← Eesti

2-05-24082/3

2-05-24082 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill
  2. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses Tsiviilasja number 2-05-24082 Tsiviilasi AS EMT hagi X vastu 4 678,10 krooni nõudes. Menetlusosalised ja nende esindajad - AS EMT (registrikood 10096159, asukoht Valge 16, 19095 Tallinn) hageja lepinguline esindaja Raido Reinsalu (Lindorff Eesti AS, asukoht Hobujaama 4, 10151 Tallinn); kostja X RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada AS EMT hagi X vastu 4 678,10 krooni nõudes.
  4. Välja mõista X 4 678 (neli tuhat kuussada seitsekümmend kaheksa) krooni ja 10 (kümme) senti ASi EMT kasuks.
  5. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele. Kohtukulude jaotus Välja mõista X ASi EMT kohtukulud summas 653 (kuussada viiskümmend kolm) krooni ja 90 (üheksakümmend) senti ASi EMT kasuks. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vast üleandmisega. Kohus taastab menetluse, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb 14 päeva jooksul otsuse kättesaamisest kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist. Kui tagaseljaotsuse resolutsioon tehti teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded, võib kaja esitada 28 päeva jooksul kohtuotsuse resolutsiooni ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kirjalikult kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. HAGEJA NÕUE
  6. detsembril 2005.a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi X vastu 11.12.2003.a liitumislepingu alusel hageja poolt kostjale osutatud teleteenuse võlgnevuse ja 11.12.2003.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingust tuleneva võlgnevuse nõudes, kogusummas 4678,10 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 4 678,10 krooni, riigilõivu 420 krooni ja hageja poolt kantud õigusabikulud summas 233,90 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud
  7. veebruaril 2006.a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 11.12.2003.a liitumislepinguga, 11.12.2003.a mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepinguga, kostjale esitatud arvetega, 20.08.2004.a nõuete loovutamise raamlepinguga ja EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Liitumislepinguga ja müügilepinguga võttis kostja kohustuse maksta hagejale vastavalt esitatud arvetele, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel. Kostja ei täitnud oma kohustust õigeaegselt. Võlgu olev summa ja viivised kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut ja juhindudes võlaõigusseaduse § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, rahuldab kohus ASi EMT hagi X vastu 4 678,10 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamise tõttu kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420 krooni. 2 TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poole, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hageja on esitanud kohtule õigusabikulude nõude summas 233,90 krooni. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati 4 678,10 krooni ulatuses, siis on põhjendatud kostjalt välja mõista TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel hageja kasuks hageja õigusabikulud summas 233,90 krooni. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kohtukulud summas 653,90 krooni hageja kasuks. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.