§-de 115 lg 1; 640 lg 2; 646 lg 5 alusel 24 800 krooni väljamõistmist. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil hagi ei tunnistanud (tl 43-44, 65-71). Kostja arvates ei ole hageja esitanud tõendeid väidetava kahju olemasolu kohta ega kulutuste kohta, mida ta on teinud väidetava kahju kõrvaldamiseks ja on kaheldav kas kostja üldse on mingisuguseid kulutusi teinud. Kostja on kipsplaadid ja põranda paigaldanud vastavalt lepingule ja ehitusprojektile ning põhjused, miks põrandal ja seinas on mõrad, ei sõltu kostjast, vaid materjalist ja aluspindadest, mis ei ole kostja paigaldatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid tema väidet, et seina tekkisid praod kipsplaadi valesti paigaldamise tõttu. Hagejal ei ole ka ehitusalaseid eriteadmisi, mis lubaksid tal ehitustöö õigesti või valesti tegemise kohta hinnangut anda. Samuti on kostja hoiatanud hagejat, et kuna tegemist on puitkarkassmajaga, ei sobi selle viimistlusmaterjaliks odav kipsplaat, kuid hageja jäi vaatamata sellele oma soovile kindlaks. Seoses mõradega põrandas oli kostja hagejat teavitanud, et meie ehituskaubanduses ei leidu sellist puitmaterjali, mis pärast paigaldamist kokku ei tõmbuks ning on soovitanud mõrade vältimiseks laminaatparkettpõrandat, kuid hageja ei nõustunud sellega. Aprillis 2005.a läks kostja vastavalt kokkuleppele puudusena nimetatud küttesüsteemi leket kõrvaldama, kuid kohapeal oli katlaruumi uksele riputatud silt „Torud korras. Mitte puutuda!“ ning hageja abikaasa väitis, et abi pole vaja, kui toru hakkab lekkima, siis laseb ta ise vahtu vahele. Kostja täitis oma lepingulise ülesande, paigaldades elamusse juba kasutuses olnud trepi. Kuna hagejale see ei meeldinud, tuli ette võtta lepinguväline töö ja paigaldada uus trepp. Osa trepist jäi paigaldamata, kuna osa trepi detailidest läks kaduma. Kostja on nõus tagastama hagejalt saadud 13 500 krooni trepi eest, kui hageja tagastab kostjale trepi. Hageja on kostjale jätnud maksmata teise korruse tööde eest 3217 krooni, seega ei ole hageja oma kohustusi täies mahus täitnud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, tehtud järeldused, põhjendused ja kohtukulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja on alust selle osaliseks rahuldamiseks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et 11.11.2004 on sõlmitud tööettevõtuleping Saadjärve külas asuva eramu siseviimistlus- ja maalritööde teostamiseks summaga 27 407 krooni tööde lõpetamise tähtpäevaga 30.12.2004 (tl 8-10). Poolte vahel on vaidlus kostja poolt objektil teostatud tööde lõpetamise ja kvaliteetsuse üle ning kas ebakvaliteetsete töödega on hagejale tekitatud kahju.
lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
lg 1 kohaselt peab töövõtja tööna valmistatud asja tellijale üle andma ja
kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Nähtuvalt tööettevõtulepingu V osa punktist 3 kohustub tööandja tasuma lepinguga ettenähtud tööde eest 5 päeva jooksul peale tööde lõpetamist koos üleandmis-vastuvõtmis akti ja arve esitamisega ning punktidest 5 ja 6 nähtuvalt on tööandjal õigus tööde teostamise perioodil kontrollida töö kvaliteeti ning vajaduse korral teha vajalikke ettekirjutisi; juhul kui tööde üleandmisel-vastuvõtmisel on tööandjal pretensioone kokku lepitud tööde kvaliteedi osas, määrab ta töövõtjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Puudused kõrvaldab töövõtja omadest vahenditest. Kui töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on tööandjal õigus nõuda viivist 0,2% päevas iga viivitatud päeva eest. Lepingu VI osa p 1 järgi vormistavad pooled lõpetatud tööde kohta kirjaliku protokolli, kus on fikseeritud tööde lõpetamise aeg. Tööandja võimalikud pretensioonid kvaliteedi ja vaegtööde osas, nende likvideerimise tähtajad. Punkt 2 kohaselt kestab garantiiperiood kaks aastat, arvestades tööde vastuvõtmise akti allakirjutamisest poolte vahel. Garantiiajal ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldab töövõtja omal kulul tööandjaga kokkulepitud tähtajaks. Pooled ei ole esitanud kohtule tõendeid, et lepingu VI osa p 1 2 kohane lõpetatud tööde protokoll oleks nende poolt vormistatud või et tööde lõpetamisel oleks hageja esitanud kostjale pretensioone kokku lepitud tööde kvaliteedi või vaegtööde osas ning seoses sellega andnud kostjale mõistliku tähtaja töö parandamiseks. Hageja väited, et ta esitas mitmeid pretensioone kostjale suuliselt on paljasõnalised, seda enam, et hageja on väitnud, et alates aprillist 2005 oli kostja kadunud ja hoidis kohustuste täitmisest kõrvale. Samas ei ole hageja kasutanud
lg 1 punktis 4 võlausaldajale antud õiguskaitsevahendit taganeda lepingust või öelda leping üles. Hagejale oli teada kostja meiliaadress ja ka elukoha aadress. Kohtule on esitatud üksnes pooltevaheline meilivahetus (tl 31-32), millest nähtub, et hageja on nõudnud trepi paigaldamist hiljemalt 16.05.2005 ja kostja on nõus trepi raha tagasi maksma. Ka kohtuvaidluses on kostja tunnistanud hageja nõuet trepi eest makstud raha 13 500 krooni tagastamise osas ja hageja on nõus trepi detailid kostjale tagastama.
§-de 100; 101 lg 1 p 3 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, ning kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist. Trepi paigaldamises on pooled hinnapakkumise järgi kokku leppinud (tl 11).
lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel nõuda kahju hüvitamist pärast §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist: võlgnikule tuleb anda kohustuse täitmiseks täiendav mõistlik tähtaeg. Kuna käesoleva ajani ei ole kostja oma kohustust trepi paigaldamiseks täitnud, hageja on andnud
§-s 115 lg 2 sätestatud täiendava mõistliku tähtaja kohustuse täitmiseks, tuleb 13 500 krooni kohustuse rikkumisega hagejale tekitatud kahjuna kostjalt välja mõista.
Kohus leiab, et tekitatud kahjuna ei kuulu kostjalt välja mõistmisele trepi paigaldamise töö maksumus 820 krooni, sest poolte poolt esitatud asjaoludest nähtuvalt oli tegemist hageja soovil lepinguväliselt teise paigaldatava trepiga. Hageja väitel on kostja tehtud tööd järgmiste puudustega: kipsplaat on paigaldatud valesti, mille tõttu on tekkinud praod, küttesüsteem lekib ja põrandas on mõrad. Puuduste tõendamiseks on hageja esitanud tehtud fotod (tl 54-55), millelt nähtub, et põrandalaudade vahel on vahed, kaldlae ja seina üleminekukohtades on praod ning torud katmata, kraan paigaldamata. Kostja väitel ei ole puudused tekkinud tema süül, vaid tingitud odavast paigaldatavast materjalist ja aluspindade ebakvaliteetsusest. Hageja leiab, et loetletud puudustega on tekitatud talle kahju, mis seisneb puuduste likvideerimiseks kuluvas materjali ja töö hinnas. Hageja on siinjuures viidanud
§-le 646 lg 5, mis sätestab, et kui tellija nõuab õigustatult parandamist ja töövõtja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib tellija töö ise parandada või lasta seda teha ja nõuda töövõtjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt kaotab tellija õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Eelpool kohus tuvastas, et poolte vahel ei ole vormistatud tööettevõtulepingu VI osa p 1 kohast kirjalikku protokolli lõpetatud tööde kohta, kuid poolte käitumine annab kohtule alust arvata, et tööd objektil on kostja poolt lõpetatud, sest kumbki lepingupool ei ole aasta jooksul näidanud üles huvi lepingu edasise täitmise vastu. Hageja enda seletusest (tl 69) ja ka tunnistaja Meelis Paide ütlustest (tl 69-70) nähtub, et tööde lõpetamise tähtaega pikendati poolte vahel suuliselt 1. aprillini 2005. Ühtlasi tuvastas kohus, et pretensioon on hageja poolt kostjale esitatud üksnes trepi kohta. Vaegtöödeks ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise sätestab ka pooltevaheline tööettevõtulepingu V osa p 6. Hagi on kohtumenetluses 7. septembrist 2005 ja kätte toimetatud kostjale 14. septembril 2005. Seega on kostja sellest ajast teadlik puudustest tehtud töödes ja ei ole leidnud puuduste kõrvaldamiseks kohtuvälist lahendust, vaid on esitanud vastuväite, et puudused ei ole tekkinud tema süül. Kohus leiab, et asja menetlusaeg on olnud kostjale piisav ja mõistlik töö parandamiseks ning hagejal on tulenevalt
Pealegi kehtib poolte vahel lepingu VI osa punktist 2 tulenev kaheaastane garantiiperiood.
lg 1 kohaselt eeldatakse, et garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal ilmnenud töö lepingutingimustele mittevastavusi. Töö peab vastama lepingutingimustele ja töö ei vasta lepingutingimustele ka siis, kui selle puhul ei ole tavaliselt seda liiki tööle omast kvaliteeti, mida tellija võis mõistlikult eeldada, lähtudes töö olemusest.
lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tulenes tellija juhistest, tellija poolt muretsetud materjali puudustest või kolmanda isiku eeltöödest, kui töövõtja juhiseid, materjali või eeltöid 3 piisavalt kontrollis. Kohus leiab, et tehtud tööde kvaliteetsuse tõendamiskoormis lasub kostjal ning kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist töö puudustes. Samuti ei ole kostja tõendanud, et materjali paigaldamisel täitis ta hageja juhist või juhtis hageja tähelepanu materjali mittesobivusele aluspinnaga. Kui kostja leidis, et lepingu täitmine vastavalt lepingutingimustele ei ole võimalik, oleks ta pidanud keelduma tehtavast tööst. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid selle kohta, millised hageja nõutavad töö parandamise kulud ei ole põhjendatud. Hageja esitatud fotode ja kuludokumentide põhjal leiab kohus, et tehtud tööd ei vasta tavaliselt mõistlikult oodatavale töö kvaliteedile, seega ka mitte lepingutingimustele, ning hageja toodud kulud nende parandamiseks on põhjendatud ja mõistlikud ning vastavad materjalide hinnale ja tavalisele mõistlikule tasule ehitusturul ning hagi tuleb seinte ja lagede, põranda ja sanitaar-tehniliste tööde parandamiseks vajalike kulutuste ulatuses rahuldada, kokku 6600 krooni ulatuses. Hageja on esitanud veel tööettevõtulepingu IV osa p 4 ja V osa p 6 alusel ettenähtud tööde üleandmisega viivitamise ja puuduste tähtajaks likvideerimata jätmise eest viivise 4700 krooni nõude. Tööettevõtulepingu V osa p 6 kohaselt tuli vaegtöödeks ja puuduste kõrvaldamiseks tellijal esmalt anda töövõtjale tähtaeg ja kui töövõtja ei kõrvalda puudusi nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda viivist. Kohus leiab, et vaidlusalusel juhul ei ole viivise väljamõistmine kostjalt põhjendatud, sest kohus tuvastas, et puuduste kõrvaldamiseks või garantii rakendamiseks ei andnud tellija töövõtjale tähtaega ning vaidlusaluse trepi paigaldamine ei kuulunud sõlmitud tööettevõtulepingu järgi tehtavate tööde hulka. Poolte väidetest ja tunnistaja ütlustest nähtub asjaolu, et kostja on käinud 2005 aprillis parandamas küttesüsteemi, kuid hageja leidis, et hetkel ei vaja küttesüsteem parandamist. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja kokku 20 100 krooni ulatuses, millest kohustuse rikkumisega hagejale tekitatud kahju 13 500 krooni ja töö parandamise kulutuste hüvitus 6600 krooni. Hageja on nõude sellises suuruses esitanud ja kohus ei või hageja nõude piire ületada. Kostja vastuväited, et hageja võlgneb talle II korrusel tehtud tööde eest 3217 krooni, jätab kohus tähelepanuta, sest kostja ei ole oma nõuet maksma pannud tasaarvestusavalduse või vastuhagi esitamise teel. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel hagi osalise rahuldamise korral välja kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, mõistab TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt välja hageja kasuks kohtukulu. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1750 krooni (tl 5) ja õigusabikulu 3000 krooni (tl 13). Kostja kohtukuluks on õigusabikulu 3750 krooni (tl 63). Kohus rahuldas hagi 20 100 krooni ulatuses, millelt kuulus tasumisele riigilõiv 1750 krooni ja vastavalt TsMS §-le 61 lg 1 p 1 kulu esindaja poolt osutatud õigusabi eest 1005 krooni. Kohus jättis hagi rahuldamata 4700 krooni ulatuses, millelt kuulub välja mõistmisele kostja kasuks esindaja tasu osutatud õigusabi eest 235 krooni. Tehes õigusabikulude vahel tasaarvestuse, kuulub kostjalt hageja kasuks kokku välja mõistmisele kohtukulu 2520 krooni. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.