← Eesti

2-06-3282/7

Obsah (8)§ 29§ 113§ 30§ 31§ 1§ 15§ 56§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 03.juuli 2006. a Tallinn, Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-0

§ 29lg 1.

11.04.2006.a. avaldati teade määruse kohta Ametlikes Teadaannetes. 11.05.2006.a. esitas AS Hansapank 10.04.2006.a. määrusele määruskaebuse, milles leidis, et kohus on ekslikult tuginenud

§ 29lg 1 ja ei olnud analüüsinud tagasivõitmise võimalusi.

Võlausaldaja leiab, et antud asjas on olemas tagasivõitmise võimalused ja ta on valmis tasuma kohtu poolt nõutud pankrotimenetluse kulude katteks 50 000,00 kr. võlausaldaja poolt on välja toodud võlgniku lähikondsele AS-le Nereus tehtud maksed summas üle 2 miljoni krooni, mis tehti peale võlausaldajalt arvelduskrediidi saamist märtsis 2005.a. seega on tegemist tehingutega, mis on tagasivõidetavad

§ 113tähenduses.

Võlgnik ja ajutine haldur vaidlevad määruskaebusele vastu ja leiavad, et vaidlustatud lahend on õige. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub vara ja see hõlmab ka tagasivõitmise võimalusi. Võlausaldaja poolt osundatud maksed ei ole tagasivõidetavad, kuna võlgnik ei muutunud nende tõttu maksejõuetuks. 06.06.2006.a. kohus tühistas oma 10.04.2006.a. määruse ja määras AS-le Hansapank tasuda kohtudeposiiti pankrotikulude katteks

§ 30lg 2 alusel 50 000,00 kr.

Antud summa on AS Hansapank poolt tasutud. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus leiab, et esitaud asjaoludel tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.

§ 31

lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksujõuetu.

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 31

lg 4 järgi eeldatakse, et võlgnik on pankrotis, kui avalduse esitas võlgnik.

§ 30

lg 1 järgi kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Tsiviilasi nr 2-06-3282 3 Kohus leiab, et Kala Kaubanduse AS on maksejõuetu. Võlgnikul on ajutise halduri arvamuse kohaselt kohustusi 3 829 309,00 krooni. Võlgnikul puudub käesoleval ajal igasugune vara. Võlgniku vara võib moodustada AS-le Nereus, kui võlgniku lähikondsele 2005.a. tagasimakstud võlg, mis võib olla tagasivõidetav

§ 113lg 1 p 3 alusel.

Hinnates eeltoodud asjaolusid kogumis, leiab kohus, et võlgnik on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole ajutine. Seega on

§ 31lg 1 ja § 1 lg 2 ja 3 tingimused olemas ja pankrot tuleb välja kuulutada.

Kohtu arvates puuduvad

§ 15lg 2 toodud asjaolud, mis välistaksid pankroti väljakuulutamise.

Võlgnik tunnistab oma maksejõuetust. Kuna AS Hansapank on tasunud kohtu deposiiti halduri poolt taotletud ja kohtu poolt heakskiidetud summa, siis tulenevalt

§ 30lg 1 tuleb pankrot välja kuulutada.

Võlgniku poolt esitaud vastuväited seoses sellega, et ka peale AS-le Nereus võla tasumist (mis AS Hansapank arvates on tagasivõidetav) ei muutunud võlgnik maksejõuetuks, ei kuulu antud ajal kohtu poolt hindamisele, kuna need asjaolud tuvastatakse tagasivõitmise/tagasinõudmise hagis, mille pankrotihalduril tuleb esitada. Pankrotihalduriks tuleb määrata ajutine haldur T.Eipre. AS Hansapank poolt esitatud vastuväited T.Eipre määramisele ei anna alust jätta teda kinnitamata antud menetluses pankrotihalduriks. Oma vastuväites soovis AS Hansapank kohtul kontrollida halduri vastavust

§ 56lg 1 nõuetele.

Kohtu teada vastab T.Eipre

§ 56lg 1 nõuetele.

Kui AS Hansapank leiab tulevikus, et halduri tegevus annab alust kahelda tema võimetes või erapooletuses, siis saab AS Hansapank, kui ta muutub pankrotimenetluses võlausaldajaks, taotleda kohtult halduri asendamist. Ajutine haldur taotles tasuks määrata 15 000,00 kr, millele võlgnik vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Samuti leiab kohus, et vajalike kulutuste katteks tuleb määrata 510,- kr. Pooled ei ole seda ka vaidlustanud. Menetluskulude jaotus Ajutise halduri tasu ja tehtud kulutuste katteks tehtud kulutused tuleb välja mõista tulenevalt

§ 23lg 1 võlgnikult. Menetluskulud tuleb jätta võlgniku kanda tulenevalt Ts

MS § 172 lg 1. Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.