Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning ärakirjad vastavalt menetlusosaliste arvule (
Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (
Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Tagaseljaotsuse ärakiri saata 5 päeva jooksul otsuse tegemisest teadmiseks mõlemale poolele. Hagiavalduse sisu 17.02.2005.a sõlmisid hageja ja X tarbijakrediidilepingu nr 0500066/26kt, mille alusel väljastati krediidisaajale 20 000 krooni ning lepiti kokku fikseeritud intressimääras 27% krediidisummast ühe aasta kohta, krediidi brutosummas 53 053,02 krooni ning krediidi kulukuse määras 48,02% aasta kohta. Krediidilepingust tulenevate rahaliste nõuete täitmise tagamiseks sõlmis hageja käenduslepingu kostja Y. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks lepiti kokku 72 853 kr ning käendusleping sõlmiti tähtajaga 01.04.2013.a. Käenduslepingu punktide 2 ja 2.1. kohaselt kohustus käendaja täitma krediidisaaja tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused hageja ees ühe nädala jooksul pärast hagejalt kirjaliku nõude saamist, juhul kui krediidisaaja ei täida võetud kohustusi nõuetekohaselt. Krediidilepingu kohaselt kohustus krediidisaaja tagastama hagejale krediidisumma ning tasuma intressid igakuiste maksetena. Kostjad ei ole oma kohustust hageja ees nõuetekohaselt täitnud ega tasunud alates krediidilepingu sõlmimisest mitte ühtegi makset. Lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu saatis hageja kostjatele tasumise meeldetuletuskirjad 01.04.2005.a., 12.04.2005.a., 18.04.2005.a, ning 12.05.2005.a. Viimases meeldetuletuskirjas hoiatas hageja kostjaid krediidilepingu ülesütlemise ohust ning 28.06.2005.a. saadetud kirjadega ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles, kuna täies ulatuses oli tagastamata neli järjestikust maksegraafikujärgset osamakset. Hoolimata käendajapoolsest lubadusest võla tasumise suhtes läbirääkimiste käigus hagejaga, ei ole midagi tasutud ega näidatud üles huvi midagi tasuda. Seega nõuab hageja, juhindudes VÕS §-dest 76 lg 1, 101 lg 1 p 1, 6 ja lg 2, 108, 113, 142 lg 1, 145 lg 1 ja 2, 158 lg 1 ning 401 kostjatelt solidaarselt 54 653,02 krooni väljamõistmist, millest 20 000 krooni moodustub tagastamata krediidisumma, 2416,39 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9.79 krooni viivis, 4000 krooni leppetrahv (20% x tagastamata krediidisumma), 1800 krooni võla sissenõudmisega seotud kulu ning saamata jäänud tulu 25 048,21 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Kohtu põhjendused ja kohtukulude jaotus Asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega ja kirjaliku vastuse nõudega kohustas kohtunik kostjaid vastama kohtule kirjalikult 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest arvates. Kostjad ei ole tänaseni kohtule vastanud. Kostja X on isiklikult kätte saanud asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määruse ja kirjaliku vastuse nõude, hagiavalduse ärakirja ja selle juurde hageja poolt lisatud dokumentaalsed tõendid 13.12.2005.a (tl 67). Kostja Y on asja materjalid kätte saanud 17.11.2005.a (tl 58).
lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus ilma kohtuistungit pidamata hagi omal algatusel tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on kostjale andnud vastamiseks piisava pikkusega tähtaja ning asja kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise määrusega on kohus hoiatanud kostjat tagaseljaotsuse tegemisest. Hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks kohtule tarbijakrediidilepingu (tl 19-24), käenduslepingu (tl 25-26), hageja kirjad kostjatele (tl 27-36, laenuteenuste hinnakirja (tl 37). VÕS § 401 lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS §-de 76 lg 1 ning 101 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Võlausaldaja võib võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist ning kohustuse rikkumise korral võib ta käsutada eraldi või koos 2 kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt käsutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg l sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Viivise kohta sätestab VÕS § 113, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Vastavalt VÕS §-le 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Käendaja vastutuse kohta sätestab VÕS § 142 lg 1, et käendaja kohustub käenduslepinguga põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama tema kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutavad käendajad käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede eest Eelnevast tulenevalt kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt tuleb tagaseljaotsusega välja mõista 54 653,02 krooni. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne
jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud
-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud
lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks solidaarselt välja riigilõivuna tasutud 3750 krooni, kohtutäituri kulu 1180 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 1800 krooni. Vastavalt
§-le 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatult täitmisele. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.