertide arvamustega on kooskõlas hageja kohtuväliselt tellitud ja kirjalike tõenditena kohtule esitatud arvamused OÜ P.A.K direktorilt M.L. ning erinevatelt sõidukite remondiga tegelevatelt spetsialistidelt nagu G. AS esindaja V.S., OÜ L.PT. töökoja juhataja V.K. ja AS K.A. töökoja meistri R.R. arvamused selle kohta, et hageja sõidukite mootorite rikked on põhjustatud ebakvaliteetse kütuse kasutamisest. Sarnaselt kohtu määratud ekspertidega käsitleb suurenenud väävlisisaldusega diislikütuse mõju diiselmootorile autotehnika professor J.L. Tallinna Tehnikaülikooli masinaehituse instituudist ja Daewoo Avia tootja KTC Praha r.s.o. insener Z.S..
  2. P.K. S.E. AS-ist, kes andis arvamuse 27.03.2003 Energiaturu Inspektsiooni tellimusel S.E. AS-i inspektori poolt võetud kütuse proovide kohta järeldas, et AS-i S. tanklast P38 võetud kütuse proov vastab talvise kerge kütteõli kvaliteedinõuetele.
  3. Kuivõrd kohus ei käsitle eelpoolnimetatud asjatundjate arvamusi eksperdiarvamustena vaid dokumentaalsete tõenditena, siis ei kehti tõendite kohta Tallinna Tehnikaülikooli Katsekoja mehaanikalabori juhised ekspertiiside läbiviimise kohta.
  4. Kostja seisukoht, et Daewoo Avia sõidukid võivad tarvitada diislikütust, mille nõuded on madalamad Eesti Vabariigis 01.01.2003 mootorikütusele kehtima hakanud nõuetele ei vasta tegelikkusele.
  5. Kuigi hageja ei ole kohtule esitanud otseseid tõendeid selle kohta, et tema Daewoo Avia marki sõidukite kütusepaakidesse mootorite rikete tekkimise ajal tangitud diislikütus oli ebakvaliteetne ja kohtumenetluse ajal ei olnud enam võimalik määrata ekspertiisi sõidukite kütusepaakides olevale kütusele ega sõidukite mootoritele enne nende detailideks lahtivõtmist, saab kõigi asjas esitatud ja uuritud kaudsete tõendite põhjal kogumis järeldada, et hageja sõidukite mootorite rikked põhjustas kostja müüdud ebakvaliteetne kütus.
  6. Kostja ei ole tõendanud esitatud arvete ja teostatud tööde mittevastavust tegelikkusele. Seega on hageja tõendanud kõik kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud - et kostja müüs talle pooltevahelise lepingu alusel ebakvaliteetset kütust, et kahju tekitamisega seoses kanti kulu 196 158, 05 krooni, et kahju tekkis kostja müüdud ebakvaliteetse kütuse kasutamise tagajärjel ning et kostja tegevus oli õigusvastane. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  7. AS S. esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada täielikult ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
  8. Nõustuda saab sellega, et ajavahemikul 21.-27.03.2003 kostja tanklas müügis olnud kütus ei vastanud lepingutingimustele ning hageja on õigustatud mitte maksma sellel ajaperioodil omandatud kütuse eest. Väited, et selle mootorikütuse kasutamine võiks sõidukitel tekitada hageja poolt nimetatud kahjusid, on põhjendamatud, mida kinnitab Analiit-AA keemilis-analüütilise laboratooriumi 03.02.2004 kiri nr
  10. TTÜ Masinatehnika Instituudi autotehnika professor J.L.i arvamuse kohaselt võis mootorite selliste riketeni, nagu hagiavalduses nimetatud, viia erinevad põhjused – konstruktsioonilised vead, ebaõige valmistamise tehnoloogia või mootorite ülekoormus.
  11. Ekspertiisi 06.12.2004 aktis nr 4-29 on riiklikult tunnustatud ekspert R.M. kirjutanud vastates küsimustele nr 2 ja 5, et vaadeldavate vigastuste põhjus võis olla küttesüsteemi, nimelt pihustite ja kütepumba mittekorrektne töö. Purunemiseni võis viia mittekvaliteetne kütus, kuid ekspert kinnitab, et kütuses pidi esinema kas vett, vaike, mehaanilisi lisandeid, agressiivseid või korrodeeruvaid aineid. Selliseid aineid aga kostja poolt müüdavas kütuses polnud, mida kinnitab 09.04.2003 S.E. AS-i kontrollprotokoll. Eksperdi arvamuse kohaselt võisid muud asjaolud kui kütus põhjustada väntvõlli purunemise. Kostja arvamus 4
(8)ühtib üheselt eksperdi seisukohtadega, mis selgub kostja 06.05.2003 kirjast nr V3-506/2 hagejale. Küttesüsteemi, samuti nagu ka muude vigastuste põhjuseks ei saanud olla kostja müüdud mootorikütus. Kohus ei analüüsinud kõiki asjaolusid, sh esitatud dokumente ja ekspertide arvamusi piisava põhjalikkusega.
  1. Enamus hageja poolt menetluses esitatud dokumente, millele on kohtuotsuse tegemisel viidatud, ei ole esitatud sõltumatute isikute poolt, vaid hagejaga seotud isikute poolt või hageja enda poolt koostatud. Võttes arvesse professor N.e teoreetilised arvamused ja oletused kütuse kvaliteedisertifikaatide õigsusest, on kohus sisuliselt vaidlustanud kogu kütuse vastavussertifikaatide väljastamise korra.
  2. Kostja taotles kohtus mootorite tehnilist ekspertiisi selgitamaks mootorite rikete põhjusi. Sellist ekspertiisi ei ole aga sisuliselt läbi viidud. Hoolimata sellest, et koostatud eksperthinnangud ei olnud ühese ja selge vastusega ning omasid vaid teoreetilist ja mitmetimõistetavat sisu, samas sisaldades jämedaid vigu ja ebaõigeid andmeid, ning olid ilmselt ebapiisavad otsuse tegemiseks, jättis kohus rahuldamata kostja taotluse täiendavaks ekspertiisiks. Kohus on oma otsuse koostamisel viidanud kaudsete tõendite kasutamisele.
  3. 30.08.2004 määruses ekspertiisi teostamiseks on küsimus nr 6 absurdne ning vastus sellele saab olla vaid eitav. Vastavussertifikaat kinnitab kütuse vastavust esitatud nõuetele ning ta ei saa olla rikete põhjustajaks, kuna vastab nõuetele. Vastavussertifikaadi sisu saab ümber lükata vaid konkreetse kütusepartii, millele sertifikaat on väljastatud, faktilise analüüsi teel, aga mitte kütuse vastavussertifikaati analüüsides. Kõik kütuseproovid säilitatakse laboratooriumides.
  4. Ekspertiisi akti nr 4-29 koostamisel olid esitatud ekspertiisiks vaid ühe sõiduki lahtivõetud mootori osad. Hageja nõudis kolmele sõidukile tekitatud kahju hüvitamist. Arusaamatuks jääb, kus on arvamus Daewoo Avia A 80 (reg.märk *** ***) ja Daewoo Avia A 75 N (reg. märk *** ***) kohta. Kindlaks ei ole tehtud ühegi ekspertiisi, arvamuse ega muu dokumendiga, et kostja kütus on kahjustanud just nimelt hageja kolme sõiduki mootoreid ja/või nende detaile.
  5. Ekspertiisi akt nr 2/30-5146/03 ei tõenda suvediislikütuse mootorite kahjulikku mõju talveperioodil ega põhjuslikku seost vaadeldavate rikete osas. Isegi kui oletada, et rikete põhjuseks oli talveperioodil suvekütuse kasutamine, siis jääb arusaamatuks, kuidas selgitab hageja rikkeid novembri ja detsembrikuu alguses.
  6. Spetsiaalsete lisandite kasutamine diislikütusele selle filtreerimise parandamiseks on Eesti Vabariigis nagu ka mujal maailmas lubatud. Üldine nõue kütuse importijatele on, et lõppprodukt, milline jõuab vabasse ringlusesse siseturul, peab vastama kehtivatele normidele, mida omakorda kinnitab vastavussertifikaat. Suvekütuse või nn sesoonse mootorikütuse kasutamine talveperioodil ei vii pihustite ega kõrgsurvepumba, rääkimata muudest mootori detailidest, mis ei puutu kütusega kokku, purunemiseni.
  7. Väide, et näitajad nagu määrimisvõime, leekpunkt ja teised, millised peaks muutuma lisandite tarvitamisel, ei ole märgitud B.E.I. vastavussertifikaatides, on vale. Kõik vajalikud parameetrid on seal ära toodud ning on normide piires, kuna vastasel juhul vastavussertifikaati ei oleks lihtsalt väljastatud.
  8. Kohus ei ole vaatamata kostja korduvatele kommentaaridele ja selgitustele ilmselt saanud aru kehtinud sertifitseerimise korrast ja kütuse käitlemisest siseturul. Selle kinnituseks on fakt, et kohtuotsuses viidatakse asjaolule, et kütuse tarnimine tanklasse on mitmel korral toimunud ühe ja sama vastavussertifikaadi alusel. Vastavussertifikaat koostatakse kütuse importija-tarnija poolt kogu imporditavale partiile, mis võib olla näiteks 200 tonni, aga ka 2000 tonni. Igal järgneval sama partii kauba müügil antakse kaubaga kaasa koopia sellest samast vastavussertifikaadist ja seda niikaua, kuni kogu konkreetne kaubapartii müüdud. Kohtuotsuses nimetatud väide, et kostja on kasutanud sama sertifikaati arusaamatu 5
(8)päritoluga kütuse müügiks, on ebakompetentne. Alusetud on hageja väited, justkui leidis aset hagejapoolne sertifikaatide võltsimine. Kõik sertifikaadid on esitatud tarnijate poolt ning vajalikud andmed on neis toodud nõutavas korras. Isegi kui andmed sertifikaadi tagaküljel on terminalist kütuse saamisel operaatori poolt täitmata jäänud või täidetud käsitsi kauba saaja poolt, ei tähenda see, et sertifikaat ise ei vasta tegelikkusele või oleks võltsing.
  1. Hageja esitas kohtule mitmel korral valeinformatsiooni, mille kohaselt ei olnud tal tähtaega ületanud võlgnevust kostja ees ja et ta täitis oma maksekohustusi asjakohasel moel ning et ta ei tankinud oma sõidukeid kostja tanklas peale 27.03.
  2. Hageja püüdis kohtule samuti tõestada, et kostja teadlikult võõrandab oma vara, et mitte maksta hagejale kahjutasu.
  3. Oma esialgses 21.04.2003 pretensioonis viitab hageja asjaolule, et alates
  4. a novembrist hagejale kuuluvatel sõidukitel hakkasid toimuma regulaarselt kütusesüsteemi rikked. Hageja enda poolt kohtule esitatud dokumentidest selgub, et tegu ei olnud kütusesüsteemi riketega, vaid muude iseloomulike riketega, mis olid iseloomulikud vaid ühte marki, Daewoo Avia, sõidukitele, kuigi hageja käsutuses olid samal ajal ka teist marki sõidukid. Kütusesüsteemi rike leidis aset vaid ühel korral
  5. a lõpus.
  6. Arusaamatuks jääb, miks hageja ei pöördunud avaldusega sõidukite valmistajatehase poole, kuna enamus rikkeid olid väidetavalt analoogsed, kusjuures seotud kütusesüsteemiga. Selle põhjuseks oli asjaolu, et hageja oli käsitletaval perioodil sõidukite Daewoo Avia esindaja ning oli teadlik kõikidest nende sõidukite tehnilistest puudustest. Sellega on selgitatav ka asjaolu, et eelmisel ametlikul Daewoo Avia esindajal, OÜ-l B.&P.’, tuli
  7. a ettevõte likvideerida edasise tegevuse perspektiivituse tõttu, vaatamata eelnimetatud sõidukite suhtelisele odavusele omas klassis.
  8. Hageja tegevus hagi esitamisel on käsitletav omakasupüüdliku sammuna kasutamaks ära tekkinud olukorda. Pretensiooni esitamisel oli juba hageja algne eesmärk oma tarbitud kütuse eest maksmata jätmine ning remondikulude kompensatsioon, mis ei olnud aga kuidagi seotud hageja poolt tarnitud kütusega.
  9. Kohus jättis tähelepanuta hageja poolt esitatud kuludokumentide põhjendatuse, vaatamata kostja korduvatele sellesisulistele suulistele ja kirjalikele palvetele kohtumenetluse jooksul.
  10. Kahtlusi tekitavad seosed kostja ning temaga seotud firma B.&P.’ varuosatehingud Daewoo Avia sõidukite osas. Varuosad, sh kütusepump, olid ostetud enne rikete tekkimist ning see toimus firma raske finantsseisu ajal samaaegselt kui tasumata olid kütusearved. Enamus varuosade ostutehinguid on toimunud sularahas läbi kassa, mis ei välista, et tehingud on vormistatud tagantjärgi. Kohus ei pidanud, vaatamata kostja korduvatele vastavasisulistele taotlustele, vajalikuks nimetatud majandustehingute õiguspärasust uurida. Vastus kaebusele
  11. AS A.T. ei pea apellatsioonkaebust õigeks ja seetõttu palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
  12. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata.
  13. Kostja ei vaidlusta seda, et müüs hagejale Eesti Vabariigi seadustele ja määrustele mittevastavat kütust ning see fakt on tuvastatud ka Tallinna Linnakohtus tsiviilasjas nr 2/32-5143/03 tehtud 25.11.2003 otsusega. Samas ei nõustu kostja sellega, et tema poolt müüdud mootorikütuse kasutamine võis tekitada sõidukitel Daewoo Avia A 75 N 6
(8)(reg.märk *** ***), Daewoo Avia A 80 N (reg.märk *** ***) ja Daewoo Avia A 80 EL (reg.märk *** ***) nimetatud kahju. Kostja väitel kinnitab tema väidet Analiit-AA keemilis-analüütilise laboratooriumi 03.02.2004 kiri nr 9, millega ringkonnakohus ei nõustu. Sellest kirjast nähtub, et kostja poolt müüdud kütuses oli väävlit 0,148 %, samas kui Eesti Vabariigis kehtestatud nõuete järgi on diislikütuse väävli norm 0,05%. Tulenevalt sõidukite Daewoo Avia hooldusjuhenditest märgitud nõuetest diislikütusele, tuleb kasutada standardile CSN EN 590 vastavat diislikütust ning seega asjaolu, et kostja poolt müüdud kütus vastas standardi GOST 305 järgi diislikütusele, ei tähenda seda, et sellise mootorikütuse kasutamise puhul oleks välistatud sõidukitele kahju tekkimine. Seega on asja õige lahendamise seisukohast oluline see, kas kõrgendatud väävlisisaldus sai põhjustada kütuseseadmete ja pumbasüsteemi kiire kulumise.
  1. TTÜ masinaehituse instituudi autotehnika professori J.L.i poolt 02.03.2004 avaldatud arvamuse kohaselt suurendab diislikütuse suurenenud väävlisisaldus mootoris korrosiooni, kuna väävli põlemisel tekkinud gaasid, ühinedes diislikütuse põlemisel tekkiva veeauruga, moodustavad happeid. Tema arvamuse kohaselt puudutab see protsess eelkõige põlemiskambrit ja pihusteid. Samas halvendavad põlemise happelised jäägid ka mootori kvaliteeti, mis vajaks tihedamat vahetamist. Professor J.L. on oma 02.02.2004 arvamuses välja toonud loetelu põhjustest, mis võivad põhjustada mootoririkkeid ja enneaegset kulumist ning selles loetelus on ühe põhjusena nimetatud ka ebakvaliteetseid ekspluatatsioonimaterjale.
  2. Ekspertiisi aktis nr 2-49 on ekspert R.M. küsimusele nr 5 vastates seisukohal, et mootori pihustite ja kõrgsurvepumba rikked said tekkida vaid sinna sattunud mittekvaliteetse kütuse tõttu. Kütuses pidi esinema kas vett, vaike, mehhaanilisi lisandeid, agressiivseid ja korrodeeruvaid aineid jne, mis läbisid kütusefiltri ja põhjustasid kõrgsurvepumba ja pihustite rikked. Mootori rikked on tema meelest tõenäoliselt tekkinud töötamisel mittekorras toitesüsteemiga. Kostja on leidnud, et kuna S.E. AS-i poolt 09.04.2003 koostatud katseprotokollis pole tuvastatud, et kütuses oli vett, vaike, mehaanilisi lisandeid, agressiivseid ja korrodeeruvaid ained, siis ei saanud kostja poolt müüdud kütus olla hageja autodel tekkinud vigastuste põhjuseks. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna ekspert on toonud välja vaid näitliku loetelu ainetest, mis pidid mittekvaliteetses kütuses esinema ning tõendatud on, et kostja poolt müüdud kütus ei vastanud Eesti Vabariigis kehtinud kvaliteedinõuetele.
  3. Tulenevalt TsMS § 230 lõikest 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Vastavalt TsMS § 229 lõikele 1 on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel teeb kohus seaduses sätestatud korras kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud ning nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Hageja poolt enda nõude põhjendatuse tõendamiseks esitatud tõendid on seaduses sätestatud protsessivormis ja kohus on neid põhjendatult arvestanud dokumentaalsete tõenditena. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et kohus pole arvesse võtnud tema poolt esitatud dokumente ja ekspertide ning akrediteeritud laborite arvamusi, kuna kohtuotsuses nähtub, et kohus on hinnangu andnud kõigile asjas sisulist tähtsust omavatele tõenditele.
  4. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus mootorite tehnilise ekspertiisi läbiviimiseks on rahuldatud ekspertiisi akti nr 4-29 näol ning arvestades asjaolu, et ekspert R.M. ei viibinud mootori lahtivõtmise juures, ei fikseeritud esitatud detailide asukohti ja ei võetud mootorist kütuse ja määrdeõli analüüse, siis oli tal võimalik esitada ainult teoreetilist laadi analüüs tõenäoliste mootori purunemise põhjuste kohta.
  5. Kostja ei ole vaidlustanud asjaolu, et ekspertiisiks esitatud detailid kuulusid sõidukile Daewoo Avia A 80 N (reg.märk *** ***) ning arvestades seda, et sõidukitel Daewoo 7
(8)Avia A 75 N (reg.märk *** ***) ja Daewoo Avia A 80 EL (reg.märk *** ***) ilmnesid analoogsed mootorite kahjustused, on maakohus põhjendatult lugenud ka nende sõidukite puhul tekkinud kahju tõendatuks.
  1. Ekspertiisiaktist nr 2730-5146/03 järeldub, et kostja poolt esitatud vastavussertifikaate ei saa pidada usaldusväärseks ning ekspert M.N. nõustub sellega, et väävlisisaldusega 1480 mg/kg kütuste väävliühendite põlemissaadused korrodeerivad intensiivselt mootori detaile, väljalaskesüsteemi, ohtu seatakse tänapäeva autode oksüdatsioonkatalüüsneutralisatsioon ja kübemefiltrid, suureneb mootoridetailide korrosioonmehaaniline kulumine. Kütuse madalatemperatuuriliste omanduste (CFPP) parendamiseks on tema arvamuse kohaselt lisatud kas bensiini, petrooli või muid lisandeid. Kohus on otsuse tegemisel põhjendatult tuginenud nendele eksperdi seisukohtadele.
  2. Kostja väited seoses OÜ-ga B.&P. on paljasõnalised ning ei oma käesoleva tsiviilasja õige lahendamise seisukohast tähtsust, kuna asja menetluse käigus on leidnud piisavalt tõendamist, et kostja poolt müüdud ebakvaliteetne kütus tekitas hageja sõidukite mootorite purunemise, mille tõttu tekkis hagejal kahju, mille suurus on kohtule esitatud tõenditega dokumentaalselt tõendatud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 sätestab, et enne 01.01.2006 alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud seaduses sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lõike 3 kohaselt kui pool ei ole esitanud enne kohtuvaidlusi kohtule kohtukulude nimekirja ja kuludokumente, ei ole tal õigust kulude hüvitamist nõuda. Kuna vastustaja ei ole kohtukulude nimekirja ja kuludokumente esitanud, tuleb tema taotlus apellatsiooniastme kohtukulude hüvitamiseks jätta rahuldamata. G. Kivinurm Ü. Jänes U. Loonurm 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.