← Eesti

2-05-24174/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2006.a Tartu Tsiviilasja number 2-05-24174 Tsiviilasi L.J. hagi H.T. ja T.T. vastu vara arestist vabastamise nõudes Viimase kohtuistungi aeg
  2. aprill
  3. a Menetlusosalised ja nende hageja: L.J. ; hageja esindaja: Alari Avamägi, Õigusbüroo Avasar OÜ; kostja : H.T. ; kostja : T.T.; esindajad RESOLUTSIOON
  4. Hagi rahuldada.
  5. Tunnustada L.J. omandiõigust järgnevatele asjadele: televiisor Sony nr 6509451, videomakk Sharp nr 312718568, DVD-mängija Denver DVD 310 nr 010257496, nahast pehmemööbli komplekt (kaks tugitooli ja diivan), klaasiga laud.
  6. Vabastada nimetatud asjad aresti alt.
  7. Saata kohtuotsus menetlusosalistele ja jõustumisel teadmiseks kohtutäitur Anne Böcklerile Kohtukulude jaotus Välja mõista T.T.ilt L.J. i kasuks riigilõiv 1050 krooni ja õigusabikulu 525 krooni. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta, selle lahendamist istungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
  8. jaanuaril
  9. a on Anne Böckler teostanud vallasvara arestimise, millega on arestinud hagejale kuuluva televiisori Sony, DVD-mängija Denver DVD-310, videomaki Sharp, tumepruuni nahast pehmemööblikomplekti (kaks tugitooli ja diivan) ning ovaalse tumeda klaasiga laua. Vara arestimise kohta on kohtutäitur koostanud vallasvara arestimise akti (tl 10-12). Vara arestimisel avaldas võlgnik T.T., et vara kuulub Tartus asuva korteri omanikule L.J. ile. Hagejale teadaolevalt oli juba enne vara arestimist esitatud kohtutäiturile L.J. i ja T.T.i vaheline eluruumi üürileping ja selle lisa nr 1 (tl 17-26), milles on loetletud üürileandjale (hagejale) kuuluvad esemed, kuhu kuuluvad ka eelnimetatud asjad. Sellest hoolimata on kohtutäitur vara arestinud. Hagejale teadaolevalt on T.T. esitanud kaebuse kohtutäituri tegevuse peale ja avalduse aresti tühistamiseks, kuid kohtutäitur Anne Böckler on jätnud selle oma
  10. veebruari
  11. a otsusega (tl 13-14) rahuldamata. Hageja taotleb S.P. ülekuulamist, kes saab anda ütlusi hageja poolt temalt ostetud televiisori Sony, videomaki Sharp, pehmemööblikomplekti ja laua ostmise kohta ja V.J. ülekuulamist, kes saab anda ütlusi hageja poolt temalt DVD-mängija Denver DVD-310 ostmise asjaolude kohta. Eeltoodust tulenevalt palub hageja vabastada aresti alt L.J. ile omandiõiguse alusel kuuluvad asjad; kutsuda kohtusse ja kuulata tunnistajatena üle S.P. ja V.J. ; mõista kostjatelt hageja kasuks välja kohtukulud. KOSTJA I VASTUVÄITED Kostja H.T. hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja väide, et T.T.i võla katteks arestitud vara kuulub hagejale, on põhjendamata ja tõendamata. Ka ei ole usaldusväärne hageja väide, et ta üürib, Tartu korterit T.T.ile. Tegemist on lähedaste sugulastega ja üürilepingud on vormistatud eesmärgiga vältida T.T.i võlakohustuse täitmist. Hageja väidab, et arestitud asjad on ostetud isikute käest. Kuna hageja ise korteris ei ela, tekib õigustatud küsimus, milleks ta asjad korterisse ostis. Lisaks peaksid ostetud asjade kohta olema olemas ka dokumendid. T.T. on kriminaalse taustaga isik, keda on Tartu Maakohtu poolt korduvalt karistatud ja kes on võlgu. Ta ei kavatsegi oma võlgu tasuda . Kostja taotleb hageja poolt andmete esitamist korteri üürimisest saadud tulu deklareerimise kohta; võtta asja juurde Tartu Maakohtu kriminaaltoimikud T.T.i kriminaalasjades, mis iseloomustavad tema isiksust ja tema poolt antud andmeid oma elukoha ja varalise seisundi kohta; kohustada hagejat esitama dokumentaalseid tõendeid tema poolt asjade väidetava ostmise kohta; jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. T.T. on hagiga nõustunud ja leiab , et kohtukulud tuleb jätta H.T. kanda, sest tema on teatanud nii täiturile kui ka kaaskostjale , et vara kuulub hagejale (tl. 31). KOHTUISTUNG Hageja jääb oma seisukohtade juurde. Kostja T. jääb oma seisukohtade juurde. Kohtuistungil selgitab kostja T.T., et elab oma õele Lüüli Järgensonile kuuluvas korteris. Nende vahel on sõlmitud üürileping, kuid käesoleval ajal T.T. hagejale üüri ei maksa, kuna tegi korteris 1,5 aastat tagasi remondi. Vastav kokkulepe kehtib kuni
  12. a-ni. Kostja T.T. on enda sõnutsi algusest peale väitnud, et kõnealused esemed ei kuulu talle vaid tema õele. Sellest tulenevalt leiab kostja T.T. , et ta ei saa nõustuda temalt kohtukulude väljamõistmisega. Tunnistaja S.P. selgitab istungil, et tõi
  13. a Ameerika Ühendriikidest mõningaid kasutatud esemeid Eestisse kaasa. Hageja ostis temalt samal aastal mööblikomplekti, videomaki ja teleri. Hageja maksis nende eest umbes natuke üle 10 000 krooni. Tehnika võis olla firmadelt Sony ja Sharp. Hageja tuli koos mingi meesterahvaga asjadele järele ning viis need kaubikuga ära. Tunnistaja V.J. istungil antud ütluste kohaselt ostis hageja temalt DVD-mängija Denver. Tunnistaja ei mäleta, mis hinnaga ta mängija hagejale müüs. Isik mäletab, et DVD-mängija müük toimus tema pool kodus. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus tegi otsuse tuginedes järgmistele tõenditele.
  15. jaanuaril
  16. a Tartumaa kohtutäituri Anne Böckleri poolt koostatud vallasvara arestimise akt (tl 10-12);
  18. veebruaril
  19. a kohtutäitur Anne Böckleri poolt tehtud otsus arestitud vara aresti alt mitte vabastamise kohta (tl 13-14);
  21. jaanuaril
  22. a L.J. poolt tehtud avaldus elamukooperatiivi „Sõprus“ juhatusele liikmeks võtmise kohta (tl 15);
  23. L.J. i ja T.T.i vahel
  24. septembril
  25. a sõlmitud eluruumi üürileping (tl 17-18);
  26. L.J. i ja T.T.i vahel
  27. septembril
  28. a sõlmitud eluruumi üürileping koos lisaga 1, milles on ära näidatud esemed, mis üürileandja annab üürilepingu kehtivuse ajaks üürniku kasutusse (tl 19-21);
  29. L.J. i ja T.T.i vahel
  30. septembril
  31. a sõlmitud eluruumi üürileping (tl 22-23);
  32. L.J. i ja T.T.i vahel
  33. septembril
  34. a sõlmitud eluruumi üürileping koos lisaga 1, milles on ära näidatud esemed, mis üürileandja annab üürilepingu kehtivuse ajaks üürniku kasutusse (tl 24-26);
  35. Tunnistaja S.P. ütlused seoses nahkmööbli, teleri ja videomaki müümisega hagejale;
  36. Tunnistaja V.J. ütlused seoses DVD-mängija müümisega hagejale. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 78 lg 2 sätestab, et teiste isikute poolt avaldatud tsiviilõigusliku vaidluse vara kuuluvuse kohta, millele on pööratud sissenõue, vaatab läbi kohus. Vara arestist vabastamise hagi esitatakse sissenõudja ja võlgniku vastu. Seega on põhjendatud käesoleva sisuga hagi esitamine võlgniku ja sissenõudja vastu. TMS § 48 lg 1 ja 2 kohaselt sissenõue võlgniku vallasvarale sissenõudja soovil. Sissenõude pööramine vallasvarale seisneb selle arestimises, äravõtmises ja müümises. Kohtutäitur arestis vara, mida ta pidas võlgniku T.T.i omandis olevaks. Sama arvas teadvat ka kostja H.T. . Kuna vara arestimine toimus T.T.i eluruumis ning kõnesolevad esemed olid isiku otseses valduses, siis puudus kohtutäituril võimalus kindlaks teha, et vara kuulub kellelegi teisele. Sellele järeldusele on kohtutäitur ka ise oma
  37. veebruari
  38. a otsuses (tl 13-14) jõudnud. Samas nähtub nimetatud vallasvara arestimise aktist ( 19.012005) , et T.T. on väitnud ,et esemed kuuluvad L.J. ile. Oma väidete kinnituseks pole ta täiturile arestimistoimingu teostamisel esitanud ühtegi dokumenti , s.t. ka antud hagile lisatud üürilepinguid ja üürilepingu lisa. Juba 2002.a.
  40. on loetletud esemed antud üürilepingu lisa nr. 1 alusel üürilepingu kehtivuse ajaks T.T.i vastutavale hoiule (tl .21) . Kohus leiab , et järelikult T.T. teadis ja omas üürilepinguid. Miski ei takistanud tal neid ka koheselt täiturile esitamast. Alles hiljem vaidlustades täituri juures arestimistoimingut, on esitatud üürilepingud koos lisaga. Kohus leiab , et T.T.i ebamõistlik käitumine on põhjustanud hageja kohtukulud. Kohtuliku uurimise käigus on üle kuulatud kaks tunnistajat, kes andsid üksikasjalikke ütlusi eelnevalt nende omandis olnud esemete hagejale müümise kohta. Kohus ei näe põhjust tunnistajaid umbusaldada, mistõttu loeb hageja omandiõiguse esemetele tõendatuks. Seega on kohus tuvastanud, et vara omanikuks on hageja. Järelikult ei olnud kohtutäituril seadusjärgset õigust nimetatud esemeid arestida. Seega on käesoleval juhul hageja omandiõigust asjadele rikutud. Asjaõigusseaduse §-i 89 kohaselt on omanikul õigus nõuda omandiõiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist. Kuna kohus on tuvastanud, et vara omanikuks on hageja ning seega arest kõnealuse vara suhtes on õigustamatu, siis on hageja nõue vara arestist vabastamise kohta põhjendatud ja tuleb rahuldada. KOHTUKULUDE JAOTUS
  41. jaanuaril
  42. a jõustus uus tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kehtib menetluskulude jaotamise osas enne
  43. jaanuari
  44. a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus on tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtukulud, milleks on riigilõiv 1050 krooni ja õigusabikulu 525 krooni. Kohus rahuldas hagi. Arvestades kostja T.T.i pahatahtlust ( teadis ja pidi teadma üürilepingutest ja üürilepingu lisast ) ja miski ei takistanud neid täiturile vallasvara arestimisel
  46. 2005 reaalselt esitamast, vältimaks hageja vara arestimist, tuleb kohtukulud jätta T.T.i kanda. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.