Tsiviilasi nr. 2-05-1592 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi 30. jaanuar 2006. a Tartu Menetlusosalised ja nende esin

§-st 53 lg.3 korraldab laste elu eestkosteasutus. Poolte kohtukulud jätta poolte endi kanda. Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD ja HAGEJA NÕUE Vara vald on esitanud 29.aprillil 2005.a. hagi kostjate vastu nende lapse, kes on sündinud xxxx.a. ära võtmise nõudes

§ 53alusel.

Hagiavalduse kohaselt on kostjad lapse vanemad, kes elasid ühise perena Läänemaal, Kullamaa vallas viie-lapselise xxxxx perekonnas ühes toas. Lapse ema on vaegur lapseeast ja 24.03.2004.a. otsusega on tal tuvastatud 80 % töövõimekaotus ning raske puue. Lapse emal puudub oskus last hooldada ja teda toita. 2005.a. märtsi lõpus toimetas Kullamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõunik X koos lapsega registrijärgsesse elukohta Vara valda. Põhjuseks oli asjaolu, et lapse isa X on lahkunud teadmata kuhu ja lapse ema ei saanud üksi lapsega hakkama, olles põhjustanud lapsele põletustrauma. Kullamaa Vallavalitsuse sotsiaalnõuniku hinnangul puuduvad X toimetulekuks vajalikud sotsiaalsed oskused ja ta ei ole võimeline õpetamisest aru saama. Vara vallas elas xxxxxxx kõigepealt oma ema juures, kuid ka viimane ei ole huvitatud xxxx juhendamisest ja aitamisest ega ka väikelapse hooldamisest. Nimetatud hagiavalduse esitamise ajal ei olnud hagejal mingit informatsiooni lapse isa asukoha kohta. Y ei osale lapse kasvatamises. xxxxxx on ema 04.aprilli 2005.a. avalduse alusel paigutatud Elva Väikelastekodusse. 11.07.2005.a. ( tl. 54) esitas hageja teise hagi X vastu lapse äravõtmise nõudes. Lapse emana on sünniakti kantud X , isa kohta andmed puuduvad. Lapse sünni hetkeks oli X suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatria ekspertiis

1. juunil 2005.a.. Ekspert asus seisukohale, et X on ohtlik lootele ja imikule, samuti väikelapsele. X tegelik areng vastab umbes 7-aastase lapse tasemele. Tartu Maakohtu
2. juuni 2005.a. otsusega on kohus tuvastanud X piiratud teovõime ja määranud talle eestkostjaks Vara valla. Lähtudes eeltoodust pöördus Vara Vallavalitsus taotlusega TÜ Kliinikumi naistekliiniku poole suunata X
3. juunil 2005.a. sündinud laps edasiseks hoolekandeks Tartu Lastekliinikusse. Seejärel on laps paigutatud Elva Väikelastekodusse. Hageja taotleb X laste äravõtmist ja Y lapse ära võtmist. Kohus on nimetatud hagid ühendanud ühtsesse menetlusse. KOSTJATE SEISUKOHT Kohus on piiratud teovõimega X esindajaks määranud advokaat Eve Laine. Kostja esindajana adv.E.Laine kirjalikus vastuses ( tl. 31-32) leidis, et hagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Vara valla tegevus on toimunud laste huvides. Lõpliku seisukoha kujundamiseks on vajalik Y isiklikult ära kuulata kohtuistungil. Kostja Y kohtule kirjalikult vastanud ei ole. KOHTUISTUNG Hageja esindaja jäi kohtuistungitel hagide juurde. Hagi X vastu on esitatud seetõttu, et kuigi X ei ole enam Y jaoks kadunud, ei ole X kindlustanud oma lapsele elukohta ja ülalpidamist. Y käitub lapse suhtes vastutustundetult, korraldamata on lapse elu-olu vastavuses lapse arenguga. X võib suvalisel ajal lahkuda suvalises suunas, kedagi sellest informeerimata. Tema oht lapsele seisnebki Y lastega üksijätmises. X ei ole seisnud oma lapse esmaste huvide eest ( tl.100p.101). 22.novembri 2005.a. kohtuistungil osalesid mõlemad kostjad. Kostja X viibis kohtuistungi ajal vahi all seoses tema suhtes algatatud kriminaalmenetlusega. Pärast Y vahistamist naases Y Vara valda ja elas kohtuistungi toimumise ajal Vara valla poolt talle eraldatud sotsiaalpinnal. Enne X vahistamist elasid kostjad koos Viljandimaal , kus X töötas peremees xxxxxx juures. 22.11.2006.a. kohtuistungil avaldas Y kohtule, et tema on küll valmis kahte tütart kasvatama. Ta soovib pärast Y vanglast vabanemist Y edasi elada, kuid ta ei ole sellele mõelnud, kus seda teha. Kui nad talus elasid, siis nad ei jõudnud lapsi lastekodusse vaatama minna. Y vanemad ei tahtnud neid enda juurde elama. Kui Y ta vahepeal maha jättis, siis ta oli Y peale pahane. Y õpetas, kuidas lapse eest hoolitseda. Ta ei mäleta, mis sai pangast välja võetud raha eest ostetud. Viljandimaalt ei oska ta üksi Elvasse lastekodusse lapsi vaatama sõita. Juulikuus tema ja Y telkisid Elvas ja siis käisid ka tihedalt lapsi vaatamas. Kõik vajalikud asjad laste jaoks on olemas. 22.11.2006.a. kohtuistungil avaldas X kohtule, et ta on ka xxxx isa, kuid Y tahtis, et dokumentides oleks ainult ema andmed. Ta pidi Y maha jätma seetõttu, et minna tööd otsima. Tööd otsis X Tallinnast. Y ei saa üksinda väikelastega hakkama, X õpetas teda. Ta on osaliselt Y rahasid kulutanud. Lapsed viiks ta tallu. Selles osas on taluperemehega räägitud ja viimane on nõus. Ta on mõelnud sellele, et niikaua kui elu ei ole sisse seatud, võiksid lapsed lastekodus olla. Rohkem lapsi tal ei ole. 2 10.jaanuari 2006.a. kohtuistungile kumbki kostja ei ilmunud, kuigi olid teadlikud kohtuistungi toimumisest allkirja vastu. Kostja X oli selleks ajaks vahi alt vabastatud. Hageja esindaja seletuse kohaselt lahkus Y koheselt pärast X vabanemist 14.detsembril 2005.a. Vara vallast ja hageja esindaja ei ole Y pärast seda kuupäeva kohtunud. Hagejale teadaolevalt elavad kostjad jällegi Viljandimaal ja taluperemees on seda asjaolu hageja esindajale ka telefoni teel kinnitanud. Kohus võttis 10.jaanuari 2006.a. kohtuistungi ajal telefoni teel kontakti nii Y kui ka X , kes kinnitasid kohtule, et nad elavad Viljandimaal . Sama kinnitas kohtule telefoni teel ka taluperemees. X avaldas, et ta oli kohtuistungi aja ära unustanud ja ei ole peremehega rääkinud laste talusse toomisest. Samuti ei teadnud X kui kaua peremees talus elada lubab. Ühtegi taotlust X telefoni teel kohtule ei esitanud. Kostja Y esindajana advokaat E.Laine 10.01.2006.a. kohtuistungil leidis, et asja materjalide põhjal võib ta hagiga Y esindajana nõustuda. Teatud tingimustel võib Y koos X iga siiski olla suuteline lapsi kasvatama, kuid X on jätnud Y väikelapsega üksinda ja sellistes tingimustes ei ole Y l võimalik toime tulla. Hagi rahuldamine on käesoleval hetkel põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagid tuleb mõlema kostja vastu rahuldada.

§ 50lg.1 kohaselt on vanemad kohustatud last kasvatama ja tema eest hoolitsema.

Sama §-i lg.4 kohaselt ei või vanem vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega.

§ 53

lg.1 kohaselt võib kohus otsustada eestkosteasutuse nõudel lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära võtta vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Lapse äravõtmise põhjuse äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. X on kaks last. Tütar, kelle isana on sünniakti kantud X , on sündinud xxxxxx. ja tütar on sündinud xxxxxxxx. Mõlemad lapsed viibivad käesoleval ajal Elva Väikelastekodus. Hageja väidab, et Y ei saa oma arengupeetuse tõttu üksi hakkama oma väikeste laste eest hoolitsemisega, mistõttu on lapsed emast eraldatud ja paigutatud Elva Väikelastekodusse. Nimetatud hageja väitele ei vaielnud kohtuistungil vastu ka Y esindaja. Kohus leiab, et hageja nimetatud väide on asja kohtuliku arutamise käigus ka tõendamist leidnud. X on piiratud teovõimega isik, kellele kohus on

1. juuni 2005.a. otsusega määranud eestkostja. Ekspert I.Laasi ekspertarvamuse ( tl.61-62) kohaselt on Y l mõõdukas vaimne alaareng( nõrgamõistuslikkus), mis on temal tekkinud väikelapseeas saadud peaajutrauma tulemusena ja käesoleval ajal avaldub nõrga mäluna, mõõduka intellektipuudena, võimetusena omandada kooliteadmisi ja neid kasutada, võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada, kriitika ja kohusetunde puudumisena, lapsemeelsusena. Kohusetunde ja kriitikameele puudumise tõttu, samuti oskamatuse tõttu valmistada toitu ja hoolitseda lapse eest, on Y ohtlik imikule ja väikelapsele. Y oskamatust toitu valmistada tõendavad ka kaaskostja X ja tunnistajate xxxxx ja xxxxxx ütlused kohtuistungil, samuti perearst Hiie Tisleri õiend 05.01.2006.a. “ xxxxxx ja tema perekonna lugu“( tl.94), väljavõtted xxxxxx arenguloost ( tl. 90-93). Tunnistaja xxxxxx, kes Kullamaa valla sotsiaalnõunikuna on xxxxx sündimise järgselt tegelenud lapsele riiete ja teiste vajalike asjade muretsemisega, Y õpetamisega lapse eest hoolitsema, avaldas kohtuistungil arvamust, et tema arusaamist pidi Y oksustes õpetamise järel muudatusi ei toimunud. Ka 3 tunnistaja xxxxx andis ütlusi selles, et Y tuli anda pidevalt korraldusi tegevusteks ja iseseisvalt ta laste kasvatamisega hakkama ei saaks. Korralduste andmise vajalikkust lapse eest hoolitsemisel tõendavad ka tunnistaja xxxxx ütlused, kes andis xxxxx korraldusi lapse pesemiseks ja riiete vahetamiseks. Tunnistaja ütluste kohaselt oli X ka enda pesemisega raskusi. xxxx põletas ka xxxxx õlga kuumaveekannuga, mida Y ise sotsiaalnõuniku eest varjas. Lapse põletamisest sai sotsiaalnõunik teada naabrilastelt, misjärel kutsus kiirabi ja paigutas ema koos lapsega haiglasse. xxxxx ütlustest nähtub, et Y võiks saada laste kasvatamisega hakkama sel juhul, kui xxxxx isa kaaskostja X elaks pidevalt koos Y ja lastega ja igati aitaks laste eest hoolitseda. X oskab ka süüa teha ja on selles osas ka xxxx õpetanud. Samas nähtub nii xxxxx ütlustest kui ka perearsti xxxxxx õiendist, et X viibis juba enne teise lapse sündimist pere juurest tihti ära, samuti ei saanud aru, et xxxxx oli alatoitumus, ei järginud alati lapse eest hoolitsemisel arsti nõuandeid. Tunnistaja xxxx ütlustega on tõendatud, et märtsis 2005 lahkus X Kullamaalt ja enam tagasi ei tulnudki. Just X äraolekul põletas Y xxxx käsivart. X lahkumise ajal oli Y uuesti rase. Just X lahkumine pere juurest tingis selle, et Kullamaa vald saatis raseda Y koos xxxxx elukohajärgsesse Vara valda. Y tundis X vastu uuesti huvi alles pärast X sünnitust suvel 2005.a. X lahkumist pere juurest kohtuistungil ei eitanud ja väitis, et lahkus seetõttu, et minna tööd otsima ( tl. 77). Samas kinnitas X kohtule, et Y ei saa üksinda väikelastega hakkama. Vastavalt Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokuröri S.Merilo määrusele on Y suhtes 09.11.2005.a. läbi viidud ambulatoorne kohtuspsüühiaatriline ekspertiis. Ekspertiisiaktist ( tl. 82-83) nähtub, et perioodil, mil X lahkus Y ja lapse juurest elas ta koos xxxxxx. Uurinud esitatud tõendeid kogumis on kohus jõudnud asja arutades veendumusele, et kohus ei saa jätta lapsi X st eraldamata lootuses, et kooselu Y ja X poolne abi laste kasvatamisel välistab laste elu ja tervise ohtu sattumise ja tagab lastele nõuetekohase arengu. X suhtumist lapse kasvatamisse iseloomustab enamuse ajast tegevusetus, mis ei taga lapsele nõuetekohast arengut. Ekspertarvamuse kohaselt esinevad X lapsepõlvest alates väikesed ja suured generaliseerunud epileptilised krambihood, sealhulgas koos teadvuse kadumisega. X il esineb kerge vaimne alaareng. Oma psüühilise seisundi poolest on võimeline kohtus esinema. Seega on nii ekspertarvamuse kui ka arstliku ekspertiisi otsusega nr. 099109 11.03.2004.a. tõendatud, et ka X ei ole terve isik, vaid tal esineb kerge vaimne alaareng. X il on raske puue, tõõvõimekaotus on 80 % ( tl. 86). Tunnistades Y suutmatust lastega hakkama saada, lahkus X pere juurest ja alustas kooselu teise naisega. Tunnistaja xxxxxx ütluste kohaselt viibis X ka enne märtsi 2005 tihti pere juurest eemal, kusjuures põhjused selleks olid otsitud ja ebaselged. Tunnistaja xxxxxxon andnud ütlusi ka selles, et X on olnud Y suhtes vägivaldne ( tl. 99), mida Y ei soovi ise tunnistada. X on olnud vägivaldne ka oma eelmise elukaaslase ja laste ema Diana suhtes, mis osas tegi xxxxxx koos perearstiga avalduse politseile( tl. 99p.). Tunnistaja xxxxxx ütlustega on tõendatud hageja väide selles, et Y on oma mõjuvõimu kasutanud ka Y lasterahade osas, mida on kulutanud enda otstarbeks. 22.11.2005.a. kohtuistungile toodi X etapeerimisnõude alusel, kuna viibis sel ajal vahi all seoses kriminaalasjaga. Vabaduses olles 10.01.2006.a. kohtuistungile X ei ilmunud, sest oli selle ära unustanud ( tl. 100p.). Käesoleva asja lahendamisel on oluline argument ka see, et kostjatel puudub kodu, kus väikelapsi kasvatada. Mõlemad kostjad kinnitasid kohtuistungil, et nad ei saa elada koos lastega X vanemate juures. Kuigi kostjad elasid kuni märtsini 2005.a. Kullamaal xxxxxxxx elukohas ühes toas, oli ka sealne elamine tunnistaja xxxxxx ütluste kohaselt kitsas ja xxxxxxxx paljulapselise pere elamistingimusi halvendav. Y emalt on Tartu Maakohtu 28.05.1996.a. otsusega võetud ära vanema õigused Y suhtes ( tl.63p.). Niipea kui X vabanes vahi alt
2. detsembril 2005.a. kutsus ta Y Varalt enda juurde ja mõlemad elavad sest ajast Viljandimaal, , kus X on saanud ajutist tööd. Kohtul puuduvad andmed, et tööandja võimaldab kostjatel püsivalt elada ja lapsi kasvatada. Y on lahkunud oma alalisest elukohast Vara vallast ilma 4 eestkosteasutuse- Vara vallavalitsuse nõusolekuta. Asja materjalidest nähtuvalt ei soovi X elada koos Y Vara vallas Y antud sotsiaalpinnal. Kui X sooviks tõepoolest elada koos Y ja lastega ühise perena, siis peaks X tegema selles osas Y eestkosteasutusega koostööd, et tagada lastele turvalised elutingimused. Käesoleval juhul ei ole X soovinud ei Vara vallas elada ega ka küsimust Vara vallaga arutada. Hageja esindaja seletuse kohaselt ei ilmunud X vastavasisulisele vestlusele Vara vallavanemaga. X , soovides ise xxxxx kasvatada, ei ole arvestades lapse ema tervislikku seisundit suutnud luua xxxxxx kodu, kus laps saaks eakohast hoolitsust ja kasvatust. Kohus leiab, et X on käitunud nii xxxxxx kui ka Y suhtes vastutustundetult ja sellise käitumisega on seadnud ohtu lapse tervise ja elu. Sellises olukorras on laste huvides nende lahutamine kostjatest, sest laste jätmine vanemate juurde on lastele ohtlik. Kohtunik 5