§-de 109 lg 1; 110 lg 2, 3; 113 lg 1 p 2; 117 lg 2 p 1, 2; 118; 119 lg 1 alusel tunnistada kehtetuks AS Korel Sys poolt kostjale teostatud rahalise kohustuse täitmised: 05.08.2004 29 564 krooni, 26.08.2004 29 564 krooni, 10.09.2004 29 564 krooni ja 21.09.2004 20 240 krooni ning kostjalt välja mõista kehtetute tehingute alusel saadud 108 932 krooni. Kostja vastuväited Kostja kirjalikus vastuses hagile ja kohtuistungil (tl 31-32, 51-53) hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt:
lg 1 p 2 kohaldamise eelduseks; Selle kohustuse täitmise kohustus tuleneb otseselt seadusest – TLS § 49 lg 1 p
Viidatud vaidlustamata asjaolud on tõendatud ka hageja poolt esitatud dokumentaalsete tõenditega (tl 8, 13-14, 24-25).
lg 1 kohaselt tunnistab kohus tagasivõitmisel §-des 110–114 sätestatud alustel kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tagasivõidetavate summade maksmise alusena on viidatud kostja töötasule, mistõttu summade väljamaksmine kostjale on käsitletav AS Korel Sys poolt rahalise kohustuse täitmisena.
lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui täitmine toimus ebatavalise maksevahendiga või enne täitmise tähtpäeva või üht võlausaldajat teisele eelistades, samuti kui võlgnik oli täitmise ajal maksejõuetu ja võlausaldaja teadis või pidi võlgniku maksejõuetusest teadma.
lg 3 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve.
lg 2 p 1 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku lähikondsed juriidilise isiku juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik. Kuna X on AS Korel Sys (pankrotis) juhatuse liige, on tema puhul tegemist võlgniku lähikondsega
lg 2 p 1 tähenduses ning ühtlasi tuleb eeldada tema teadlikkust võlausaldajate huvide kahjustamisest. ÄS § 306 lg 2 kohaselt on juhatus kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Kostjal, võlgniku juhatuse liikmena, lasus kohustus olla kursis äriühingu majandusliku olukorraga, vastasel juhul ei täitnud kostja oma kohustusi nõuetekohaselt. 01.11.1997 sõlmitud töölepingust (tl 11-12) nähtub, et p 8 kohaselt on kostja igakuiseks töötasuks 1300 krooni. Vastavalt töölepingu lisale nr 4, jõustunud 01.01.2004, on muudetud töölepingu punkti 8 ning on määratud kostja igakuise töötasu suuruseks 40 000 krooni. Samas nähtub AS Korel Sys konto väljavõttest (tl 21-23), et kuni 05.08.2004 on kostjale makstud töötasu alljärgnevalt: 02.01.2004 – 1687,42 krooni (
sätete ja mõtte kohaselt peaks võlgniku olemasolevate vahendite jagamine toimuma vastavalt
-s sätestatud ulatusele ja printsiipidele. Kohus leiab, et tagasivõidetavate rahaliste kohustuste täitmisega eelistati ilmselgelt üht võlausaldajat – juhatuse liiget – teistele võlausaldajatele, millega ühtlasi kahjustati võlausaldajate huve, kuna kostjale kui võlgniku lähikondsele täideti rahalised kohustused kogusummas 108 932 krooni olukorras, kus äriühingul eksisteerisid makseraskused ning ei suudetud täita oma kohustusi teiste võlausaldajate ees.
lg 1 kohaselt on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks. AS Korel Sys poolt X 05.08.2004, 26.08.2004, 10.09.2004 ja 21.09.2004 toimunud rahalise kohustuse täitmised tuleb tunnistada kehtetuks ning kostjalt hageja kasuks kehtetute tehingute alusel saadud 108 932 krooni välja mõista. Kohus, rahuldades pankrotihalduri hagi ja tunnistades kostjale töölepingu alusel makstud töötasude kehtetust
lg 1 p 2 alusel, ei pea vajalikuks 3 täiendavalt analüüsida kostja kui juhatuse liikmega sõlmitud töölepingu võimalikku kehtetust muudel alustel. Vastavalt „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse“ §-le 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 64 lg 1 alusel kostjalt välja riigilõivu 5750 krooni riigituludesse (hagi hinnalt 108 932 krooni). Kostja õigusabikulu jätab kohus kostja enda kanda. Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.