3-05-1090/4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Ruth Virkus ja Oliver Kask Määruse tegemise aeg ja koht 28.juuni 2006, Tallinn Haldusasja number 3-05-1090 Haldusasi L Li kaebus Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.04.1997 korralduse nr 159 p 7 peale ning rendilepingu lõpetamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 20.03.2006 määrus nr 3-05-1090 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik L Li määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta L Li määrus kaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 20.03.2006 määrus nr 305-1090 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Ringkonnakohtu määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtusse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu ja see peab jõudma ringkonnakohtusse hiljemalt tähtaja viimasel päeval enne kohtu tööpäeva lõppu (TsMS § 62 lg 2). Posti teel menetlusdokumendi edastamise korral lähtutakse tähtaja arvutamisel kohtusse posti saabumise ajast, mitte postitempli kuupäevast. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK L. L esitas halduskohtule kaebuse järgmiste taotlustega: „1.Tunnistada Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.04.1997.a korralduse nr 159 avaliku-õigusliku suhte puudumist kaebaja L Li osas.

1. Hüvitada kaebajale L Lile Tallinna Linnalt Kesklinna valitsuse poolt tekitatud kahju 100 000.-„ Kaebuse kohaselt andis Südalinna Kinnisvarahoolduse Munitsipaalettevõte kaebajale rendile H tn 26-4 ruumid. Tähtajatu mitteeluruumi rendileping sõlmiti 30.01.
2. Tegemist oli tulekahjus kannatada saanud majaga, mille renoveerimiseks pidi tegema ise kulutusi. Kesklinna Valitsuse 28.04.1997 korraldusega nr 159 rendileping kaebajaga lõpetati. Tähtajatut rendilepingut ei saanud aga linnaosavalitsus ühepoolselt korraldusega lõpetada, seda oleks saanud teha poolte kokkuleppel. Kaebaja suhtes on toime pandud omavoli. Korter nr 4 koos selles olnud kaebaja varaga ning korteri juurde kuuluvate hoonetega anti kaebaja teadmata üle Eesti Apostliku Õigeusu kirikule. Kaebajale on tekitatud varalist ja mittevaralist kahju. 3-05-1090 Tallinna Halduskohus jättis 19.01.2006 määrusega kaebuse käiguta ning palus kaebajal oma nõudeid täpsustada ja selgitada. L. L vastas kohtunõudele, et jääb oma taotluste ja põhjenduste juurde. Südalinna KME likvideerimisega oleks pidanud Kesklinna Valitsus teavitama kaebajat rendileandja muutusest. Kesklinna Valitsuse 28.04.1997 korraldusega nr 159 (millega kaebaja tutvus alles aastal 2004 kriminaalmenetluse raames) lõpetati alusetult kaebajaga sõlmitud rendileping. Kaebaja ei teadnud renditasu tõstmisest. Korter on olnud kaebaja valduses üle 30 aasta. Kaebaja on teinud selle elamiskõlbulikuks muutmiseks suuri investeeringuid, ehitanud hoovi garaaži, istutanud õue ilupuid ja lilli. Vaidlusaluse haldusakti tõttu on kaebajale tekkinud kahju – tema korteris H tn 26-4 asuv vara hävitati ja varastati. Selles on süüdi Kesklinna Valitsus. Alustatud on ka kriminaalmenetlus. Kaebaja on RLS § 16 lg 1 p 4 alusel vabastatud riigilõivu tasumisest. Kui kohus leiab, et kaebaja peab riigilõivu maksma, siis palub kaebaja maksejõuetuse tõttu vabastada ta riigilõivu tasumisest. Tallinna Halduskohtu leidis, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse ja 20.03.2006 määrusega tagastas selle läbivaatamatult HKMS § 11 lg 4 alusel. Kaebus on esitatud sisuliselt Tallinna Kesklinna Valitsuse 28.04.1997 korralduse nr 159 p 7 peale, millega lõpetati alates 01.04.1997 L. Liga (elukoht P mnt 6-9) määramata ajaks sõlmitud rendileping H 26 esimese korruse ruumidele 9 – 14 üldpinnaga 49,3 m2 rendiseaduse § 18 punkt 3 alusel (rendivõlg üle kuue kuu). Vaidluse sisuks on seega rendilepingu lõpetamise õiguspärasus, mis on eraõiguslik ja mille lahendamine kuulub üldkohtu, mitte aga halduskohtu pädevusse. Vaidluse lahendamiseks tuleb kaebajal tsiviilkohtumenetluse seadustikuga sätestatud korras pöörduda hagiga Harju Maakohtusse. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES L. Li määruskaebuses paluti tühistada halduskohtu 20.03.2006 määrus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebaja pöördus kohtusse HKMS § 9 lg 6 alusel avalikõigusliku suhte puudumise kindlakstegemiseks. Selline vaidlus allub halduskohtule. Kesklinna Valitsus tõstis kaebaja teadmata renti. Kesklinna Valitsusel ei olnud õigust tagaselja renti tõsta ega rendivõla põhjendusega kaebajaga sõlmitud rendilepingut lõpetada. Kesklinna Valitsus on hiljem rendivõla kustutanud ja see näitab, et korralduse nr 159 (p 7) andmisel rikuti teadvalt kaebaja õigusi. H tn 26 maja tagastamine Eesti Apostliku Õigeusu Kirikule toimus kaebaja õiguste riivamisega. Kesklinna Valitsus on olnud pahauskne rendileandja ja on rikkunud kaebaja ostueesõigust korterile H 26-
3. Vaidluse lahendamine ei kuulu Harju Maakohtu pädevusse. Maakohus ei saa tühistada või muuta korraldust nr
4. Seda saab teha vaid halduskohus. Kesklinna Valitsus peab kaebajale hüvitama vara hävitamisega tekitatud kahju. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Halduskohus on õigesti tuvastanud, et esitatud kaebus ei kuulu lahendamisele halduskohtus. Kohtute pädevuse piiritlemisel on otsustavaks vaidlusaluse õigussuhte iseloom. Kaebaja ei pöördunud kohtusse vara tagastamisega või mitteeluruumi ostueesõigusest ilmajäämisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebaja vaidlustab mitteeluruumi rendilepingu lõpetamise alust ja taotleb lepingu ebaseadusliku lõpetamisega tekitatud kahju hüvitamist. Seega on käesoleval juhul vaidlusese tsiviilõiguslik. Asjaolu, et munitsipaal- või riigivara kasutamise ja käsutamise regulatsioon on üldjuhul avalik-õiguslik, ei ole siinkohal määrav. Rendilepingust tulenevad vaidlused on oma olemuselt tsiviilõiguslikud ja neid tuleb lahendada tsiviilkohtus ka sel juhul, 2