2-05-16033/6

2-05-16033 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2006 Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasi M.B. hagi S.S. ja V.K. vastu 33 439 krooni väljamõistmiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad hageja M.B. , kostja S.S., kostja V.K. kolmas isik kostja poolel M.U. Kohtuistungi toimumise aeg
2. mai 2006 Protokollija istungisekretär Tiia Lepp RESOLUTSIOON Juhindudes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-dest 436, 438, 452 lg 1 ja 3, 632 lg 1, kohus o t s u s t a s: Jätta rahuldamata M.B. hagi S.S. ja V.K. vastu 33 439 krooni väljamõistmiseks. Poolte kantud kohtukulud jäävad poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsenud M.U. sõlmis 06.10.2003 Tartu linnas asuva hoone omaniku V.K. ga ning konkreetsete rendileantavate ruumide valdaja S.S. rendilepingu nimetatud hoone I korrusel asuvate kokku 75 m2 suuruste ruumide rendile võtmiseks viieks aastaks. Ruumid anti rentnikule üle samal päeval. Rentnik kohustus maksma renti ja kõrvalkulude eest kokku maksimaalselt 6000 krooni kuus. Makse mittetähtajalise tasumise puhul võib rendileandja lepingu ühepoolselt lõpetada. M. U sõlmis suulise kokkuleppe M.B. selle kohta, et viimane hakkab renditud ruumides osutama massaaži ja iluteenuseid. Kirjalikku töölepingut või töövõtulepingut või allrendilepingut ei vormistatud. S.S. saatis 17.12.2003 M. U teatise, milles anti rendivõla, 16 400 krooni tasumise tähtaeg 22.12.
3. M. U selleks kuupäevaks võlga ei tasunud, mistõttu S.S.ja V.K. lugesid rendilepingu üles öelduks 22.12.2003, vastavalt teatises märgitud hoiatusele. M. U on teatise kätte saanud. Samal päeval avasid V.K. ja S.S.V. L ja H. P juuresolekul rendile antud ruumide ukse ning vaatasid ruumid üle. Hageja nõue ja põhjendused Hageja poolt hagiavalduses märgitud loetelu kohaselt oli ta, lootuses hakata osutama M.U. poolt renditud ruumides massaaži ja iluteenuseid, viinud ruumidesse isiklikku vara kokku 20 439 krooni väärtuses. Hagiavalduse kohaselt ei saanud hageja ruumidesse sisse alates 28.11.2003, avastades, et ukselukud on vahetatud. Kohtuistungil seletas hageja, et tegelikult sai ta ruumidesse sisse ainult koos M. U, sest hagejale ei olnud antud võtit. M.U. oli hagejale öelnud, et võtme saab ta siis, kui on sõlmitud kirjalik tööleping ja asi on ametlik. M.U. väitis hagejale, et kostjad on võla katteks, mida M.U. tunnistab, realiseerinud lisaks ruumides olnud M.U. varadele ka hageja varasid. Hageja on seisukohal, et kostjad, realiseerides hagejale kuuluvaid, asunud esemeid, on alusetult rikastunud. Lisaks kaotsijäänud esemete väärtusele hindab hageja 3000 krooni suuruseks mõistlikku hüvitist esemete soetamisele kulunud aja ja nende transportimise eest. Kaduma jäänud asjade hulgas on hageja jaoks eriliselt väärtuslik, 16 000 krooni maksev laserravi aparaat „Bioptron“ ja 300 krooni maksev juhend, mille asendamiseks hagejal pole raha. Eriti väärtuslike asjade kaotsimineku tõttu hagejal tekkinud mittevaralise kahju katteks palub hageja kostjatelt välja mõista 10 000 krooni. Kostjate vastuväited hagile Kostjad hagi ei tunnista. M. B kostjatel igasugune lepinguline suhe puudus. Rendilepingu sõlmimisel andsid hagejad ruumide võtmed M. U. Kostjad kasutasid M. U sõlmitud rendilepingust tulenevat õigust rendileping üles öelda rendi tasumata jätmisel. Vaatamata hoiatusele M. U võlga ei tasunud, millest tulenevalt kostjad lugesid rendisuhte lõppenuks 22.12.
4. M. U ei tasunud renti, ei maksnud kütte, vee ja elektri eest, ei reageerinud rendileandjate kirjalikele teadetele ning tema mobiiltelefon oli pidevalt välja lülitatud. Kostjad avasid rendilepingu lõppemisel manukate juuresolekul ruumide ukse. Selgus, et rendile antud ruumidest olid kadunud kardinad, seinalt oli rebitud kätekuivati ning kosmeetikutooli üks funktsioon enam ei töötanud. Rentnik oli jätnud ruumist lahkudes maha prügihunniku ning lauale mõned kuivanud lakipudelid. Hagiavalduses loetletud vara kostjad rendileantud ruumides ei näinud. Kostjatele teadaolevalt jäi M.U. võlgu ka teistele isikutele sealhulgas kosmeetikatooteid müüvatele firmadele, võttes vastu kauba ning jättes arved tasumata. Kostjad on seisukohal, et nemad ei ole hagejale kahju tekitanud. Hagejal tuleb esitada pretensioonid rentniku, so M.U. vastu. Kolmanda isiku seisukoht M.U. on kohtule esitanud kirjalikud seisukohad. Nende kohaselt olid kõik M. B asjad 28.11.2003 seisuga ruumides. Kui M.U. järgmisel päeval tahtis renditud ruumidesse minna, siis olid salongi uksed suletud. M.U. ei tea, kuhu võisid M.B. asjad jääda. Salongist kaduma jäänud kardinad on M.U. käes, sest M.B. võttis need pesemiseks koju kaasa, hiljem aga ei saanud enam ruumidesse sisse ning andis kardinad M.U. kätte. Kui M.U. ruumidesse sisse ei saanud, võttis ta ühendust S. S, kes ütles, et kui rendi ära maksad, siis saad asjad tagasi. M.U. on seisukohal, et 29.11.2003 temale antud võti enam rendile võetud ruumide välisust ei avanud, millest ta järeldas, et lukk on vahetatud. Kohtu seisukoht ja põhjendused 2 Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Selleks, et nõuda lepinguvälise kahju hüvitamist peab nõudja tõendama kahju olemasolu ja suurust, kostja õigusvastast tegu ning põhjuslikku seost kostja õigusvastase käitumise ning hagejal tekkinud kahju vahel. Nende tunnuste olemasolul kostja süüd eeldatakse ning kostja peab tõendama süü puudumist või vastutust välistavaid asjaolusid, tulenevalt VÕS §-dest 1043 ja 1050 lg
5. Kui vähemalt üks neist tunnustest puudub, siis on kahju hüvitamise nõue alusetu. Kohus nõustub, et hageja oli tema poolt hagiavalduses loetletud esemed toimetanud salongi. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate S.B. ja Svetlana Lenkova ütlustes, et hageja viis nimetatud aadressile esemeid, mis olid vajalikud töö alustamiseks salongis. Kuigi ükski tunnistaja ei mäleta täpset asjade loetelu, loeb kohus kahju suuruse põhistatuks ka M.B. avaldusega M.U. le (tl 9). Selle kohaselt on kaotsi läinud M.B. vara 20 439 krooni väärtuses. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kostjate õigusvastast tegu. M.U. on kohtule esitanud tema poolt kätte saadud rendivõla nõudmise teatise 17.12.2003 ning samas teatises sisalduva rendilepingu ülesütlemise juhul, kui võlga ei tasuta. Rendileping on rendileandja poolt üles öeldud 22.12.2003, sest vaidlust ei ole selles, et nimetatud kuupäevaks ei olnud tasutud võlga isegi mitte osaliselt. Rendilepingu ülesütlemist ei ole M.U. käesoleva ajani vaidlustanud, seega on rendileping lõppenud. Rendilepingu lõppemisel pidi rentnik vabastama renditud ruumid, andes need üle samas seisundis milles ta need sai (tl 21, rendilepingu punkt 4.2.5.). Tunnistaja Heinike Paan viibis ruumidesse sisenemise juures ning tema ütluse kohaselt helistas enne luku avamist S isikule, kelle käes pidi olema salongi võti. Tunnistaja sai aru, et helistati rentnikule, kes aga kohale ei tulnud. M. B välisukse võtit ei olnud, selle üle vaidlus puudub. M.B. on kohtule väitnud, et ta sai ruumidesse sisse ainult siis, kui M.U. oli kohal. Novembri lõpus ei saanud M.B. ruumidesse sisse, sest M. U oli laps haige (tl 41). Asjaolu, et salongi enam sisse ei saa, selgus M. B jõulude paiku (tl 69, kohtuistungi protokoll 08.02.2006). Tunnistaja Inna Sulg on andnud ütlusi, et kui tema nõudis detsembri alguses M. U 28.11.2003 üleantud kosmeetikakaupade eest tasumist, siis ütles M. U tunnistajale et ta on olnud haige, mistõttu salongi avada ei ole saanud. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli M. U järjekordse võla tasumise jutu sees välja, et ta ei saa salongi sisse, aga selline jutuajamine toimus juba jaanuari alguses. M.U. ütles tunnistajale, et ta on üüri võlgu, kui ta selle ära tasub, siis saab ta salongi tööga jätkata ning kosmeetikatoodete võla tasuda. Kohus on seisukohal, et peale M.U. enda selgituste kohtule ei ole ühtegi tõendit selle kohta, et ta ei saanud renditud ruumidesse sisse enne 22.12.
6. Ta ei ole seda avaldanud ei hagejale ega täiesti kõrvalisele tunnistajale Inna Sulele. Kuni 22.12.2003 oli M.U. väidetel salongi töö takistatud tema lapse või tema enda haiguse tõttu. Vaidlust ei ole selle üle, et pärast luku avamist vahetasid kostjad ära salongi ukseluku ning siis ei saanud M.U. enam tõepoolest salongi sisse. S.S.ja V.K. käitumises puudub õigusvastane tegu, sest rendilepingu lõppemisel oli rendileandjatel õigus neile kuuluvaid ruume ise vallata ja kasutada. M.U. ei ole nende vastavat õigust vaidlustanud. M.B. ei ole rendilepingu pooleks, et vaidlustada rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise aluseid ja korda. M.U. lepingu poolena on aktsepteerinud lepingu ülesütlemist ja ruumide ülevõtmist. 3 Kohtule ei ole tõendatud, et kostjad oleksid käinud rendilepingu kestuse ajal rendileantud ruumides ning sealt midagi ära viinud. Lepingu lõppemisel oli M. U kohustus ruumid üle anda, mida ta ei teinud. Kui kostjad ruumi sisenesid, siis ei olnud seal hageja poolt loetletud esemeid, mis on tõendatud tl 23 oleva ülevaatusaktiga ning aktile alla kirjutanud tunnistajate Heinike Paani ja Vambola Loimeti ütlustega kohtuistungil. Kogu vaidlus oleks oluliselt selgem, kui hageja M.B. oleks momendist, mil ta viis isiklikke asju asuvasse salongi, nõudnud endale ka salongi võtit. Tekkinud olukorras möönab ka hageja ise, et ta ei tea, millal tema asjad kaotsi läksid. Miks M.U. ei andnud M. B, kelle isiklikud asjad salongi toodi, uksevõtit, selle kohta ei ole M.U. suutnud anda kohtule mingit mõistlikku seletust. Kui M.U. otsustas jätta võtme ainult endale, siis võttis ta sellega täieliku vastutuse selle eest, mis toimub ruumides, mille võti on ainult temal. Kohtukulud Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 alusel mõistab kohus sellele poolele, kelle kasuks tehakse kohtuotsus, teiselt poolelt välja kõik mõistlikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad hageja kohtukulud tema enda kanda. Kostjad ei ole esitanud kohtukulude nõuet enne kohtuvaidluste algust, seega jäävad kostjate kohtukulud samuti nende endi kanda. Kohtunik 4