) § 67 p 3 nõuete rikkumise eest karistati kinnipeetavaid järgmiselt: V.V.t - Tallinna Vangla direktori 29.12.2005 käskkirja nr 1003-d alusel kartserisse paigutamisega 26 ööpäevaks; I.G.e - 29.12.2005 käskkirja nr 993-d alusel noomitusega; R.K.d - 29.12.2005 käskkirja nr 997-d alusel kartserisse paigutamisega 6 ööpäevaks; V.Z.it 29.12.2005 käskkirja nr 994-d alusel noomitusega; R.R.i – 29.12.2005 käskkirja nr 991-d alusel ühe pikaajalise kokkusaamise keelamisega; V.S.t – 29.12.2005 käskkirja nr 995-d alusel noomitusega; R.H.i – 29.12.2005 käskkirja nr 1002-d alusel kartserisse paigutamisega 23 ööpäevaks. Kaebuste motiivid ja nõue Kaebuste esitajad leiavad, et neid on karistatud õigusvastaselt. Vangla direktor on distsiplinaarkaristuste määramisel tuginenud ainuüksi juurdlust läbiviinud vanglaametnike arvamusele. Intsidendis süüdistatavate kinnipeetavate ütlusi kuulda ei ole võetud, kuigi need on tõesed. Kaebajaid on ebaõiglaselt süüdistatud ja karistatud keelatud eseme olemasolust mitteteatamise eest. Seejuures ei ole arvesse võetud, et kuna olid jõulupühad, ei viibinud keegi juhtkonnast tööl, seega polnudki kellelegi juhtunust teatada. Direktor ei ole karistuste määramisel arvestanud ka seda, et juhtkonna teavitamise korral oleks järgnenud kaaskinnipeetavate poolt kindlasti füüsiline kättemaks, sest kõigis kinnipidamisasutustes on välja kujunenud kindel reegel, et nn informaatorid langevad varem või hiljem omakohtu ohvriks. Kaebajad leiavad, et teavitamise korral oleks füüsiline kättemaks ohustanud nende tervist või elu, ning selline vägivallategu oleks ohuks vangla julgeolekule. Tallinna Vangla direktori enda poolt on sisse viidud range asjaajamiskord kinnipeetavate ja vanglaametnike vahel, mille eesmärgiks on takistada kinnipeetavate pääsemist direktori vastuvõtule, aga vangistusseaduse § 67 lg 3 sätestab, et informeerima peab vaid direktorit, mitte kogu juhtkonda, nagu vaidlustatavates käskkirjades on märgitud. Avalduse kirjutamine direktori nimele oleks samuti mõttetu olnud, sest kuni see oleks kohale jõudnud, oleks teave juba aegunud. Seega on loodud olukord, kus rikkumisest teavitada ei olnud võimalik, distsiplinaarkaristused on aga määratud mitteteavitamise eest. Pildistamisel osalesid kaebajad seetõttu, et kaaskinnipeetav L.Tohver tegi ettepaneku end mälestuseks jäädvustada. Kaebajad ei ohustanud pildistamisel osalemisega ja fotoaparaadi olemasolust mitteteatamisega vangla julgeolekut. Kaebajaid on küll tutvustatud vangla sisekorraeeskirjaga, sh sellega, millised esemed on vanglas lubatud, kuid enamus kaebajaid väidab end mitte teadvat, et fotoaparaat on vanglas keelatud ese. Sisekorraeeskirjas puudub säte, et esemed, mida ei ole lubatud asjade hulgas nimetatud, on keelatud. Kaebuse esitajad leiavad, et vaidlustatavad Tallinna Vangla direktori 29.12.2005 käskkirjad on eelpooltoodust tulenevalt õigusvastased ning paluvad need tühistada. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb kaebustele vastu ja leiab, et need ei ole põhjendatud. Kaebuse esitajad on toime pannud distsipliinirikkumise
lg 1 mõttes, mille eest vangla direktor saab kaalutlusõiguse alusel kohaldada distsiplinaarkaristust. 3 Distsipliinirikkumise asjaolude väljaselgitamiseks on läbi viidud distsiplinaarmenetlus. Tallinna Vangla julgeolekuosakonna juhataja K.Karuaugu poolt 27.12.2005 koostatud ettekandest nr 1924 nähtub, et 26.12.2005 kell 17.25 avastati ja võeti ära III sektsiooni suitsetamistoas koristaja kapist musta kilekotti pakitud fotoaparaat koos fotofilmiga. 27.12.2005 ilmutati nimetatud fotofilm OÜ-s Digifoto (Paldiski mnt 26A). Saadud fotodelt tuvastati 13 III sektsiooni kinnipeetavat, sh 7 kaebuse esitajat. Eeltoodust lähtuvalt on fotodel kujutatud kinnipeetavate, sh kaebuse esitajate suhtes läbi viidud distsiplinaarmenetlus. Distsiplinaarmenetluse käik on protokollitud. Vangistusosakonna peaspetsialisti O.Org’i poolt 28.12.2005 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollist nähtub kaebuse esitajate V.V., I.G.e, R.K., V.Z.i, V.S., R.R.i ja R.H.i distsipliinirikkumise aeg ja koht, rikkumise kirjeldus ja viide õigusakti sättele, mida on rikutud, samuti ettepanek distsiplinaarkaristuse kohta. Samuti on lisatud inspektor-kontaktisiku T.Stogov’i õiend, millest nähtub, et kõik kinnipeetavad on fotodele jäädvustatud vabatahtlikult nende endi nõusolekul. Kõiki kaebuse esitajaid on informeeritud distsipliinirikkumisest, milles neid süüdistatakse, ning nendel on võimaldatud anda selle kohta seletus.
p 3 järgi on kinnipeetav kohustatud teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda ning teiste inimeste elu ja tervist. Antud juhul kaebuse esitajad seda kohustust ei täitnud, mida nad on ka oma seletuskirjades kinnitanud. Seega on rikkumine leidnud tõendamist. Vastustaja ei nõustu kaebajate väidetega, et nad ei olnud teadlikud fotoaparaadi olemasolu keelust. Kõiki kaebuse esitajaid on tutvustatud vangla sisekorra eeskirjaga ning neilt on võetud selle kohta allkiri. Sisekorraeeskirja §-s 58 on selgelt loetletud kinnipeetavale lubatud asjad. Fotoaparaati nende hulgas ei ole. Esemed, mida selles loetelus ei ole nimetatud, on keelatud. Tõele ei vasta ka kaebuse esitajate väited selle kohta, et keelatud esemest ei olnudki võimalik teavitada vangla juhtkonda, kuna jõulupühade tõttu ei viibinud keegi juhtkonnast kohal. Pühade ajal oli vanglas tugevdatud valve, mis tähendab, et kõik vajalikud vanglaametnikud olid tööl. Teate või avalduse vangla direktori nimele oleks saanud kindlasti edasi anda kas valvurile või kontaktisikule. Keelatud esemest teatamine ei oleks tähendanud füüsilist ohtu teate esitajale, kuna just julgeoleku kaalutlustel hoitakse informatsiooni avaldajate nimed saladuses. Vajaduse korral paigutatakse selline isik eraldi kambrisse. Menetluse käigus selgus, et tegemist oli eelnevalt ettevalmistatud ja organiseeritud tegevusega, mille hulka kuulus ka pildistamine (jõululaud, suur tort, päkapikumütsid, milles kinnipeetavad end pildistada lasid). Iga selline distsipliinirikkumine kujutab endast ohtu vangla julgeolekule Distsiplinaarkaristused kaebuse esitajatele on määratud vangla direktori käskkirjadega ning karistuste määramist on põhjendatud. Kaebajate suhtes rakendatud distsiplinaarkaristused on erinevad. Kuna karistuse määramine on vangla direktori diskretsiooniotsustus, sõltub määratava karistuse valik distsipliinirikkumise toimepanemise asjaoludest ja kinnipeetaval olemasolevatest varasematest distsiplinaarkaristustest. Kaebajate suhtes ei ole kohaldatud kollektiivset distsiplinaarkaristust. Vastustaja palub jätta kinnipeetavate V.V., I.G.e, R.K., V.Z.i, V.S., R.R.i ja R.H.i kaebused rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus 4
punktile 3 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud teatama viivitamatult vangla direktorile kõikidest asjaoludest, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda. Kõnealusel juhul kaebuse esitajad rikkusid süüliselt nimetatud sätet, jättes vangla juhtkonnale teatamata keelatud esemest, mis võis ohustada vangla julgeolekut ja sisekorda. Distsipliinirikkumiste asjaolude väljaselgitamiseks on vastavalt
Distsiplinaarmenetlus on läbi viidud iga kinnipeetava suhtes eraldi. Kaebuse esitajaid on vastavalt
lg 2 informeeritud distsipliinirikkumisest, milles neid süüdistatakse, ja neil on võimaldatud anda asja kohta seletusi. Oma seletustes tunnistavad kõik kaebuse esitajad, et osalesid pildistamises kaaskinnipeetav Lauri Tohveri ettepanekul ja teadsid seega fotoaparaadi olemasolust. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise kohta on koostatud vangla sisekorraeeskirja § 97 lõikes 1 ettenähtud korras protokoll, millele on alla kirjutanud protokolli koostanud vanglaametnik ning distsipliini rikkunud kinnipeetav. Vastavalt
lg 4 määrab distsiplinaarkaristuse vangla direktor distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada.
lg 3 kohaselt arvestatakse distsiplinaarkaristuse valikul vangistuse täideviimise eesmärki. Karistuse määramine on vangla direktori diskretsiooniotsus, mille tegemisel kaalutakse rikkumise toimepanemise asjaolusid, kinnipeetava varasemat käitumist ning 5 kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnipeetaval. Tallinna Vangla direktor on vaidlustatavates käskkirjades kohaldanud kaebuse esitajate suhtes erinevaid distsiplinaarkaristusi sõltuvalt sellest, kas kinnipeetav on varem toime pannud distsipliinirikkumisi ja kas tema suhtes varem kohaldatud distsiplinaarkaristused on kinnipeetava käitumist mõjutanud. Kaebuse esitanud kinnipeetavatest on ainult R.R. leidnud, et tema suhtes distsiplinaarkaristusena kohaldatud ühe pikaajalise kokkusaamise keelamine ei ole põhjendatud ega kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega, kuna vangla peaks soodustama kinnipeetava suhtlemist oma perekonnaga, mitte aga takistama seda. Vangla poolt esitatud väljavõttest isiku distsiplinaarkaristuste kohta nähtub, et kaebajale on varasemate distsipliinirikkumiste eest korduvalt avaldatud noomitusi, millel aga ilmselt ei ole olnud piisavalt mõju kaebaja käitumisele. 3. Põhjendamatud on kaebuse esitajate väited selle kohta, et kui nad ka oleksid teadnud, et fotoaparaadi näol on tegemist vanglas keelatud esemega, poleks nad ikkagi sellest teatada saanud, sest jõulupühade tõttu ei viibinud pildistamise ajal ega vahetult peale seda vanglas tööl vangla direktorit ega ühtki teist vangla juhtkonda kuuluvat isikut, samuti selle kohta, et keelatud esemest teatamine oleks kujutanud endast ohtu teavitaja enda tervisele ja elule, mis oleks ohustanud ühtlasi ka vangla julgeolekut tervikuna.
p 3 kohustab kinnipeetavat tõepoolest viivitamatult teatama kõikidest vangla julgeolekut ja sisekorda ohustavatest asjaoludest vangla direktorile, kuid nimetatud sättes ei ole silmas peetud seda, et vastavat teavet saab kinnipeetav anda ainult vahetult ja otse vangla direktorile, viibides selleks tema vastuvõtul, nagu on väitnud kaebajad, vaid seda on võimalik teha ka teiste kohalolevate vanglaametnike kaudu. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et ükski kaebuse esitajatest ei ole püüdnud ega teinud midagi selleks, et sellist teavet vangla direktorile edastada, tuues põhjenduseks asjaolu, et direktor pühade tõttu nagunii majas ei viibinud. Keelatud esemest mitteteatamise põhjendamine ohuga omaenda tervisele või elule või kartusega teiste kinnipeetavate võimaliku kättemaksu ees on paljasõnaline ja kaebajate poolt ilmselt ülevõimendatud. Kaebuse esitajad ei ole toonud ühtki konkreetset näidet taoliste juhtumite kohta, mis oleks aset leidnud Tallinna Vanglas. Vangla julgeoleku ja sisekorra tagamise huvides ei ole avalikustada nende kinnipeetavate isikuid, kes teavitavad vangla juhtkonda võimalikest rikkumistest või vanglas keelatud esemetest, ning vastustaja kinnitusel seda ka ei tehta. Samuti on vajaduse korral olemas muud meetmed nende kinnipeetavate julgeoleku tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et distsipliinirikkumise toimepanemine kaebuse esitajate V.V., I.G.e, R.K., V.Z.i, V.S., R.R.i ja R.H.i poolt on tõendatud ning kaebuse esitajaid on vastavalt Tallinna Vangla direktori 29.12.2005 vaidlustatavate käskkirjade nr 1003-d, nr 993-d, nr 997-d, nr 994-d, nr 991-d, nr 995-d ja nr 1002-d alusel õigesti karistatud vangistusseaduse § 67 p 3 nõuete rikkumise eest. Käskkirjad on seaduslikud ja põhjendatud ning kaebustes toodud väited ei anna alust nende tühistamiseks. Sirje Tromp kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.