2-05-20655 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Eveli Vavrenjuk Otsuse tegemise aeg ja koht 24.aprill 2006.a. Tartu Kohtumaja Tsiviilasja number 2-05-20655 Tsiviilasi AS Sangar hagi X vastu töövaidluses Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Hageja AS Sangar (RK 10063674, asukoht Sõpruse pst 2 Tartu 50050); Hageja volitatud esindaja: Tarmo-Tanel Padrik kostja X 04.aprillil 2006.a. RESOLUTSIOON Juhindudes TLS § 87 lg 1 p 4, lg 2; § 90 lg 1 p 2 ja PalS § 32 kohus otsustas: hagi rahuldada. Tunnustada AS Sangar õigust mitte maksta X (IK 46902142756) 9 (üheksa) tööpäeva keskmist palka summas 3808,40 krooni töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest ja ühe kuu keskmist palka summas 8965,60 krooni lõpparve kinnipidamise eest. Otsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Kohtukulude jaotus Mõista X AS Sangar kasuks välja tasutud riigilõiv 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK I Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse (tl 5-8) kohaselt on hageja ja kostja vahel 01.jaanuaril 2005.a. sõlmitud tööleping nr 304-05, mille alusel kostja töötas hageja ettevõttes vormirõivaste müügijuhina. Kostja mittevastavuse tõttu oma ametikohale/tehtavale tööle teatas hageja
- augustil 2005.a. kostjale töölepingu lõpetamisest
- septembril 2005.a. TLS § 86 p 4 alusel. Pooled leppisid kokku, et kostjale makstakse töölepingu lõpetamisel hüvitust seaduses ettenähtust suuremas määras ehk kostja 4 kuu keskmise palga ulatuses, sh ka hüvitus töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest. Vastav tingimus fikseeriti töölepingu lõpetamisest etteteatamise teates ning lisaks sõlmisid pooled samal kuupäeval täiendavalt töölepingu lõpetamisest etteteatamise teatele kokkuleppe, milles täpsustasid kostja kohustusi, mille täitmise eest hageja oli nõus kostjale tasuma töölepingu lõpetamisel hüvitust seaduses ettenähtust suuremas määras. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja ajavahemikus 16.08.-02.09.2005.a. korrektselt üle andma pooleliolevad tööülesanded, tema valduses oleva andmebaasi, mis on seotud tööülesannete täitmisega ja edastama tema ametiülesannete täitmist jätkavale töötajale kogu informatsiooni, mis on vajalik vormirõivaste müügijuhi ülesannete edaspidiseks täitmiseks. Vastavate kohustuste nõuetekohane täitmine ja samuti hageja töö- ja ametisaladuste hoidmine oli tingimuseks, mille eest hageja oli nõus töölepingu lõpetamisel maksma hüvitust seaduses ettenähtust suuremas määras. Kokkuleppe punktis 4 leppisid hageja ja kostja kokku, et peale kokkuleppes sätestatud kohustuste nõuetekohast täitmist kostja poolt puuduvad pooltel teineteise vastu igasugused (s.h. rahalised) pretensioonid. Hageja esindajad selgitasid töölepingu lõpetamisest etteteatamisel ja ellnimetatud kokkuleppe sõlmimisel kostjale, et töölepingu lõpetamisel TLS § 86 p 4 sätestatud alusel on TLS § 90 lg 1 p 2 kohaselt tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust töötaja ühe kuu keskmise palga ulatuses. Eelpoolnimetatud tingimustel oli hageja valmis maksma kostjale hüvitust suuremas summas. Kostja nõustus sellise kokkuleppega, ega esitanud hagejale ühtegi vastuväidet summa suuruse ega muude tingimuste osas ega avaldanud soovi kokkulepitava hüvitissumma suurendamiseks. Kostja töölepingu kehtivuse viimasel päeval 2.septembril 2005.a 2 tundi enne tööpäeva lõppu avaldas kostja, et ei ole nõus hüvitusega 4 kuu keskmise palga ulatuses, vaid tööandja võiks maksta hüvitusena 8 kuu keskmise palga. Samuti keeldus kostja alla kirjutamast töölepingu lisale töölepingu lõpetamise kohta ning keeldus vastu võtmast tööraamatut. Hageja esindajad selgitasid kostjale, et pooled on juba
- augustil 2005.a. kokku leppinud hüvituse maksmises kostja 4 kuu keskmise palga suuruses summas ja kostja äkitselt tekkinud uus nõudmine, et temale makstakse lisaks kokkulepitule veel teistkordselt hüvitus 4 kuu keskmise palga ulatuses, ei vasta pooltevahelisele kokkuleppele ja selleks puudub igasugune alus. Kostja jäi oma soovi juurde saada hagejalt hüvitus kostja 8 kuu keskmise palga suuruses summas. Tööraamatu mittevastuvõtmise tõttu oli hageja sunnitud selle kostjale saatma tähitud kirjaga. Hageja poolt kostjale arvestatud lõpparve sisaldas: 1) töötasu augusti 2005.a. eest summas 8151.00 krooni; 2) töötasu 2 tööpäeva eest septembris 2005.a. summas 590.90 krooni; 2) hüvitus 17 kasutamata puhkusepäeva eest summas 5254.60 krooni; 3) hüvitus töölepingu lõpetamisel töötaja 4 kuu keskmise palga suuruses summas 35 897.80 krooni. Peale eelnimetatud summade maksustamist kuulus kostjale väljamaksmisele 37 463.35 krooni, mille AS Sangar kandis 02.09.2005.a. ülekandega kostja arvelduskontole SEB Eesti Ühispangas. Kostja esitas Tartumaa Töövaidluskomisjoni avalduse, milles taotles, et hageja maksaks talle täiendava hüvitise töölepingu lõpetamise eest ning hüvituse töölepingu lõpetamisest 9 päeva võrra vähem etteteatamise eest kokku 4 kuu keskmise palga suuruses summas. Samuti soovis kostja, et hagejalt mõistetakse välja hüvitus lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest 1 kuu keskmise palga suuruses summas. Tartumaa Töövaidluskomisjoni
- oktoobri 2005.a. otsusega töövaidlusasjas nr.9-11-02/2328-2005 otsustati rahuldada kostja nõuded osaliselt. Rahuldamata jäeti hüvituse nõue 4 kuu keskmise palga suuruses summas. Välja mõisteti 9 tööpäeva eest keskmine palk summas 2 3808.40 krooni töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest ja ühe kuu keskmine palk 8965.60 krooni lõpparve kinnipidamise eest. Töövaidluskomisjoni istungil kuulati tunnistajana ära AS-i Sangar müügidirektor Janek Pohla, kes andis tunnistusi kostja töölepingu lõpetamise asjaolude ja poolte tahte kohta kokkuleppe sõlmimisel. Töövaidluskomisjoni otsuses tunnustaja ärakuulamine aga ei kajastu. Hageja leiab, et ta on seoses kostja töölepingu lõpetamisega täitnud täielikult kõik seadusest ja pooltevahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused. Poolte selget tahet tingimuse suhtes, et hüvitus kostja 4 kuu keskmise palga suuruses summas on lõplik, kinnitab pooltevahelise kokkuleppe punkt edasiste igasuguste pretensioonide (s.h.rahaliste) puudumise kohta. Kostja poolt esitatud nõue on selgelt käsitletav rahalise pretensioonina, mille esitamine ei ole kooskõlas pooltevahelise kokkuleppega. Kuna hageja on täitnud oma kohustused nõuetekohaselt ning tasunud kostjale töölepingu lõppemise päeval kõik saada olevad summad ega ei ole pidanud kinni lõpparvet, siis on põhjendamatu kostja nõue nii täiendava hüvituse väljamõistmiseks töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest kui ka ühe kuu keskmise palga nõudes lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest. Eeltoodud põhjendustel palub hageja tunnustada AS Sangar õigust mitte maksta kostjale 9 tööpäeva keskmist palka summas 3808.40 krooni töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest ja ühe kuu keskmist palka summas 8965.60 krooni lõpparve kinnipidamise eest ning jätta kohtukulud kostja kanda. II Kostja vastus (tl 26-29) Kostja oma kirjalikus vastuses hagile 29.detsembrist 2005.a. hagi ei tunnista. Kostja leiab, et poolte vahel sõlmiti 15.08.2005.a. kokkulepe, mille kohaselt kohustus hageja kostjale 4 kuu keskmise palga eest hüvitist maksma töötaja poolt tööandja töö-ja ametisaladuse hoidmise eest, töötaja poolt tööandja poolt näidatud isikule pooleliolevate tööülesannete ja töötaja valduses oleva töötaja tööülesannete täitmisega seotud andmebaasi üleandmise ning töötaja poolt ametiülesannete täitmist jätkavale töötajale informatsiooni edastamise eest, mis on vajalik vormirõivaste müügijuhi ülesannete edaspidiseks täitmiseks. Kostja on seisukohal, et pooled ei ole ei nimetatud kokkuleppega, ühegi muu kokkuleppega ega töölepingu lisaga kokku leppinud, et makstav hüvitis hõlmab ka töölepingu lõpetamise eest vähem etteteatatud päevade eest seadusest tulevalt tasumisele kuuluvat hüvitist. Kostja arvamusel on alusetu ja eksitav tuginedes kokkuleppe punktile 4 keskmine palk töölepingu lõpetamisest vähem ette teatatud aja eest ning hüvitis lõppearve kinnipidamise eest maksmata jätta. Töölepingu lisa projektile, milles oli märgitud, et töötajale makstud 4 kuu keskmise palga suurune hüvitis sisaldab ka keskmise päevapalga maksmist 9 tööpäeva eest, vaidles kostja vastu ning keeldus sellele alla kirjutamast, nõudes tööandjalt seaduse täitmist. Hageja on viivitanud lõpparve täieliku väljamaksmisega enam kui 1 kuu, mistõttu kohustub tööandja töötajale maksma lisaks keskmisele päevapalgale 9 tööpäeva eest ka hüvitise lõpparve kinnipidamise eest ühe kuupalga suuruses summas. III Kohtuistung (tl 44-48) Kohtuistungil 04.aprillil 2006.a. selgitas hageja, et töölepingu viimasel päeval peale lõpparve väljamaksmist pöördus kostja tööandja poole ettepanekuga maksta lisaks väljamakstud hüvitisele veel 4 kuu keskmise palga suurune hüvitis, mainimata soovi saada hüvitust 9 vähem etteteatatud päeva eest. Töölepingu lõpetamisel ei olnud tööandja jõupositsioonil, vaid tööandja esindajad 3 vestlesid töötajaga pikalt, mille tulemusena kooskõlastati 4 kuu keskmise palga suurune hüvitis, mis pidi olema lõplik summa, sisaldades kõiki saadaolevaid summasid. Kostja väitis kohtuistungil, et 9 vähem etteteatatud päeva sisaldumisest makstavas hüvituses juttu ei olnud, suuliselt seda ei selgitatud ning ta avastas selle etteteatamise teate sulgudest hiljem. Kostja väitel ei saanud ta sellest lausest aru, ta luges paberi läbi, aga ei mõelnud selle peale. Tunnistaja Janek Pohla selgitas, et eraldi kokkulepe ei tähendanud soovi maksta lisaks etteteatamise teates nimetatud 4 kuupalga suuruses summas hüvitisele veel 4 kuupalga suurune lisahüvitis, vaid oli vajalik kliendisuhete säilitamise tagamiseks, kuna kostja oli ähvardanud need ära rikkuda. IV KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel puudub vaidlus töölepingu lõpetamise seadusliku aluse õiguspärasuse üle. Kostja vaidleb 4 kuupalga ulatuses makstud hüvituse suuruse vastu, leides, et kokkuleppe kohaselt pidanuks ta saama kaks korda 4 kuupalga suuruse hüvituse, kuid vastavalt töövaidluskomisjoni otsusele jäeti see osa nõudest rahuldamata. Töötaja ei ole nimetatud otsust vaidlustanud, mistõttu ei ole see nõue antud vaidluse esemeks ning kohus jätab vastavad vastuväited tähelepanuta. Käesolevas kohtuvaidluses lahknevad poolte arvamused küsimuses, kas
- augustil 2005.a. sõlmitud kokkuleppes oli poolte tegelik tahe suunatud kõigi töölepingust tulenevate rahaliste pretensioonide, sealhulgas töölepingu lõpetamisest 9 päeva vähem etteteatamisel makstava hüvituse nõude rahuldatuks lugemisele. Töövaidluskomisjoni otsusest 19.oktoobrist 2005.a. (tl 19) nähtuvalt on komisjon jätnud täiesti tähelepanuta töölepingu lõpetamisest etteteatamise teate ning tunnistaja ütlused poolte sisulise tahte kohta. Kohus loeb põhjendatuks hageja seisukoha, et töötaja ja tööandja vahelist õigussuhet reguleerib lisaks 15.augustil sõlmitud kokkuleppele (tl 14) samal päeval vahetult enne kokkuleppe sõlmimist kostjale kirjalikult esitatud etteteatamisteade töölepingu lõpetamisest, mille kostja kätte sai ja allkirjastas(tl 13). Kohus leiab, et töötaja ja tööandja vahelise õigusliku olukorra hindamisel tuleb lisaks 15.08.2005.a. kokkuleppele arvesse võtta ka sellega samasugust õiguslikku jõudu omavat töölepingu lõpetamisest etteteatamise teadet. Nimetatud kostja poolt kätte saanud ja allkirjastatud teatest tuleneb üheselt, et kostja oli teadlik, et 4 kuu keskmise palga suurune hüvitus sisaldab ka hüvitust, mille võrra töölepingu lõpetamisest varem ette teatati. Võttes arvesse kostja rakenduslikku kõrgharidust ja ametit, ei pea kohus usaldusväärseks kostja väiteid, mille kohaselt ei saanud ta aru lauseosast „s.h hüvitus, mille võrra töölepingu lõpetamisest varem ette teatati.“ Kostja ei ole põhjendanud käibes tavaliselt eeldatava hoolsuse järgimata jätmist ja alla kirjutamist dokumendile, millest alles hiljem sulgudes oleva lauseosa avastas, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta. Asjaolu, et hüvitises sisaldub ka 9 päeva hüvitis töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest, ei vaidlustanud kostja ei kokkuleppele alla kirjutades ega ka perioodil 15.08.2005.a. kuni töölepingu lõpetamise päevani 02.septembril 2005.a. Arvestades, et etteteatamise teade ja kokkulepe sõlmiti samal päeval ja allkirjastati praktiliselt üheaegselt, on põhjendatud on hageja seisukoht, et nimetatud kaks moodustavad lahutamatu terviku. Seega on vale kostja väide selle kohta, et pooled ei ole ei nimetatud kokkuleppega, ühegi muu kokkuleppega ega töölepingu lisaga kokku leppinud, et makstav hüvitis hõlmab ka töölepingu lõpetamise eest vähem etteteatatud päevade eest seadusest tulevalt tasumisele kuuluvat hüvitist. Tuginedes tunnistaja ütlustele ning analüüsides esitatud tõendeid ühtse tervikuna leiab kohus, et poolte tegelik tahe oli kokkuleppe sõlmimisel suunatud 4 kuupalga suuruse hüvitise maksmisega 4 kõigi töölepingust tulenevate nõuete, seega ka töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest 9 päeva keskmise palga hüvitisnõude rahuldatuks lugemisele. Palgaseaduse § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval maksma töötajale kõik tööandjalt saada olevad summad. Eelpooltoodust järeldub, et hageja on täitnud nii seadusest kui pooltevahelisest kokkuleppest tulenevad kohustused ning hüvituse kokkulepitud määras kostjale täielikult välja maksnud. Seega tuleb pidada kostjapoolset töölepingu lisale 2 allakirjutamata jätmist õigustamatuks, millest tuleneb omakorda, et nõue ühe kuupalga suuruse hüvituse osas lõpparve kinnipidamise eest TLS § 119 lg 2 järgi on põhjendamatu. Seega tunnustab kohus käesoleva otsusega AS Sangar õigust mitte maksta kostjale 9 päeva keskmist palka töölepingu lõpetamisest vähem etteteatatud aja eest ning ühe kuu keskmist palka lõpparve kinnipidamise eest. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja Täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 jaotatakse enne TsMS jõustumist (01.01.2006.a.) alustatud menetluse puhul menetluskulud seni kehtinud TsMS-s sätestatu alusel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab seni kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja riigilõivuna tasutud 1050 krooni (tl 22). Kohtunik 5