← Eesti

2-05-21180/3

Tsiviilasi nr. 2-05-21180 KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste, sekretär Sigrid Huik juuresolekul Lahendi tegemise aeg ja koht

  1. mail 2006.a Tartu Maakohtu Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-21180 Tsiviilasi X avaldus eestkostja määramiseks. Menetlusosalised ja nende asjast huvitatud isik, avaldaja: X kui eestkostjaks taotlev isik eestkosteasutus: Tartu linn Tartu Linnavalitsuse kaudu (rk 75006546, Raekoda 50089 Tartu); lepinguline esindaja Signe Leibak; asjast huvitatud isik, kui eestkostet vajav isik: Y lepinguline esindaja: advokaat Aivar Hint. esindajad RESOLUTSIOON Juhindudes SHKS , § 19 , TsÜS § 8 lg 2 ja 3, PerS § 92 lg 4, § 93, § 95 lg 1-3, § 98, TsMS § 475 lg 1 p 5 ja 6, § 478, 479, § 520-526, § 533 p 1, § 538, § 660 lg 1, § 661, kohus otsustas: avaldus rahuldada.
  2. Seada eestkoste Y kõigi asjade ajamiseks ning tunnistada Y valimisõiguse osas teovõimetuks.
  3. Määrata Y eestkostjaks X ning anda talle kõik seadusliku esindaja (eestkostja) volitused oma abikaasa Y suhtes.
  4. Anda luba paigutada eestkostetav Y, kui dementsust põdev haige, tema tahte vastaselt tugevdatud järelvalvega hoolekandeasutusse , kuid mitte kauemaks kui kolmeks aastaks määruse tegemisest alates.
  5. Otsustada seatud eestkoste lõpetamine või pikendamine kolme aasta jooksul määruse tegemisest alates, s.o. enne 2009.a. maikuud. Menetluskulud Välja mõista riigituludest adv. Aivar Hint poolt osutatud õigusabi kulud 1834,90 ( üks tuhat Lk 1 / 4 kaheksasada kolmkümmend neli krooni ja 90 senti ) OÜ Tartu I Advokaadibüroo kasuks ja jätta nimetatud kulu riigi kanda. Määruskaebuse esitamine Määruskaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määruse jõustumine, täitmine ja kättetoimetamine Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele. Määruse, mille peale saab esitada määruskaebuse, toimetab kohus menetlusosalistele kätte. Määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu valitud viisil. Toimikusse tuleb märkida määruse teatavakstegemise viis. Teavitada Y valimisõiguse äravõtmisest valijate nimekirja pidavat asutust ehk kohalikku omavalitsust. ASJAOLUD Avalduse sisu Avaldaja X palub määrata ta oma abikaasa Y eestkostjaks, sest abikaasa tervislik seisund on sedavõrd halvenenud, et ta ei ole võimeline toime tulema oma igapäevaelu korraldamisega, ärritub kergesti, kadunud on ajataju, sõnavara kasutamise oskus on kadunud, ei ole võimeline aru saama jutu sisust, tähelepanu ja kontsentratsioonivõime on vähene. Kohtuistung Tartu linn, kui eestkosteasutuse esindaja on arvamusel, et X sobib oma isikuomaduste poolest oma abikaasa eestkostjaks. Eestkostetava haiguslik seisund on järjest süvenev ja Y igapäevaeluga toimetuleku oskused oluliselt vähenenud. Sihitu ümberhulkumisega on kaasnenud kauplusest asjade vargus, mille tõttu on Y korduvalt kinni peetud ja toimetatud arestimajja. Ohtlikkust lisab asjaolu, et Y puuduv võime aru saada tekkinud olukordade tõsidusest(tl. 34). Kohtunik veendus 27.04.2006.a. kohtuistungil, et Y vajab toimetulekuks pidevalt kõrvalist abi. Eestkostetava esindaja adv. Hint leiab, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Y tuleb määrata eestkostja, talt valimisõigus ära võtta ja paigutada hoolekandeasutusse kuna Y võib olla oma tervislikust seisundist tulenevalt ohtlik endale ja teistele. Lk 2 / 4 Tartu linna esindaja leiab, et kuna inimene võib iga päev sattuda oma tervislikust seisundist tulenevalt arestikambrisse, paigutada Y ööpäevaringsele tugevdatud järelvalvega Erastvere Erihooldekodusse. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele . Tsiviilasja materjalidest nähtub, et Tartu Linnavalitsus kui eestkosteasutus on avaldanud, et X on oma isiksuslike omaduste poolest sobiv isik olema oma abikaasa eestkostja. Seega on täidetud PerS § 95 lg 3 sätestatud nõue, et eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. X on andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks olemiseks (tl. 9). Ekspertiisiakt Ekspertiis viidi läbi 15.12.2005.a SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliinikus komisjoni poolt koosseisus: arst-õppejõud Kadri Toomla ja vanemarst-õppejõud Tuuliki Hion. Ekspertiis on läbi viidud Y suhtes vastavalt Tartu maakohtu kohtunik Andrus Miilaste määrusele 05.12.2005.a. seoses X poolt kohtule esitatud avaldusega oma abikaasa Y eestkostja määramiseks.(tl. 6-9). Eksperdid on tulnud alljärgnevale järeldusele:
  6. Y esineb dementsus, mis avaldub haiguse progresseeruvas kulus, mille põhjuseks on peaaju haigus, on häiritud mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara ja otsustusvõime, esineb sotsiaalse käitumise ja motivatsiooni halvenemine, on häiritud ka igapäevased toimingud – pesemine, riietumine, söömine, isiklik hügieen sellises ulatuses, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida;
  7. Uuritav võib oma vaimsest (tervislikust) seisundist tulenevalt olla ohtlik iseendale ja teistele;
  8. Uuritav vajab pidevat järelvalvet teistelt isikutelt ja perioodilist meditsiinilist ülevaatust arvestades haiguse progresseeruvat kulgu;
  9. Hoolekandeasutusse paigutamist vajab juhul, kui eestkostja ei suuda tagada tema ohutust iseendale ja teistele isikutele;
  10. Uuritava vaimne seisund (tervis) ei võimalda tal anda arvamust talle eestkostja määramise vajaduse kohta, kuid hetkel võimaldab anda eestkostja isiku kohta;
  11. Uuritava vaimne seisund (tervis) võimaldab tal osaleda kohtuistungil, kuid ta ei pruugi aru saada seal toimuva eesmärgist ja sisust ning ta ei suuda ise oma õigusi ning huve kaitsta. SHKS § 19 kohaselt paigutatakse isik hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kohtuotsuse alusel järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel : 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Isiku nõusolekuta hooldamise kohaldamise hoolekandeasutuses otsustab kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetlusele ettenähtud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus otsustab hooldamise kohaldamise pikendamise isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel. Hooldamise kohaldamise lõpetamise võib kohus otsustada ka omal algatusel. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni kolmeks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõusolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta kolme aasta kaupa. Hoolekandeasutus teatab isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise ja lõpetamise vajadusest viivitamata isiku elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele, millele on Lk 3 / 4 lisatud psühhiaatri arvamus isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise pikendamise või lõpetamise põhjendatuse kohta. Kohus leiab, et kooskõlas ekspertiisiaktiga ja asjast huvitatud isikute seletustega, ka eestkostetava isiku enda käitumisega, samuti toimikus leiduvate materjalidega, on leidnud tuvastamist asjaolud, mis viitavad sellele, et isik vajab eestkostet, ta on ohtlik iseendale ja teistele ning tuleb paigutada ööpäevaringse tugevdatud valvega hoolekandeasutusse Erastvere Erihooldekodusse Kanepi vald Põlvamaa Erastvere . TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub määrus viivitamatule täitmisele. Menetluskulud Advokaat Aivar Hint esitas kohtule taotluse õigusabi osutamise eest: - esindaja tasu tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 155 kr. iga poole tunni kohta + KM, s.o kokku 1834,90 krooni. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele. Isikule oli määratud TsMS § 219 lg 3 alusel esindaja riigi arvel tasuta õigusabi määramise korras Tartu Maakohtu 09.05.2006.a määrusega. Ekspertiisikulu 2100 krooni jätta riigi kanda. Kohtunik Lk 4 / 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.